TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-12-780 Määruse kuupäev 30.04.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses toidujagaja poolt kaebajale normist ettenähtust vähem toidu jagamisega Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Anda N.L. menetlusabi tõlkekulude katteks haldusasja nr 3-12-780 menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimeses kohtuastmes.
- Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-
- Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (tõlge vene keelde), Rahandusministeeriumile ja Tartu Vanglale.
- Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 17.04.2012 saabus Tartu Halduskohtule N.L. vene keeles kirjutatud 12.04.2012 kaebus Tartu Vangla vastu. Kohus sai kaebuse tõlke 18.04.
- Kaebaja märgib kaebuses, et esitas 03.01.2012 kohtule kaebuse seoses sellega, et toidujagaja K. jagas kaebajale toitu ettenähtust vähem. Kuid 01.02.2012 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-12-28 N. L. kaebus toidujagaja K. teise toidujagaja vastu 1 väljavahetamise nõudes tagastati seoses kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse mitteläbimisega. Kaebaja väitel toidujagaja K. jätkas toidu normidest vähem jagamist ka edaspidi. Kaebaja märgib, et on 10.04.2012 etapeeritud kambrisse 1054, kus toidujagaja R. sektsioonist S-3 jagas toitu täpselt normide järgi. Kuid 14.04.2012 tuli toitu jagama K. ja asjaolud muutusid. Kaebaja väitel on toidujagaja K. piiranud kaebaja toidu hulka üheksa kuu jooksul, mistõttu kaebaja on kaalust maha võtnud, piinelnud ja kannatanud nälga. Kaebaja väitel on ta korduvalt kaevanud, kuid tulemusteta. Kaebaja soovib, et väidetavate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võtta kasutusele seaduslikud meetmed ja iga päev anda kaebajale kompensatsiooniks 9 kuu eest 1 muna, 1 õun ja 200 g valget leiba või kompenseerida kaebajalt väidetavalt äravõetud toit ühekordselt rahas summas 1850 eurot. Kaebaja märgib, et lisab kaebusele oma 03.01.2012 kohtule esitatud kaebuse ja sellega kaasnevaid dokumente – vangla 14.10.2011 vastus V1 14199-1 ja kaebaja vaie 02.09.2011 registreeritud V1
- N. L. selgitab, et vastuse viimasele vaidele esitab ta selle saabumise järel. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kohus esitas 19.04.2012 järelepäringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas N. L. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt pöördunud Tartu Vangla poole vaidega kohustamise nõudes ja/või kahju hüvitamise nõudega ning nõuete esitamise korral informeerida nende lahendamise käigust. Vastuseks kohtu järelepäringule teatab Tartu Vangla 26.04.2012 e-kirjas , et kinnipeetav N.L. ei ole Tartu Vangla poole pöördunud kahjunõudega ega vaidega päringus kirjeldatud teemal. Kohtu seisukoht
- Riigilõivust vabastamise taotluse läbivaatamine Riigilõivuseaduse (RLS) § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. Sama sätte lõike 3 kohaselt riigilõivu tasutakse poole lehekülje täpsusega. Kohus korraldas 17.04.2012 kohtusse saabunud N. L. venekeelse kaebuse tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. N. L. kaebuse tõlge on 2 leheküljel , mistõttu tuleks N. L. tasuda riigilõivu 25.56 eurot (s.o 2 x 12,78 = 25,56). Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli 19.04.2012 kontol vaba raha jääk 0,00 eurot, kaebaja on vanglas kinni peetav isik. 2 HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et N.L. on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 N. L. täielikult 17.04.2012 kohtusse saabunud kaebuse tõlkekulude kandmisest haldusasjas 3-12-
- Kohus peab seejuures vajalikuks anda N. L. menetlusabi tõlkekulude katteks seoses käesoleva haldusasja raames edaspidi esimese astme kohtule esitatud venekeelsete avalduste ning tehtavate kohtulahendite tõlkimisega. Kohus märgib, et HKMS § 117 lg 1 p-d 2 ja 4 lubavad menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused on ära langenud või kui menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid. Riigilõivust vabastamisega seoses saadab kohus kohtumääruse teadmiseks Rahandusministeeriumile.
- Kaebuse tagastamine Kohus on seisukohal, et N.L. kaebus Tartu Vanglalt materiaalset kahju 1850 euro nõudes seonduvalt kaebajale toidujagaja poolt toidu hulga piiramisega (see on väidetavalt normijärgsest vähem toidu jagamisega) kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 1850 euro nõudes (seonduvalt asjaoluga, et toidujagaja K. on kaebajale ettenähtust vähem toitu jaganud) kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud. Tartu Vangla 26.04.2012 vastusest nähtub, et N. L. ei ole pöördunud Tartu Vangla poole kahjunõudega 1850 eurot seoses sellega, et toidujagaja ei pea kinni toitu jagades toidunormidest, olles seega kaebajale vähem toitu jaganud. Samuti ei ole kaebaja ise kaebuses tõendanud vaidemenetluse läbimist. Kaebaja on kaebuses märkinud, et esitab vastuse viimasele vaidele pärast selle saamist, olles sellega möönnud, et vaidemenetlus ei ole kaebuse kohtule esitamise ajaks läbitud. Samuti ei ole kaebusele lisatud dokumendid antud asjas asjakohased, kuna need on esitatud kohtuasja 3-12-28 raames, mille kohta on kohus teinud kohtumääruse (jõustunud). Kohus peab vajalikuks märkida, et eraldi kuulub 3 läbivaatamisele N. L. kaebus, kus kohus menetleb toidunormide rakendamiseks kohustamist ja teatud toidu andmise kohustamist (haldusasi 3-11-1971). Kohus asub seisukohale, et N. L. kaebus 1850 euro materiaalse kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale normist väiksemas koguses toidu võimaldamisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on antud kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8). Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 43 lg 2 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kohus peab siinjuures vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 47 lõikele 2, mille kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus selgitab: seoses N. L. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel. Mare Priks kohtunik 4