KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 37 lg 3 ja Justiitsministri 07.02.

1. a määrusega nr 9 kinnitatud kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra § 6 lg 1 p 2, kuna kaebaja töövõimekuse üle pidanuks otsustama meditsiinilisi eriteadmisi omav arst, mitte vanglaametnik ega kohtunik. Kaebaja hinnangul on halduskohus kohaldanud ebaõigesti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lõikeid 1 ja 3 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg
2. Vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna selles puuduvad selgitused kaebaja tööalaste oskuste ja nendele vastava töö olemasolu kohta ning ka põhjendused, mida on vangla teinud kaebaja tööga kindlustamiseks, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi vastavalt

§ 38lg-le 1.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et selline menetlusnormide rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Lisaks sellele ei ole tegelikult kaebaja tööle määramisel arvestatud tema tervisliku seisundiga, so sellega, et kaebaja ei tohi tõsta raskusi, millele viidatakse ka toimikus olevates meditsiinidokumentides, sh vangla arsti enda tõendis.

1. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebaja töövõimelisuse üle otsustanud arst, kuna arst J.K. andis 12.10.2011, so enne kaebaja tööle määramist välja tõendi, mille kohaselt võib 2 kaebaja töötada osalise koormusega. Osakonna koristamine võtab aega keskmiselt 30 minutit päevas, töö ei ole raske ning koristamisel kasutatava veeämbri raskust on võimalik veehulgaga reguleerida. Harjaga põranda pühkimist ja lapiga tolmu võtmist ei saa pidada sundasendiks, sest eelnimetatud toimingute teostamisel on isik pidevas liikumises. Kaebajale ei ole määratud 100% töövõimetust, lapi või harja liigutamine on minimaalne kehaline koormus ning seesugune mõõdukas liikumine ei saa olla talle ülejõu käiv. Kuigi haldusaktis puudus faktiline alus selle kohta, miks isik just koristajaks määrati, oli faktiline alus olemas. Sisuliselt õige, kuid vormiveaga haldusakti ei ole mõistlik kehtetuks tunnistada, kuna käesoleval juhul tuleks välja anda täpselt samasisuline haldusakt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ja tühistab Viru Vangla 18.10.
3. a käskkirja nr 6-2/1303-T. Tulenevalt HKMS §-st 109 lg 4 muudab ringkonnakohus ka kohtukulude jaotust.
4. Nagu juba märgitud, käib sisuline vaidlus asjas selle üle, kas kaebaja tööle määramine 18.10.
5. a käskkirjaga nr 6-2/1303-T oli õiguspärane. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses, et see oli õiguspärane, kuna käskkirjas puuduvad põhjendused kaebaja teise tööga kindlustamise võimaluse puudumise kohta ei mõjutanud käskkirja sisulist õigsust ja kaebaja on võimeline töötama 30 minutit päevas koristajana, kuna harjaga pühkimine, lapiga tolmu võtmine ja veeämbri tõstmine ei kahjusta tema tervist. Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu selle seisukohaga, et vaidlustatud 18.10.
6. a käskkiri nr 6-2/1303-T, millega kaebaja majandustöödele määrati, ei ole õigusvastane seetõttu, et selles ei olnud toodud selgitusi kaebaja tööalaste oskuste ja nendele vastava töö olemasolu kohta ning põhjendusi, mida on vangla teinud kaebaja muu tööga kindlustamiseks, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi vastavalt

§ 38

lg-le 1.

§ 38

lg 1 sätestab nimelt, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Olenemata viidatud sätte sõnastusest, ei nõua see tegelikult, et vangla peaks kinnipeetava majandustööle vormistamise käskkirjas eraldi põhjendusena välja tooma selle, miks määrati kaebaja just majandustöödele ja kas talle oleks olnud pakkuda ka muud tööd. Vangla ei ole

§ 38

lg 1 kohaselt kohustatud kindlustama iga töövõimelist kinnipeetavat just sellise tööga, milleks kinnipeetav on tegelikult välja õppinud ja juhul, kui kinnipeetav määratakse majandustöödele, siis on juba sellest võimalik järeldada, et talle ei olnud võimalik pakkuda kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi arvestavat tööd kas vanglas või väljaspool seda. Samas on vastustaja ka halduskohtule täiendavalt selgitanud (tl 26), et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kinnipeetavatele ei võimaldata tööd väljaspool osakonda, kuna mujal ei ole võimalik tagada tugevdatud järelevalvet ega välistada kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Arvestades kaebaja paiknemist tugevdatud järelevalvega osakonnas, oli võimalik kaebajale pakkuda ainult majandustööd oma osakonna koristajana. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra § 4 järgi tuleb kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis märkida kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg; töökoht või tööülesanded; tööle asumise aeg; töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõte ning töötamise tähtaeg, kui kinnipeetav vormistatakse tööle määratud tähtajaks. Viru Vangla 18.10.2011. a käskkiri nr 6-2/1303-T vastab neile nõuetele. 3 8.

§ 37lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse.

Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

§ 37lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Valeri Ramjala kohta on Sotsiaalkindlustusametis 13.01.2011 koostatud otsus nr 701567, mille järgi on ta varasemate õla- ja nimmevigastuste tõttu kuni 31.07.2012 50% ulatuses töövõimetu ja tööga täies mahus toime ei tule (tl 30). Magdaleena Tervisekeskuse OÜ 17.12.

1. a meditsiinilise õiendi (tl 30) kohaselt ei ole töö vanglas kaebaja suhtes täiesti välistatud, kuid tuleb arvestada, et V. Ramjalg pole võimeline tegema rasket füüsilist tööd ning keelatud on tõstmine, ette kummardumine, põlvili seismine, ronimine ja töötamine külma tingimustes, sest tal esineb krooniline haigus – radikulopaatia, seljavalud, lumbaalkanali stenoos ja diski prolaps ning kaebajat on seetõttu
2. a opereeritud. Kaebajal jätkuval esinev alaselja- ja õlaliigesevalu, lülisamba ning ühe käe liikuvuse piiratus nähtuvad ka tema vangla tervisekaardi sissekannetest (tl 41-42, 48, 50, 63, 65-66, 70, 77-78, 81, 84, 8889). Viru Vangla arst J.K. on 09.08.2011 välja andnud tõendi, et V. Ramjalg võib töötada osalise koormusega, kuid ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis (tl 83). 11.10.2011 on arst O. T. märkinud, et kaebajat soovitakse tööle koristajana ning viidates varasemale J. K. otsusele samuti leidnud, et V. Ramjalg võib töötada osalise koormusega, kuid ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis (tl 86). 12.10.2011 on arst J.K. andnud uuesti välja tõendi, et kinnipeetav võib töötada osalise koormusega, kuid ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis. Seega on arstid olnud seisukohal, et V. Ramjalg võib oma tervislikust seisundist tulenevalt töötada üksnes teatud tingimustel – osalise koormusega, ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis. Kuna määratletud ei ole, milliseid raskusi kaebaja ei tohi tõsta, siis saab sellest järeldada, et kaebaja ei tohi üldse raskusi tõsta.
3. Vastustaja on vaideotsuses ja vastustes leidnud, et arsti otsuste alusel on kaebajal lubatud osalise koormusega töötada ja kuna osakonna üldkasutatavate ruumide koristamiseks kulub kinnipeetaval umbes pool tundi päevas, siis ei ole selline töö kaebajale ka tema tervseseisundi mõttes liiga koormav. Samuti leiti, et kuigi koristajatöö tegemisel on vaja tõsta veeämbrit, ei ole see takistuseks, sest ämbri raskust on veehulgaga võimalik reguleerida ja harja käeshoidmist ning sellega põranda pühkimist ja lapiga tolmu võtmist ei saa pidada sundasendis töötamiseks. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna ka osalise koormusega koristajatöö nõuab siiski raskuste (ämber veega, puhastusvahendid jms) tõstmist ja töö iseloomust tulenevalt ka teatud aja sundasendis viibimist (koristatava pinna kohal kummargil asendis olemine), mis peaks aga eelpoolviidatud meditsiiniliste õiendite ja arstide otsustuste kohaselt kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt olema tema töö puhul välistatud. Ka elusektori põranda koristamine ei ole tõesti iseenesest raske füüsiline töö, kuid selle juures on siiski vajalik kasutada vett ja suurema pindalaga põrandapinna puhtaks saamiseks ei ole võimalik kasutada veeämbrit nii vähese veega, et seda ei saaks mõista raskuse tõstmisena. Asjaolu, et kaebaja saab hakkama igapäevaste olmetoimingutega, ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti veel alust asuda seisukohale, et kaebaja peab hakkama saama ka oma kambrist tunduvalt suuremate pindade koristamisega. Viru Vangla 18.10.
4. a käskkirjast nr 6-2/1303-T aga ei tulene, et V. Ramjala üldkasutatavate ruumide koristajana töölemääramisel oleks kuidagi arvestatud sellega, et arstide hinnangute kohaselt ei tohi kinnipeetav tõsta raskusi ja töötada sundasendis. Samas nähtub Viru Vangla 27.07.
5. a vastusest (tl 36), et kaebaja varasemal töölemääramisel vangla majandustöödele koristajana 23.05.
6. a käskkirjaga ja selle 08.07.
7. a täiendusega arvestati kinnipeetava tervisliku seisundiga ning loetleti üles, milliseid 4 tööülesandeid ta saab täita. Nendeks tööülesanneteks peeti osakonnas tolmu võtmist, pühkimist, suitsuruumi koristamist, majandusruumi ja grupitööruumi pühkimist ning tolmu võtmist. Sellisel juhul ei pidanud kinnipeetav osalise koormusega koristajatööd tehes viibima sundasendis ega tõstma raskusi. Kuna ka pärast
8. a maid ja juulit välja antud tõendite kohaselt ei tohtinud V. Ramjalg endiselt tõsta raskusi ja töötada sundasendites, siis oleks Viru Vangla pidanud ka vaidlusaluse 18.10.
9. a töölemääramise käskkirja väljaandmisel eeltooduga arvestama ja tema töölemääramisel kasvõi analoogselt varasemaga haldusaktis välja tooma need tööd, mida V. Ramjalg osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana teha tohib. Seda aga tehtud ei ole ja tingimustes, kus kaebajal tegelikult esinesid ilma igasuguste piiranguteta koristajana töötamist takistavaid terviseprobleemid, siis leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole kaebajat 18.10.
10. a käskkirjaga ilma tööülesannetes vajalikke erandeid tegemata tööle määrates piisavalt arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ja seetõttu on tema tööle määramise käskkiri õigusvastane ning tuleb tühistada.
11. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud – riigilõiv kokku 31,94 eurot, mõista V. Ramjala kasuks välja Viru Vanglalt. Agu Timmi Madis Ernits 5 Maili Lokk