Tsiviilasi nr: 2-10-1976 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2013.a, Tallinn Tsivi

tja I (apellatsioonimenetluses apellant I): D R (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx);

tja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): O R (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx)

tjate tehinguline esindaja Aleksander Laus Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2013.a Istungil osalenud isikud Hagejate tehinguline esindaja A A RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 21.06.2012.a otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud solidaarselt

tjate kanda. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1

tjate D R ja O R vastu hagi, milles palusid välja mõista haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 23 857,53 krooni ja viivise 4 053,28 krooni. Harju Maakohus rahuldas 12.11.2010 otsusega hagi ja mõistis

tjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 27 910,81 krooni hagejate kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2011 otsusega tühistati Harju Maakohtu 12.11.2010 otsus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtule esitatud lõpliku nõude kohaselt palusid hagejad

tjatelt solidaarselt välja mõista haldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse hageja I kasuks 594,63 eurot, sh viivis, hageja II kasuks 594,63 eurot, sh viivis ja

tja III kasuks 594,63 eurot, sh viivis ning menetluskulud.

tjatele kuuluvad Tallinnas Lubja 7B korteriomandid nr 3 ja nr

1. 23.03.2007 toimunud Lubja 7B korteriomanike üldkoosolekul moodustati korteriühisus Lubja 7B ja valiti majavalitsejaks L T. 27.04.2007 sõlmis valitseja AS-ga Eesti Gaas võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu. 01.05.2007 sõlmis valitseja lepingu prügiveoks Cleanaway AS-ga. 21.07.2007 sõlmis valitseja lepingu vee-ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7A.
2. mais sõlmis valitseja lepingu Eesti Energia AS-ga elektrienergia tarbimiseks. See leping kehtis kuni
3. maini, kui mindi üle üksiktarbimisele.

tjatele väljastati igakuiselt neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest arved, kuid

tjad keeldusid neid tasumast. Perioodil

1. jaanuar –
2. oktoober on korteri nr 4 põhivõlg 17 104,11 krooni (1 093,15 eurot) ja korteri nr 3 põhivõlg 6 753 krooni (431,60 eurot).

tjatele esitatud arvete koosseisu kuulus tasu tarbitud kütte, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, gaasi, halduse, remondifondi ja ühekordse makse eest. Korteriühisuse majanduskava ja kodukorra kohaselt oli korteriomanik kohustatud tasuma majavalitseja arveldusarvele kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud, osutatud kommunaalteenused ja eraldised remondifondi ning ühekordsed maksed majanduskavas ja kodukorras ettenähtud suuruses ja korras.

tjatele esitatud arvete aluseks olid korteriühisusele Lubja 7B esitatud ja korteriühisuse poolt tasutud Eesti Gaas AS, AS Cleanaway, KÜ Lubja 7a ja AS Eesti Energia arved. Tasutud arvete osas toimus kulude jaotamine vastavalt Lubja 7B korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja 2009. majanduskavale. Majanduskava p 3 kohaselt oli tähtajalt tasumata arvetelt viivis 0,5% päevas. Hageja arvestas viivist korteri nr 3 osas perioodi 01.07.2009 - 01.11.2009 eest kokku summas 610,24 krooni (39 eurot) ja korteri nr 4 osas perioodi 01.03.2009 - 01.11.2009 eest summas 3 443,04 krooni (220,05 eurot). 23.03.2007 üldkoosolek ei olnud otsusevõimetu, kuna Lubja 7B korterelamus eksisteeris 5 korteriomandit ja üldkoosolekul osalesid kolme korteri omanikud, seega oli

§ 19lg 2 nõuded koosoleku otsustusvõimelisusele täidetud.

Igal korteriomanikul on

§ 19lg 1 kohaselt 1 hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust. 23.03.2007 ja 06.12.2008 2

sätetele. Kohus on varasemalt mitmel korral tunnistanud korteriühisust Lubja 7B õigusliku subjektina.

§ 8

lg 4 kohaselt kehtivad korteriomaniku õigusjärglase suhtes varasemad üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid olenemata sellest, kas ta nendega nõustub või mitte.

tjad ei esita valitsejale arvestite tarbijanäite ega võimalda ligipääsu näidikutele. Korteriomanike esitatud näidud fikseeritakse andmeraamatus ja kõigil korteriomanikel on õigus nendega tutvuda.

tjatele on korduvalt tunnistajate juuresolekul esitatud koopiaid ja võimaldatud tutvuda majandustegevust puudutavate originaaldokumentidega (sh ühisuse asutamisest alates toimunud koosolekute protokollid, ühisusele teenuse osutajate esitatud arved, majanduskavad, pangaväljavõtted, Merit Aktiva raamatupidamisprogrammi väljavõtted, tarbimisnäidikute näitude väljavõtted jms). Enamus dokumentatsiooni on

tjale edastatud ka e-posti vahendusel. Majavalitseja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on majavalitseja tasunud Lubja 7B osutatud teenuste eest. Üldelektri kulu on kõigi kaasomanike vahel jagatud vastavalt reaalosa suurusele. Alates 2009. aprillist ei kajastu üldelektri kulu eraldi ühegi korteriomaniku arvel, sest üldtarbimist mõõtvale näidikule tõkestavad

tjad juurdepääsu.

tja lülitas omavoliliselt välja üldtarbimises oleva gaasikatla, samuti trepikoja- ja välisvalgusti. 2009. oktoobris lõhkus

tja I välja kogu maja teenindanud, kaasomandis olnud gaasikatla, lõikas läbi teistesse korteritesse soojust tarnivad torud ja asendas need oma tarbeks mõeldud katlaga. Üldelektri mõõdikust laseb

tja I arvatavasti läbi isiklikuks tarbeks mineva voolu, mistõttu on varasem üldelektri kulu 50 - 80 kw kuus kasvanud 300 - 500 kw kuus, kuigi ainsaks ühiselektrit tarbivaks elemendiks oleks koridoris asuv säästupirn ja välisvalgusti, kuid ka need ei ole enam töös.

tjate elektritarbimine on varasemaga võrreldes vähenenud ligi kolmekordselt. Ühiselektri tarbijapaigaldise kontrollpaneel asub

tja hõivatud lukustatud ruumis, kus

tja vajadusel elektripaigaldised kontrollide (Eesti Energia, kohtutäitur ja politsei) saabudes tagasi sisse lülitab.

tja omavoliliselt hõivatud ruumi suhtes on jõustunud kohtulahend nr 2-07-5821, milles on sõnaselgelt öeldud, et ei ole tõendatud, et tarbijapaigaldiste ruum oleks

tjatele kuuluva korteri reaalosa ja sellele juurdepääsu tõkestamine

tjate poolt on ebaseaduslik. Otsuse täitmisega tegeleb kohtutäitur, kes tegi kohtule ettepaneku

tja trahvimiseks. Algatatud on ka kriminaalmenetlus, milles on tunnistatud kannatanuteks korterite nr 1, 2, 5 ja 6 omanikud. Kuna tarbijanäite fikseerivad paigaldised on

tjate kontrollitavas ruumis,

tjad näite ühisusele ei teata, alates 2009 maist ei ole

tjad ka otse Eesti Energia AS-le midagi tasunud, on

tjatele elektrienergia tasu arvestatud ainuvõimalikul viisil nii, et kogu maja üldelektri näidust, mille alusel Eesti Energia AS korteriühisusele arveid väljastab, arvestatakse maha korterite nr 1, 2, 3, 5 ja 6 esitatavate näitude põhine tarimine ja kuna üldelektri tarbimine puudub, on jääk käsitletav korteri nr 4 tarbimisena. Saadav tarbimisnäit kajastub ka

tjatele esitatavas arves. Tõendamata on

tjate väide, et

1. oktoobris tasusid nad Lubja 7B ühisuse eest Eesti Energia AS-le 5 000 krooni. Eesti Energia AS-i
2. jaanuaris väljastatud õiendist sellise summa tasumist ei nähtu.

tjad on enda tasumisena näidanud summad, mis tegelikult on tasunud korter nr 6 omanik. 20.04.2010 seisuga on

tjatel võlg Eesti Energia AS-le 22 088,31 krooni. Eesti Energia AS ähvardas kogu majal 29.04.2010 elektri välja lülitada. Üldkoosolekul lepiti kokku prügikulude jaotamises reaalosa ruutmeetrite järgi ja selline kulujaotus kehtib, kuni üldkoosolekul ei lepita kokku teisiti. 06.12.2008 üldkoosoleku otsused on kehtivad, koosolekult puudus korteriomanik J. H. Häälteenamusega vastuvõetud otsused kehtivad

§ 8lg 3 alusel kõigi korteriomanike suhtes. Ühisusel on 360 l, mitte 100 l prügikonteiner, mida tühjendati varem 2 - 3 korda kuus, kuid seoses prügi vähesusega 3

tjate väidetav kokkulepe prügi ladustamiseks KÜ Lubja 7A konteineris ei oma tähtsust, kuna

tjad on korteriomanikeks Lubja 7B korteriühisuse hallatavas elamus. Hagejatele ei ole teada, et

tjad oleks kohaliku omavalitsuse poolt vabastatud kohustuslikust olmeprügi äraveost. Majavalitseja päringutest teenusepakkujatele selgus, et

tjate teenusepakkujatele tehtud harvad maksed kajastuvad ühisuse poolt

tjatele esitatud arvetel. Ühisus kasutab Marit Aktiva raamatupidamistarkvara ja arvepidamine vastab raamatupidamisseadusele. Kuna ühisusel on suured makseraskused ja oht kogu maja kütteta jäämiseks, otsustati üldkoosoleku otsusena vormistatud kaasomanike kokkuleppega kasutada remondifondi hageja makstud raha, samuti ühekordseid makseid ja haldusrahasid kogu maja jooksvate võlgnevuste likvideerimiseks. Samas on teised kaasomanikud kandnud otseseid kulutusi lumekoristusele, uuele välisuksele, vihmaveetorudele, katlamaja hooldusele jne.

tjad ei ole tõendanud, et neil on sõlmitud otselepingud teenuste osutajatega.

tjate esitatud maksekorraldused on tasaarvestatud

tjate võlgnevusega. Kokku on

tjad otse tasunud teenuste osutajatele 13 015 krooni.

tja vastuväited 2.

tjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejad on ilmses faktieksimuses, et 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolekul moodustati korteriühisus Lubja 7B. 23.03.2007 üldkoosolekul osalesid hagiavalduses hagejatena märgitud isikud, kellele kuulusid sel ajal Lubja 7B korteriomandid. Protokolli kohaselt puudusid üldkoosolekult N H ja J H, kellele kuulus kinnistusraamatu andmetel üle poole Lubja 7B kaasomandi osadest.

§ 19

lg-st 2 tulenevalt ei olnud Lubja 7B korteriühisuse moodustamise üldkoosolek 23.03.2007 otsustusvõimeline ja sellel vastu võetud otsused on tühised. Seega on tühine ka L Tindi majavalitsejaks valimine ja talle ühisuse nimel lepingute sõlmimiseks volituste andmine, samuti majanõukogu valimine ning Lubja 7B korteriomanike nimel L. T või A. A sõlmitud lepingud, millega on võetud korteriomanikele kohustusi. Samuti on õigustühised korteriühisuse Lubja 7B nimel esitatud arved ja nimetatud arvetest tulenevad nõuded korteriomanike, ka

tjate, suhtes. Hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna poolte vahel puudub võlasuhe. Ainuüksi arve esitamisest võlasuhet ei teki. Arvete esitamiseks peab olema õiguslik alus. Ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit või asjaolu, mis viitaks pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Puuduvad tõendid ja viited

tjate kahju õigusvastasele tekitamisele hagejatele ja muudele VÕS §-s 3 nimetatud võlasuhte tekkimise alustele.

tjale jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejateks A. A, M. H ja A. P kui füüsilised isikud. Hagile ei ole lisatud tõendit, mis tõendaks hagejate õigust esindada korteriühisust Lubja 7B. Selline volitus ei omaks ka tähendust, kuivõrd korteriühisuse Lubja 7B moodustamine on õigustühine. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, et

tjad oleksid hagejatega sõlminud kaasomandi eseme korrapäraste korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe. Korteriomanikul tekib õigus nõuda teistelt korteriomanikelt kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste hüvitamist peale seda, kui need korteriomanikud on teiste korteriomanike eest vajalikud kulutused juba kandnud. Hagejad ei ole tõendanud, et on

tjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. 06.12.2008 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja tagantjärele tehtud. Sellist koosolekut ei toimunud ja koosoleku protokollis osalejaks märgitud Na H tegelikult koosolekul ei osalenud. 4

tjatele kuuluvatele korteritele nr 3 ja 4 esitatud arved, kuna kommunaalteenuste kogused arvetel ei vasta tegelikkusele. Üldelektri jaotamine vastavalt korteri reaalosa suurusele on vastuolus heade kommetega ega vasta elementaarsele loogikale. Trepikojas põlev elektripirn valgustab trepikoda võrdselt kõigile korteriomanikele, korteri reaalosa suurus ei oma mingit tähtsust ega suurenda üldelektri kulu.

tjad ei tunnista nõuet arvetel kajastatud üldelektri osas summas 120,70 krooni. Üldelekter on

tjatele esitatud arvetel välja toodud üksnes korteri nr 4 eest ja sedagi kolmel arvel: nr 200902/00002; 200901/00001 ja 200903/00003. Hilisematel arvetel üldelektrit ei ole ja jääb arusaamatuks, kuidas üldelektri kulu on korterite vahel jagatud. Kuna arvetel on märgitud vaid kulutatud kilovattide kogused ja ei ole märgitud arvestusperioodi alg- ega lõppnäitu, ei ole arved kontrollitavad. Lisaks ei ole arvete alusel võimalik vahet teha üldelektri kogustel, mida tuleb korteriomanike vahel jagada ja korteri poolt tarbitud elektrienergia kogusel. Heade kommetega on vastuolus kortermaja kaasomandi vähemuse omanike otsus jagada prügiveoga seotud kulud vastavalt korteriomandi reaalosade suurusele. Korteriomandi reaalosa ruutmeeter iseenesest ei tooda prügi, prügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja põhjendatud oleks jagada prügiarved vastavalt korteris elavate isikute arvule, millise nõude on

tjad korduvalt esitanud. Kuna nende nõuded jäeti hagejate poolt tähelepanuta, ei pidanud

tjad võimalikuks ühineda kaasomandi ühise majandamisega. Prügi hoiustamine on korraldatud selliselt, et 100 liitrine prügikonteiner 6 korteriga maja elanike tegelikke vajadusi 1 kuu jooksul ei täida. Konteiner on pidevalt täis, konteinerit lukustatakse perioodiliselt ja seda ei ole võimalik kasutada, sest

tjatele ei ole antud konteineri võtit. Seetõttu ladustavad

tjad oma prügi eraldi, olles eraldi kokku leppinud Lubja 7A ühistuga. Seetõttu on põhjendamatu esitada Lubja 7B prügiveo arveid

tjatele ja

tjad ei tunnista nõuet prügiveo osas 539,60 krooni. Kuna

tjatel ei õnnestunud sõlmida hagejatega korteriomandiseaduses sätestatud kokkulepet kaasomandi eseme ühise korrashoiu ja valitsemise kulude suuruse ja kandmise kohta, ei ole

tjad pidanud võimalikuks kanda kommunaalkulude kasutamise eest makstavaid summasid 23.03.2007 õigustühise otsusega majavalitseja L T isiklikule arvele. Korduvatele nõuetele vaatamata ei ole

tjatele esitatud tõendeid tõendamaks korteriomanike tasutavate ühekordsete maksete, halduskulude ja remondifondi rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust ja seaduslikkust.

tjad on kandnud kommunaalkulud otse teenuste osutajatele: Eesti Energia AS-le 2009. aastal kokku 10 596,82 krooni (samal ajal on ülejäänud korteriomanike elektrienergia tarbimise eest Eesti Energia AS-le kantud 7574,52 krooni); KÜ-le Lubja 7A on

tjad vee eest tasunud 1 550 krooni, AS-le Eesti Gaas gaasi tarbimise eest. Hagiavalduses toodud

tjate võlgnevuse arvestus ei vasta tõele.

tjad ei ole ühisusele ega hagejatele tasunud arvestuses laekumiste all näidatud summasid. Lubja 7B omaloominguline raamatupidamine ei vasta raamatupidamisseadusele ega kajasta reaalselt majaelanike makseid ja nende poolt tarbitavate kommunaalteenuste koguseid. Hagejate nõuded igakuiste remondifondi, halduskulude ja ühekordsete maksete osas on alusetud, kuna majas ei teostata mingit hooldus- ega remonditöid. Põhjendamatu ja korteriomanike õigusi riivav on eelmiste perioodide võlgnevuste katmiseks ühekordsete võrdsete maksete kogumine. 5

tjate vastu esitatud nõue erineb arvetel kajastatud võlgnevusest ja viivistest 14.11.2009 seisuga 19 726,56 krooni võrra. Hagis esitatud väited

tjate võlgnevuse ja selle suuruse kohta on alusetud ja paljasõnalised. Hagile lisatud tõendid on tõendamiseks kõlbmatud ning hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus.

tjad ei tunnista esitatud põhinõude suurust ja sellest tulenevaid kõrvalkohustusi viiviste näol ning peavad põhjendamatuks ja heade kommetega vastuolus olevaks hagejate nõutavat viivise määra 0,5% tasumata summalt päevas. Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 21.06.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis

tjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 508,26 eurot ja viivise 86,37 eurot A A kasuks, põhivõlgnevuse 508,26 eurot ja viivise 86,37 eurot A P kasuks ja põhivõlgnevuse 508,26 eurot ja viivise 86,37 eurot M H kasuks. Vaidlus puudub, et pooled on Tallinnas Lubja 7B asuvate korteriomandite omanikud: hageja A A kuulub korteriomand nr 5, hageja A P korteriomand nr 1, hageja M H korteriomand nr 2.

tjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid nr 3 ja nr 4. 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolek otsustas moodustada korteriühisuse ja elamu valitsejaks valida L T. Üldkoosoleku otsusega anti valitsejale õigus sõlmida lepinguid Korteriühisuse Lubja 7B nimel.

tjate väited 23.03.2007 otsuse tühisusest ei ole põhjendatud ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

§ 8

lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ja kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni. Korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ja kinnitada majandamiskava.

§ 8

lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on korteriühisuse Lubja 7B korteriomanike otsused

tjatele kohustuslikud.

tjatel puudub õiguslik alus keelduda maksmast kommunaalteenuste eest vastavalt

tjatele kuuluva korteriomandi ruutmeetri järgi, kuna vastavalt on korteriomanikud otsustanud. Nimetatu on analoogiliste suhete tavapärane praktika.

§ 13

lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, mitte korteriomandite arvust. Samas on võimalik korteriomanike vähemuse poolt kehtivate otsuste vastuvõtmine korduskoosolekute korraldamise kaudu, mistõttu ei saa tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes selle pinnalt, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest.

§ 19

lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

§ 19

lg 3 kohaselt, kui üldkoosolek on

§ 19

lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb viidata üldkoosoleku kutses. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala jooksul. Kinnistusraamatu andmetel kuulus ühisuse moodustamise ajal korter nr 3 J H (1096/6008 mõttelist osa kaasomandist) ja korter nr 4 N H (3078/6008 mõttelist osa kaasomandist), seega kokku 4174/6008 mõttelist osa, mis moodustab üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kutsuti korteriomanikud Lubja 7b korteriühisuse üldkoosolekule 6

tjad kanti korteriomanikena kinnistusraamatusse korteri nr 4 osas 09.01.2009 ja korteri nr 3 osas 17.06.2009. 23.03.2007 üldkoosoleku otsuseid J H ja N H ei vaidlustanud. N H on osalenud korteriühisuse koosolekutel, ühisuse majanduskavade vastuvõtmisel, tunnustanud valitseja tegevust ja ühisuse õigusvõimelisust tema vastu võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud kohtuvaidluses kompromissi sõlmimise kaudu.

§ 8

lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse kandmata. Hagejad nõuavad

tjatelt põhivõla 23 857,53 krooni (1 524,76 euro) väljamõistmist. Korteriühisuse Lubja 7B majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele. 27.04.2007 sõlmis valitseja AS-ga Eesti Gaas võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu nr

1. 01.05.2007 sõlmis valitseja lepingu prügiveoks Cleanaway AS-ga. 21.07.2007 sõlmis valitseja lepingu vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7A.
2. mais sõlmis valitseja lepingu Eesti Energia AS-ga elektrienergia tarbimiseks (kehtis kuni
3. maini, kui mindi üle üksiktarbimisele). Eeltoodud lepingud sõlmiti teenustega varustamiseks Lubja 7B elamus tervikuna. Lepingutes puudus märge korterite nr 3 ja nr 4 mittevarustamiseks korteriühisuse kaudu.

tjatele väljastati igakuiselt arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Ühisus on

tjatele esitanud arveid perioodil 01.01.2009 – 01.11.2009 korteri nr 4 osas kokku summas 17 104,11 krooni (1 093,15 eurot) ja korteri nr 3 osas perioodil 01.04.2009 – 01.11.2009 summas 6 753,42 krooni (431,62 eurot). Korteri nr 3 eest on viivist arvestatud perioodil 01.07.2009 – 01.11.2009 summas 610,24 krooni (39 eurot) ja korteri nr 4 osas perioodi 01.03.2009 - 01.11.2009 eest summas 3 443,04 krooni (220,05 eurot). 06.12.2008 korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud 2009. majanduskava kohaselt jaotatakse kulud korteriomanike vahel järgmiselt: küte vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosade suurusele, gaas vastavalt tarbitud kogustele (mõõdikute näitude järgi), vesi- ja kanalisatsioon vastavalt tarbitud kogustele (mõõdikute näitude järgi), näitude mitteesitamisel võetakse aluseks 6 kuu keskmine tarbimine korteri poolt või kogu maja üldnäidust lahutatakse teiste korterite näidud; prügi vastavalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suurusele, halduskulud 1 kr/m2 vastavalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suurusele; tähtajaks tasumata arvetelt arvestatakse viivist 0,5% päevas; inkassokulud ja viivised teenust osutanud firmade poolt esitatud maksmata arvetelt tasuvad korteriomanikud, kelle tõttu on võlgnevus tekkinud; üldelekter, mille mõõdik asub tarbijapaigaldiste ruumis, teenindab kogu maja gaasikatelt, välisvalgustit ja trepikoja pirni, jaotada vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosa suurusele; ühekordne makse 200 krooni (jaanuarist aprillini ja septembrist detsembrini) või 300 krooni (maist augustini) iga korteri kohta kuus. Tõendamata on, et 06.12.2008 üldkoosoleku otsus on tühine vastavalt

tja põhjendusele, et seda on võltsitud, kuna N H ei osalenud üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et N. H osales üldkoosolekul, mistõttu oli üldkoosolekul esindatud enamus.

tjad ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. L T osales 06.12.2008 üldkoosolekul, see on L. T õigus ja kohustus, kuna vastavalt

§-le 18 kutsub valitseja üldkoosoleku kokku, juhib seda ja allkirjastab protokolli. Seega ei saa L. T osalemine üldkoosolekul otsuseid tühiseks muuta. Korteriühisus, saades teenuse osutajalt arve, jagas selle vastavalt korteriomandite 7

tjad vajalikke näite ühisusele ei esitanud. Kohus leidis, et

tjatele esitatud arvetega, korteriühisuse otsusega ja 2009. majandamiskavaga on hagejate nõue tõendatud.

tjatele esitatud arvete aluseks on korteriühisuse tasutud arved AS-le Eesti Gaas, AS-le Cleanaway, KÜ-le Lubja 7a ja AS-le Eesti Energia. Eeltoodud arved on tasutud hagejate rahaliste vahendite arvelt, mis on makstud korteriühisuse arvele. Korteriühisuse rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike maksetest. Kuna

tjad ei ole korteriühisuse arvele ühtegi makset teinud, saab teha järelduse, et korteriühisuse arvel olev raha on moodustunud hagejate maksetest, millest on tasutud Lubja 7B elamule osutatud teenused. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud vastavalt Lubja 7B korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Hagejad on arvesse võtnud

tjate otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi

tjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud.

tjad ei ole kohtule esitanud ühtegi otselepingut teenuste osutajatega, vaatamata sellele, et kohus andis 27.03.2012 istungil

tjatele tõendite esitamiseks täiendavalt aega. Kohus leidis, et on tõendamata, et

tjad on sõlminud otselepingud teenuste osutajatega vaidlusaluse perioodi osas.

tjad on tasunud otse teenuste pakkujatele vastavalt valitseja sõlmitud lepingutele, milliseid asjaolusid on teenuse osutajad arvesse võtnud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust

tjate väited, et neil on oma prügikonteiner ja erikokkulepped Korteriühistuga Lubja 7A, mille kaudu toimub Lubja 7B korteriomanike veevarustus ja kanalisatsioon. Tõsiseltvõetav ei ole

tjate väide, et Lubja 7B prügikonteiner on lukustatud ja sinna ei ole võimalik prügi panna. Kohtule esitatud piltidelt on näha, et suhteliselt pikk juhe prügikasti küljes on lukuta ja prügikasti kaan on avatud paarikümne sentimeetri laiuselt. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõigile kaasomanikele. Korteriühisuse Lubja 7B üldkoosolekul vastu võetud 2009. majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord.

§ 13

lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutab kaasomanik kaasomandi eseme korrashoiu kulude eest iga juhul vastavalt oma osa suurusele. Kui kaasomanik soovib vabatahtlikult lisaks mingeid kulusid kanda ja sõlmib eraldi lepinguid, ei vabasta see teda kaasomanike otsuste alusel jaotatud kulude tasumisest. Sellest

§ 13

lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvalekaldumiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe, millist

tjad kohtule esitanud ei ole.

tjad ei ole valitsejale teatanud näitusid. Hagejad on võrrelnud

tjate teenuse osutajatele tehtud makseid ning väitnud, et kõik

tja otsemaksed (KÜ Lubja 7A vee-ja kanalisatsiooni eest, AS Eesti Gaas tarbitud gaasi eest, AS-le Eesti Energia tehtud maksed), on kajastatud

tjatele väljastatud arvetel. Kuivõrd

tjate vastuväited ei ole kontrollitavad, jättis kohus tähelepanuta

tjate paljasõnalised vastuväited, et arvetel näidatud suuruses vett, kanalisatsiooni ja üldelektrit ei ole

tjad tarbinud. Kohtul puudub alus kahelda hageja arvestuse õigsuses.

tjad ei ole oma vastuväidete kinnituseks tõendeid esitanud. Kuna

tjad ei ole esitanud hagejate vastu vastunõuet ega tasaarvestuse vastuväidet, ei analüüsi kohus

tjate üldsõnalisi ja tõendamata väiteid, et

tja I on oma vahendite arvel remontinud kaasomandi esemeks oleva elamu katust. 8

tjate väide, et ühisuse esitatud arvetel nõutakse arvete tasumist valitseja L T isiklikule arvele.

§ 21lg 4 kohaselt valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi.

Arvete tasumine valitseja arvelduskonto kaudu ei ole midagi ebatavalist. Kohtule esitatud L. T pangaväljavõttest nähtub, et nimetatud kontot kasutatakse korteriühisuse majandamiseks, mitte L. T isiklikuks majandamiseks. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühisuse kodukorras on sätestatud viivis 0,5% päevas tasumata summalt.

tjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel

§ 13ja AÕS § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69.

Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui korteriomanike ja teenuse osutajate vahel sõlmitud leping osutub tühiseks. Seega, kui hagejad on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka

tjatele langeva osa, saab

tjatelt hagejate kasuks välja mõista

tjate eest tasutud summad igalt

tjalt eraldi igale hagejale. Kuna eeltooduga on tõendatud, et hagejad on tasunud

tjate eest haldus- ja kommunaalkulusid, kuulub

tjatelt solidaarselt iga hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 508,26 eurot ja viivis 86,37 eurot. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitasid

tjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks kohus ei nõustu

tjate vastuväidetega, mille kohaselt hagejate maakohtule esitatud uus tõend (korduskoosoleku kokkukutsumise teade), nagu oleks 23.03.2007 üldkoosoleku näol tegemist korduskoosolekuga, on hagejate poolt tagantjärele koostatud ja kohtule esitatud.

tjad vaidlesid esitatud teate tõendina vastuvõtmisele vastu ja leidsid, et taoliste tõendite esitamine on ilmne katse võltsitud dokumentidega muuta tegelikke asjaolusid.

tjad on jätkuvalt seisukohal, et hagejatel oli piisavalt aega esitada tõendeid üldkoosoleku läbiviimise kohta ning uute asjaolude ja tõendite esitamine oli põhjendamatu, tõendid ebausaldusväärsed ja fiktiivsed. Kohus on jätnud

tjate väited tähelepanuta ja võimaldanud hagejatel kohtumenetlust manipuleerida.

tjad esitasid oma väited, et 23.03.2007 üldkoosolek oli otsustusvõimetu, esimeses vastuses hagiavaldusele ja hagejatel oli võimalus esitada korduskoosoleku kokkukutsumise teade tõendina juba tsiviilasja esimesel arutamisel maakohtus. Hagejad seda ei teinud. Hagejad vaidlesid

tjate vastuväitele vastu 24.04.2010 vastuses ja leidsid, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline hoopis teistel põhjendustel. Hagejad ei viidanud kordagi asjaolule, et tegemist võis olla korduskoosolekuga. Hagejate uus tõend (korduskoosoleku kokkukutsumise teade) tekkis peale Riigikohtu määruse teatavakstegemist, milles Riigikohus asus seisukohale, et ühisuse üldkoosolek oli 23.03.2007 otsustusvõimetu ka seetõttu, et millestki ei tulenenud, et tegemist oli korduskoosolekuga. Ka 23.03.2007 üldkoosoleku otsusest ei tulene, et tegemist oli 9

tjate väiteid, et maakohus on lubamatult võtnud asja arutamisel aluseks ebausaldusväärse, ilmselgelt fiktiivse ja tagantjärele vormistatud tõendi, jõudnud väärate järeldusteni ja teinud väära otsuse. Maakohus on otsuse põhjendustes vääralt tõlgendanud

§-i 8 ja §-i 9 ja asunud seisukohale, et

tjate väited, et ühisust ei moodustatud, kuna 23.03.2007 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kuna ühisus moodustub automaatselt tulenevalt

§-st 8 ja §-st 9. Ainuüksi abstraktsest ühisuse tekkimise võimalusest ei saa tuletada juriidilist fakti ühisuse moodustamise kohta Lubja 7B kortermajas ja sealt edasi ühisuse otsuste õiguspärasust. Kuna

sätestab ühisuse koosolekute kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise korra, peab ka ühisuse moodustamine toimuma vastavalt

reglemendile. Vastasel juhul tooksid seadusele mittevastavad protsessid endaga kaasa nö. seadusest tulenevaid tagajärgi isikutele.

tjad on jätkuvalt seisukohal, et ühisust ei ole

sätetel asutatud ja hagejate viited ühisuse otsustele ei ole asjakohased. Hagiavaldusele lisatud korteriühisuse 06.12.2008 üldkoosoleku protokoll, millega hagejate väitel kinnitati 2009. majanduskava, on õigustühine, kuna üldkoosolekul osales L T, kes ei ole Lubja 7B korteriomandi omanik ega oma üldkoosolekul hääleõigust. Üldkoosolekul osalenud hagejate A. A, A. P ja M. H omandis on alla poole Lubja 7B kaasomandist. Samuti ei ole N H osalemine koosolekul tõendatud. Faktiliselt pole koosolekut toimunud ja esitatud dokument on tagantjärele tehtud võltsing.

§ 19

lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kuna üldkoosolek oli otsustusvõimetu, on kõik kohtule esitatud otsused õigustühised, ega oma õiguslikke tagajärgi. Hagejate väitel on ühisuse tasutud arvete osas toimunud kulude jaotus vastavalt korteriomanike 06.12.2008 üldkoosoleku otsusele, mis on tegelikult kehtetu ja Lubja 7B 2009 majanduskavale, mis võeti vastu samal otsustusvõimetul üldkoosolekul. Maakohus ei ole hagejate eeltoodud seisukoha osas oma arvamust avaldanud ja on jätnud vastava väite tähelepanuta. Kohus on kinnitanud, et majavalitsejaks valitud L T osalemine üldkoosolekul ei anna alust üldkoosoleku otsust õigustühiseks tunnistada. Kohus ei ole

tjate väitest ilmselt aru saanud.

tjad on viidanud üldkoosoleku õigustühisusele põhjusel, et sellel osalejate poolt ei olnud esindatud üle poole kaasomandiosadest. Samuti ei tulene kusagilt, et tegu oli korduskoosolekuga. Maakohus on otsuses kohaldanud vääralt

§-i 13 ja mõistnud

tjatelt hagejate kasuks solidaarkohustusest tuleneva tagasinõude alusel võrdsetes osades välja kokku 1783 eurot, sh. viivised. Kohus ei ole tuginenud faktilistele asjaoludele, esitatud tõenditele ning on lähtunud vaid oletustest. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta

tjate vastuväited. Hagiavaldusele tõenditena lisatud arved on esitanud

tjatele korteriühisus Lubja 7b.

tjatele on jäänud arusaamatuks, millisel alusel on hagejateks A. A, A. P ja M. H ja miks ei ole hagejana kaasatud V N, kes on samuti korteriühisus Lubja 7b liige ja korteriomandi nr 6 omanik. Kui hagejad tasusid ühistule makseid ka

tjatele kuulunud korteriomandi osadega seotud kommunaalkulude eest, millede arvelt väidetavalt tasuti kommunaalteenuste osutajatele kohustuste eest, siis tasuti ühisuse rahast

tjatele langevate kohustuste eest ka V. N poolt ühisusele tasutud rahaga ja seega ei ole hagejad tasunud mitte oma rahast vaid ka protsessi kaasamata V. N rahast. Samuti pole V. N andnud hagejatele volitust enda nimelt

tjatelt tema raha arvelt tasutud kulude sissenõudmiseks. Kohus on jätnud

tjate vastava väite tähelepanuta ja teinud otsuses väära järelduse. Hagiavaldusele pole lisatud ühtegi dokumentaalset tõendit, et hagejatena esinevad isikud oleksid kandnud

tjate eest kaasomandi majandamise kulusid esitatud nõude ulatuses. Et ühisuse rahade eest on tasutud lepingutest tulenevaid kohustusi, ei tõenda eraldi ühegi hageja nõude olemasolu ega nõude suurust. Riigikohtu määrusest kohtuasjas nr 3-2-1-38-11 tuleneb selgelt, et juhul 10

tjatele langeva osa, saab

tjatelt hagejate kasuks välja mõista

tjate eest tasutud summad igalt

tjalt eraldi igale hagejale. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga hageja

tjate eest tasunud, samuti igale

tjale langevast osast. Kohus on teinud esitatud tõenditest väärad järeldused ja tuginenud nendele otsuse tegemisel. Hagi esitamise ajal olid ühisusel võlgnevus kommunaalkulude osas Eesti Gaas AS-le seisuga 01.12.2009 summas 9 097,52 krooni (581,44 eurot), Eesti Energia AS-le seisuga 01.12.2009 summas 12 668,94 krooni (809,69 eurot) ning vee eest Lubja 7A KÜ-le seisuga 01.12.2009 summas 8 660,23 krooni (553,49 eurot), kokku 30 426,69 krooni (1 944,62 eurot). Vastavatele summadele on hagejad viidanud ka hagiavalduses. Vastavalt hagiavaldusele oli

tjate põhivõlgnevus ühisuse poolt esitatud arvete alusel 23 857,53 krooni (1 524,77 eurot).

tjad on avaldanud oma seisukohad, mis ühtivad Riigikohtu seisukohtadega, et hagejatel tekiks õigus kummaltki

tjalt igale hagejale eraldi välja mõista tagasinõude korras summa, mille iga hageja on tasunud eraldi iga

tja eest. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks et iga hageja on tasunud iga

tja eest mingi summa. Asjaolu, et ühisusel olid hagi esitamise ajal võlad kommunaalteenuste tarnijate ees kinnitab, et hagejad ei tasunud

tjate eest kommunaalkulude katteks midagi. Seega ei saa hagejatel olla tagasinõude õigust. Kohus on jätnud

tjate väited tähelepanuta ja ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta nendega. Kohus on vääralt tõlgendanud ja rakendanud

§ 13

lg-t 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kohus on tuginenud väärale arusaamale lugedes hagis esitatud arved kaasomandi majandamise kuludeks. Hagejad ei ole

tjate eest kandnud kaasomandi majandamise kulutusi, mis annaks neile õiguse esitada hagiavalduses kirjeldatud suuruses ja põhjendustel nõude.

tjatele esitatud arved sisaldavad valdavalt summasid

tjatele kuuluvatele korteriomanditele kulunud elektri, gaasi ja vee eest ning vähesel määral korteriomanike kaasomandi korrashoiule ja majandamisele kulunud summasid. Kohus on alusetult pidanud hagejate nõuet

tjate suhtes täies ulatuses põhjendatuks.

tjad on kohustatud tasuma neile kuuluvate korteriomandite majandamise kulud ja seda on nad ka teinud.

tjad on esitanud kohtule maksekorraldused ja Eesti Energia AS-i, Eesti Gaas AS-i ja Lubja 7 majaühistu õiendi, nende poolt tarbitud elektri, vee ja gaasi eest tasumise kohta. Kohus ei ole neid tõendeid otsuses õiglaselt hinnanud ega arvestanud. Kohus on põhjendamatult pidanud õigeks hagejate väiteid, et hagejad on

tjate tehtud makseid arvetes arvestanud. Samas on kohus jätnud tähelepanuta

tjate vastuväited, et korteriühisus Lubja 7B arvetel ei ole

tjate poolt kommunaalmaksete eest otse teostatud makseid arvestatud. Asjaolu, et

tjad on teostanud makseid otse teenuste osutajatele ilma nendega otselepinguid sõlmimata ei anna alust neid makseid mitte arvestada.

tjatele jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kohtul puudub kahtlus hagejate arvestuse õigsuses, leides samas, et

tjad pole oma väiteid tõendanud. Kohus on jätnud tähelepanuta

tjate faktilised väited, miks nad ei tunnista nõuet arvetel kajastatud üldelektri osas summas 120,70 kroon. Üldelektri eest esitatud arvetel on välja toodud summad vaid korteri nr 4 eest ja vaid kolmel korral arvetel 200902/00002, 20090100001 ja 200903/00003, kokku summas 120,70 krooni. Hilisematel arvetel ei ole üldelektrit välja toodud ja

tjatele on jäänud arusaamatuks kuidas üldelektri kulu on korterite vahel jagatud. Kuna arvetel on märgitud vaid kulutatud kilovattide kogused, ega ole märgitud, 11

tjate faktilised väited jätnud ilma põhjendusteta tähelepanuta.

tjad on tõendanud fotodega, et Lubja 7B maja prügikonteiner on pidevalt täis, konteinerit lukustatakse perioodiliselt ja seda ei ole võimalik reaalselt kasutada kuna

tjatel ei ole konteineri võtit.

tjad on esitanud kohtule tõendi (korteriühistu Lubja 7A õiendi), et on seetõttu sõlminud eraldi kokkuleppe Lubja 7A ühistuga. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud

tjad hagejate nõudega prügiveo osas summas 539,60 krooni. Kohus on jätnud selgitamata, miks ta ei nõustu

tjate seisukohaga. Kohus on jätnud tähelepanuta

tjate väited hagejate nõude ja viiviste mittevastavusele nende poolt tõenditena esitatud arvetele. Hagiavalduses on esitatud nõue

tjate vastu põhivõla osas 23 857,53 krooni ja viiviste osas 4 053,28 krooni, kokku summas 27 910,81 krooni. Hagiavaldusele on lisatud arved, mis peavad ilmselt tõendama

tjate võlgnevuste olemasolu hagejate ees. Korteri nr 3 eest esitatud arvel nr 200910-00010 on põhivõlg 28271,98 krooni ja viivist on sellelt arvestatud 610,24 krooni. Korteri nr 4 eest esitatud arvel nr 200910-000010 on kajastatud põhivõlg 15 312,12 krooni ja viivist on sellelt arvestatud 3443,03 krooni. Hagejad on oma oletatava nõude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid arvete näol, millest nähtub, et

tjate võlg arvete alusel hagejate ees seisuga 14.11.2009 on põhivõla osas 43 584,10 krooni ja viiviste osas 4 053,27 krooni, kokku 47637,37 krooni.

tjatele on arusaamatu, millisel alusel erineb hagejate raamatupidamisliku arvestuse kohaselt arvete alusel esitatud kogunõue, hagis esitatud kogunõudest 19 726,56 krooni võrra. Hagiavalduses esitatud väited

tjate võlgnevuse ja selle suuruse kohta on alusetud, paljasõnalised ja hagejate poolt tõendamata. Esitatud tõendid on vastuolulised, tõendamiseks kõlbmatud ja hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt ja õigesti määrata

tjate oletatava võlgnevuse suurust, on alusetu tunnistada viivise arvutamise õigsust põhivõlalt.

tjad ei tunnistanud hagiavalduses esitatud põhinõude suurust ja sellest tulenevat kõrvalkohustust viiviste näol. Kohus on

tjatele teadmata põhjusel leidnud, et

tjad ei ole esitanud vastuväiteid viiviste matemaatilise arvestuse kohta ja pidanud viiviste nõude hagis toodud suuruses põhjendatuks. Antud juhul on tegemist kohtu väidete ilmse mittevastavusega kohtutoimiku materjalidele ja sellest tulenevate väärate järeldustega. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta

tjate väited, et

tjad peavad põhjendamatuks ja heade kommetega vastuolus olevaks viivise määra 0,5% päevas tasumata summalt TsÜS § 86 lg-te 1, 2 ja 3 alusel.

tjad nõusuvad kohtu seisukohaga, et korteriühisus ei ole tulutoov äriühing, kuid ei nõustu, et kohus ei võtnud arvesse

tjate seisukohti viiviste osas. Kohus on viiviste väljamõistmisel vääralt kohaldanud materiaalõigust. Hagejad on arvestanud viiviseid korteriühisuse kodukorrast tulenevast määrast, mis tuleks kõne alla kui hagejaks oleks ühisus. Hagejateks on füüsilised isikud, kellel puudub õigus arvestada kohustuse rikkumisest tulenevaid viiviseid teisiti kui seaduse alusel. Hagejate viiviste arvestamine on ilmselgelt vale kuna viiviseid saab arvestada ajast kui

tjate võimalik kohustus hagejate ees muutus sissenõutavaks. Tulenevalt asjaolust, et iga hageja suhtes võis

tjate kohustus muutuda sissenõutavaks hetkest, mil iga hageja tasus iga

tja eest

tja kohustuse rikkumisega seotud summad, tuleb viiviste arvestamise alustamiseks esmalt tuvastada, millal iga hageja iga

tja eest kohustuse rikkumisega seotud summad tasus. Kohus seda teinud ei ole ja hagejad ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Tulenevalt eeltoodust on maakohtu otsus ka hagiavaldusega nõutud viiviste osas vastuolus kehtiva materiaalõigusega ja esitatud tõenditega. 12

tja esimesele vastusele esitatud vastusega kohtule ei esitanud. See, kas 23.03.2007.a üldkoosolek oli korduskoosolek või mitte, on õiguslik järeldus, mille peab tegema kohus menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude ja väidete ning tõendite alusel. Üldkoosoleku otsused on tehingud ning nende sisu kindlaksmääramisel tuleb kasutada erinevaid tsiviilõigusele omaseid tõlgendusmeetodeid. Üldkoosoleku korduskoosolekuna kvalifitseerimiseks ei ole alati möödapääsmatult hädavajalik, et korduskoosoleku protokoll oleks pealkirjastatud kui korduskoosoleku protokoll. Tuleb hinnata, kas asjaosaliste tahe oli suunatud korduskoosoleku kokkukutsumisele ja läbiviimisele või uue üldkoosoleku kokkukutsumisele ja kas korteriomanikke teavitati sellest, et kokku kutsuti korduskoosolek. Määrav ei ole mitte protokolli pealkiri vaid see, kas korteriomanikele anti koosolekut kokku kutsudes teada, et kui nad ka sellele koosolekule ei ilmu, võidakse küsimused otsustada ilma kvoorumita. Vastava järelduse tegemisel võttis maakohus õigesti arvesse 23.03.2007.a üldkoosoleku kokkukutsumise teadet (t II kd lk 42-43), millest nähtub, et ühe koosoleku otsusevõimetuse tõttu kutsutakse kokku uus koosolek, millel on sama päevakord. Konkreetsete korteriomanikega sarnased isikud mõistaksid sellisel viisil korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumist korduskoosoleku kokkukutsumisena. Ka mittejuristidest korteriomanikud peavad saama korteriomandiseaduse alusel omavahelisi suhteid korraldada. Seetõttu tuleb hinnata eelkõige asjaosaliste tegelikku tahet, sh seda, kas see on inimlikult piisavalt mõistetav ja mitte seda, kas kõikide otsuste vormistamisel on järgitud täpselt kõiki formaalsusi. Käesoleval juhul oli korteriomanikele tagatud võimalus kaitsta ennast ilma kvoorumita korteriomanike koosoleku eest. 8. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui 23.03.2007.a korteriomanike üldkoosoleku otsused peaksid osutuma tühisteks, ei tähendaks see asjaolu iseenesest, et käesolev hagi tuleks jätta rahuldamata. Maakohus märkis oma otsuses õigesti, et korteriomanike ühisust ei moodustata. Korteriomanike ühisus on seaduse alusel tekkiv võlasuhe, mille poolteks on kõik korteriomanikud. Korteriomanike ühisus tekib kinnisasja korteriomanditeks jagamisel ning lõpeb siis, kui korteriomandite registriosad suletakse või kui kõik korteriomandid omandab üks isik. Seega ei sõltu korteriomanike ühisuse tekkimine korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest. Küll aga saavad korteriomanikud ühisusesuhte raames mitmeid õigusi realiseerida eelkõige üldkoosolekul otsuseid vastu võttes. Üheks selliseks otsuseks on ka 13

tjate paljasõnaline väide, et koosoleku protokoll on võltsitud või et üks korteriomanikest tegelikult sellel koosolekul ei osalenud, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Valitseja koosolekul osalemine ei muuda sellel vastuvõetud otsuseid mittekehtivaks. Maakohus märkis õigesti, et valitsejal lasub seadusest tulenev koosoleku läbiviimise kohustus. 06.12.2008.a koosoleku protokollist nähtuvalt oli selle koosoleku puhul kvooruminõue täidetud. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et isegi siis, kui valitsejat 2007ndal aastal kehtivalt ei nimetatud, kiideti valitseja nimetamine ja valitseja tegevus ülalnimetatud lepingute sõlmimisel ja vastavate lepingute sõlmimine heaks hiljemalt 06.12.2008.a koosolekul 2009.a majanduskava kinnitamisega. Seega kehtisid valitseja poolt korteriomanike nimel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused kõigi korteriomanike, sh ka

tjate suhtes ning

tjatel oli kohustus hüvitada korteriomanikele kõik kaasomandi majandamisest tekkivad kulutused suuruses, mis vastas

tjate omandis olevate korteriomandite mõtteliste osade suurustele.

1. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust see apellantide etteheide, et hagi ei ole esitanud korteri nr 6 omanik V N. Apellatsioonkaebuse saavad apellandid esitada üksnes oma õiguste kaitseks, mitte teise isiku õiguste kaitseks.
2. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka see, et hagi esitasid kolm konkreetset korteriomanikku ja mitte korteriomanike ühisus. Kuigi tavaolukorras toimub majandamiskulude nõuete esitamine selliselt, et korteriomanikud kinnitavad koosolekul majanduskava, milles nähakse ette perioodiliste ettemaksete tegemine, mille arvelt hüvitatakse majandamiskulud ning kuigi tavaolukorras on korteriomanikul kohustus tasuda majanduskavale vastavaid perioodilisi ettemakseid (

§ 22

lg 2), millele korrespondeerub korteriomanike ühisuse (ehk kõikide korteriomanikuks olevate isikute) õigus nõuda majanduskavas määratletud ettemaksete tegemist ning majanduskavas hõlmamata kaasomandil lasuvate kulutuste osas ka nende hüvitamist (

§ 13

lg 2), ei ole välistatud ka üksikute korteriomanike hagi võlgu olevate korteriomanike vastu. Selleks tuleb hagejatel tõendada, et nad täitsid kohustused, mille eest ka

tjad solidaarvõlgnikena vastutasid. 12. Maakohus tuvastas õigesti, et vee- ja kanalisatsiooni tarbimise, elektritarbimise, gaasitarbimise ning prügiveo teenuse osas olid sõlmitud lepingud, mille üheks pooleks oli teenuse osutaja ja teiseks pooleks kõik korteriomanikud korteriomanike ühisusena. Seega vastutasid teenuse osutajate ees, st nö välissuhtes vastavatest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest kõik korteriomanikud ehk korteriomanike ühisus. Korteriomanike ühisuse raames vastutasid vastavate võlgnevuste eest ka

tjad nende kohustuste eest, mis muutusid sissenõutavaks nende omanikuks olemise ajal. Maakohus tuvastas konkreetsed summad, mis viidatud lepingutest tulenevalt

tjate omanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutusid. 14

tjad korteriomanike ühisusele ei maksnud (ja ei maksa hageja väidete kohaselt siiani), on hagejatel õigus nõuda

tjatelt neid võlgnevusi, mille võrra oleks korteriomanike remondifond ja ühekordsete maksete fond suurem, kui

tjate võlgnevusi ei oleks nende rahade arvelt hüvitatud. Hagejate esindaja selgitas 25.01.2013.a kohtuistungil, et korteri nr 6 omanik vaidlusalusel perioodil korteriomanike ühisusele makseid ei teinud ning seetõttu ei ole arvatud teda ka hagejate ringi. Samas ei ole hagejad tema vastu nõuet esitanud põhjusel, et ta maksis oma võlgnevused hiljem ära. 13. See väide, et

tjad tasusid mingeid makseid teenuse osutajatele otse, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hagejad selgitasid, et vastavad summad on nõudest maha arvestatud ning

tjad ei ole kohtule usutavaks muutnud, et nende otse tehtud maksete tõttu tuleks nende võlgnevusest veel midagi maha arvata. 14. See, et korteriomanike ühisusel oli vaidlusaluse perioodi alguses (01.01.2009.a) võlgnevus ja et võlgnevus, väiksemas summas, oli ka vaidlusaluse perioodi lõpus (30.11.2009.a), ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

tjatelt võlgnevuse nõudmise eeldusena ei pea hagejad likvideerima kogu võlgnevust, piisab sellest, et hagejad teenuseosutajate eest võlga vähendavad. 15. See, et korteri nr 4 osas esitati nõuded vaid osade kuude osas või et algselt esitati

tjate vastu suuremaid nõudeid, ei tähenda, et

tjad kohustuste eest ei vastuta. See, kui õigustatud isik oma nõuet vähendab, ei tähenda iseenesest, et kohustatud isik oma kohustusest seetõttu vabaneks. 16.

tjate kohustusi ei vähenda see, et

tjad väidavad, et nemad maja ühisesse prügikasti prügi ei pane.

§-st 13 tulenevalt vastutavad korteriomanikud korteriomanike ühisuse suhte raames tellitud prügiveo eest ühiselt ja sisesuhtes jagatakse võlgnetav summa vastavalt korteriomandite kaasomandiosade suurustele. Kuigi

tjad leiavad, et korteriomandite reaalosade ruutmeetrid prügi ei produtseeri ning et palju õiglasem oleks jagada prügiveo kulud vastavalt korteritesse sissekirjutatud inimeste arvule, ei põhine selline väide seadusel. Seaduse kohaselt (

§ 13

) jagatakse kaasomandil lasuvad kulutused vastavalt korteriomandite mõtteliste osade suurustele ja mitte korterisse sissekirjutatud korteriomanike arvule. Maakohus asus tõendeid hinnates järeldusele, et prügikasti lukustamine ei ole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus ei näe aluseid, et selle asjaolu tuvastamist muuta. Ka ühiselektriga seotud kulud tuleb eespool toodud põhjustel jagada korteriomanike sissesuhtes vastavalt korteriomandite kaasomandi mõtteliste osade suurustele. 15

tjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et viivisenõue oleks heade kommete või hea usu põhimõtte vastane. Kui hagejad rahuldasid nõude, mille tasumiseks

tjad kohustatud olid, võivad hagejad nõuda ka viivise hüvitamist. Hagejad esitasid kohtule tabellaarsel kujul arvestuse, kust nähtub, kui palju ja millal pidid

tjad tasuma (vt t II kd lk 89 jj). Samuti on

tjatele esitatud arved. Nende alusel on võimalik tuvastada, millal ja kui palju pidid

tjad tasuma ning seetõttu ei saa jätta viivisenõuet rahuldamata ka põhjusel, et

tjad ei saanud aru sellest, et millal ja kui palju tuleb maksta.

1. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud

tjate kanda. Kuivõrd hagi oli esitatud

tjate suhtes solidaarselt, hagejad tuginesid mõlema

tja suhtes samadele asjaoludele ning kuivõrd

tjad osalesid menetluses koos ja ühe esindaja kaudu, jätab ringkonnakohus menetluskulud

tjate kanda solidaarselt. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 19. Käesoleva otsuse osas jäi eriarvamusele kohtunik Kaupo Paal, kes esitab otsuse suhtes eriarvamuse, mis lisatakse käesolevale kohtuotsusele. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Kaupo Paal 16