2-12-31915/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Taotluse esitaja ja taotluse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosaline Menetluse liik Tallinna Ringkonnakohus Mare Merimaa, Ele Liiv, Ande Tänav

1. märts 2013, Tallinn 2-13-8521 A J hagi K R vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks Harju Maakohtu 28.01.2013 otsus K R apellatsioonkaebus K R taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas nr 2-13-8521 18 200 eurot Kostja K R (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Keelduda K R apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 673 lg 1 p 6 alusel.
3. Jätta K R taotlused riigipoolse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Toimetada määruse ärakiri kätte K R.
5. Ringkonnakohtu määrusele võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates määruskaebuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-12-31915 28.01.2013 otsusega A J hagi K R vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastas V N 21.05.2012 koduse testamendi tühisuse. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud suuruses 4460,68 eurot. Kohus tegi otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. K R esitas 25.02.2013 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 19.02.2013 taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas nr 2-
6. Apellatsioonkaebuses palus K R tsiviilasja uuesti läbi vaadata seoses hageja väljapressimistega. Apellatsioonkaebuse koostamiseks vajab taotleja riigi õigusabi. Samuti taotleb K. R tema vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud taotlustega, leiab, et apellatsioonkaebuse vastuvõtmisest tuleb keelduda ning esitatud taotlused riigipoolse abi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohtule esitatud avalduses on kostja teatanud, et ei vaidle hagile vastu ning soovib menetluse lõpetamist (t. lk.57-58). Seejuures märkis kostja, et ta loobub õigusest esitada kohtulahendile apellatsioonkaebus. Ka 11.12.2012 esitas kostja maakohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi õigeks TsMS § 440 lg 1 järgi ning ta ei soovi menetluse jätkamist. Seega oli kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna Harju Maakohus rahuldas A J hagi K R vastu õigeksvõtul põhineva otsusega, tegi kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormi rikkumist hagi rahuldamisel kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt TsMS § 440 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant ka esile toonud, et menetluse lõpetamisel ei olnud ta nõuet õigeks võtnud. Apellandi väidete kohaselt on pärast kohtuotsuse tegemist hageja käitumine olnud kostja suhtes solvav ja väljapressiv, kuid see ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuivõrd apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Arvestades eeltoodut tuleb kostja taotlus riigipoolse menetlusabi ja õigusabi andmiseks jätta rahuldamata. Mare Merimaa Ande Tänav Ele Liiv 2