Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus leidis, et asjakohane ja piisav on tagamise abinõuna keelata OÜ Moonirull poolt
lg 2 alusel nõue hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mille rahuldamine ei ole tagatud. Lisaks eelmärgitud nõuetele on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue ning menetluskulude nõue tsiviilasjas nr 2-09-2485, mille rahuldamine ei ole samuti tagatud. Seetõttu tuleb hagi tagamine tühistada; 3) koormab hagi tagamine kostjat põhjendamatult. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-30-11 rõhutanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid. Kostja on hagiavalduses põhjendanud, et temal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta on tasaarvestanud hageja väidetava üürilepingust tuleneva nõudega. Kostja andis kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-09-2485 tagatise vaid selle menetlusega seoses ning on juba saanud kahju seeläbi, et tal ei ole olnud võimalik kasutada summat 6 391,16 eurot enam kui kolm ja poolt aastat, teenida sellelt intressitulu või muud tulu. Nimetatud summa tagastamisega viivitamine on viinud kostja makseraskusteni ning tekitab kostjale täiendavalt ebaproportsionaalselt kahju; 4) on hagi tagamine ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks eelmärgitule on kostja esitanud hageja vastu tsiviilasjas nr 2-09-2485 nõude, paludes teha kohtumäärus, millega määrata kindlaks MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus poolt hüvitatavad Moonirull OÜ menetluskulud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-2485 kogusummas 13 511,97 eurot. Hagi tagamiseks puuduvad hageja õigustatud huvid. Hagi tagamise eesmärk on üksnes kostjale lisaks tsiviilasjaga nr 2-09-2485 tekitatud kahjule täiendava kahju tekitamine ning kostja menetluslik kurnamine, eesmärgiga saavutada kostja pankrot.
Seetõttu tuleb hagi tagamine tühistada. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
lg 1 p 10 kohaselt kohtu diskretsiooniruumi kuuluv abinõu; 2) on asjakohatud väited hagi perspektiivituse kohta. Asjaolu, et kostja on hagile vastanud, ei muuda hagi perspektiivituks ega tähenda, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohus annab asjale sisulise hinnangu pärast asja sisulist läbivaatamist. Arvestades seda, et kohtupraktikas ei mõisteta ilma täiendava kahju tõendamiseta viivist välja enam kui põhinõude ulatuses, võlgneb kostja hagejale mitte vähem kui 23 995,44 eurot. Kostja ainsaks likviidseks varaks on maakohtu deposiiti kantud tagatis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määruse resolutsiooni punktiga 1.3. ja määrab hagejale hagi tagamisel antavaks tagatise suuruseks 320 eurot. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. 6.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, ning ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab
§-dele 463 ja 465.
lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas
7. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väiteid hagi perspektiivituse kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest
lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasise menetluse käigus. 8.
lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtus on rikkunud
lg-t 11 ja jätnud võtmata seisukoha hagi tagamise tagatise määramise või mittemääramise osas. Samas aga saab ringkonnakohus ise rikkumise kõrvaldada ja seetõttu ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Antud juhul on hageja nõudesumma 47 869,26 eurot, kuid hagi on tagatud vaid summas 6 391,16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tagatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta 4 summa, millises on hagi tagatud, s.o 6 391,16 eurot, ja sellest lähtuvalt määrata hagi tagamise tagatise suuruseks 320 eurot.
Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kui ta ei anna tagatist kohtu poolt resolutsioonis määratud tähtpäevaks, siis maakohus tühistab hagi tagamise. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.