Obsah (7)

§ 121§ 283§ 45§ 38§ 157§ 151§ 200

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel 27.02.2013, Tartu 3-12-80 Haldusasi Erki Sommeri kaebus Tartu Va

) § 5 lg 1 p 6 alusel õigusvastaseks. Vastustajalt kuulus väljamõistmisele riigilõiv summas 15,97 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta E. Sommeri kaebus läbi vaatamata. 2 Halduskohus on kohtuotsuses asunud kaebaja asemel sisustama põhjendatud huvi olemasolu. E. Sommer on kaebuse esitamise vajadust selgitanud hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise sooviga. Muid põhjendatud huviga seonduvaid asjaolusid ei ole E. Sommer kaebuses ega selle täiendustes halduskohtule välja toonud. E. Sommer ei ole kordagi viidanud, et tema põhjendatud huviks on preventiivne huvi. E. Sommeri poolt avaldatud soov esitada kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu, kuna kaebuses ei ole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis annaksid alust arvata, et vastustaja inimväärikust on alandatud või esineb mõni muu RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alus. Halduskohus ei ole menetluses arutanud preventiivse huvi olemasolu, seega ei olnud Tartu Vanglal võimalik esitada preventiivse huvi olemasolu või puudumise kohta vastuväiteid. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et E. Sommeri kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Seega puudub E. Sommeril põhjendatud huvi ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

1. E. Sommer palus jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus oleks pidanud andma E. Sommerile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja põhjendatud huvi näitamiseks olukorras, kus kahjunõue põhjendatud huvina oli ilmselgelt perspektiivitu. Seejuures viidanuks kohus kindlasti, et ühe võimaliku huvina on kaebajal võimalik välja tuua preventiivne huvi. E. Sommer ei ole eksinud millegi vastu, kohus vaid lühendas oluliselt menetlust, millega hoidis kokku ressursse. Tartu Vanglal poleks nagunii olnud preventiivse huvi kohta midagi öelda. Preventiivse huvi mittenäitamine on ebaoluline menetlusnormi rikkumine, mis ei tooks Tartu Vanglale kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus halduskohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu tühistada. 8.

§ 283

lg 1 järgi tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Alates 01.01.2012 jõustunud

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

§ 38

lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole selle üle, et E. Sommer põhjendas halduskohtusse pöördudes enda põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks sooviga esitada hiljem kahjunõue Tartu Vangla vastu. Kaebaja sellest eesmärgist oleks halduskohus pidanud ka kaebuse lahendamisel lähtuma. Kuna kaebus vastas

§-des 37-38 kaebusele esitatud nõuetele, on ekslik E. Sommeri seisukoht, nagu pidanuks halduskohus kaebuse käiguta jätma.

§ 157

lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Võttes otsuses üllatuslikult E. Sommeri kaebeõiguse sisustamisel aluseks põhjendatud huvi, mida kaebaja ei olnud kaebuses väljendanud, rikkus halduskohus nii kaebaja õigust ise otsustada kaebuse eesmärgi üle kui ka Tartu Vangla õigust avaldada asja kohta oma arvamus. Juhul, kui halduskohtul tekkis hoolimata kaebuse nõuetekohasusest kahtlus kaebaja põhjendatud huvis ja kaebuse eesmärgis, pidanuks ta jätma kaebuse käiguta ning küsima kaebaja arvamust.

1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebuses põhjendatud huvina märgitud soov, esitada hiljem vangla vastu kahju hüvitamise nõue, oli ilmselgelt perspektiivitu. Seisukohta, et vaide 3 lahendamisega viivitamine ei saa isikule tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahjuhüvitise väljamõistmine, on väljendanud Riigikohus (RKHK 19.04.
2. a otsus asjas nr. 3-3-1-8-11, p 9). Samasugusele seisukohale asus käesolevas haldusasjas ka Tartu Halduskohus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata. Arvestades kahju hüvitamise nõude perspektiivitust, puudus halduskohtul vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist (vt. ka RKHK 10.09.
3. a otsust asjas nr. 3-3-1-24-09, p 7).
4. Apellant taotleb, et kohus teeks uue otsuse, millega jätaks E. Sommeri kaebuse läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 200

p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada menetlus.

§ 121

lg 2 p-le 1 ning § 200 p-le 5 tuginedes teeb ringkonnakohus määruse, millega tühistab halduskohtu otsuse täielikult ning jätab E. Sommeri kaebuse läbi vaatamata. Madis Ernits Einar Vene 4 Tiina Pappel