Obsah (5)

§ 121§ 1§ 39§ 182§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-25 Haldusasi Menetluso

) kehtestatud otsuste loogilise järgnevuse põhimõtet, ei saa olla õiguspärased pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused, kui sellele eelnenud pakkuja kvalifitseerimise otsus ei ole kooskõlas

-iga. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja Kaitseväe vastulause 7. Vastustaja ei nõustu kaebusega. Kaebaja põhjendus, et hankija otsus on motiveerimata, ei vasta tõele. Tegemist oli lihthankega, millisel juhul saab otsuse põhjendatus olla proportsionaalne ainult HT ja HD-ga. Kui kaebaja kahtleb HT-st ja HD-st tulenevate tingimuste vastavuses seaduses sätestatule, siis oleks ta pidanud seda vaidlustama VAKO-s. Kaebaja ei saa käesoleval juhul vaidlustada enam hanke alusdokumente, kuivõrd selle vaidlustamise tähtaeg möödus kolm päeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg (

§ 121

). Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud HT-d ega HD-d, siis tuleb lähtuda hankija seisukohast, milleks on see, et nii netokäibe nõue ega ka tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded ei pea olema täidetud kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. 7.

1. Vastustaja ei pidanud hankemenetluses arvestama vaid kaitse- ja julgeoleku valdkonna netokäivet, kuna see piiraks konkurentsi. VAKO 27.12.2012 otsuse p 3.3 lg-st 1 ilmneb, et vaidlustaja on ise öelnud, et Silwi Autoehituse AS-i kohta avalikult kättesaadavate andmete põhjal on tegemist ettevõtjaga, kes tegeleb ainult tsiviilvaldkonna mootorsõidukite ümberehitamisega. Järelikult ei saa vaidlus olla selles, et kolmandal isikul puudub netokäive mootorsõidukite ümberehitusel. 7.
2. Mõiste „sõiduk" tuleneb liiklusseadusest (LKS). Sellest tuleb lähtuda eelkõige seetõttu, et tehnilises kirjelduses sätestatud tingimuste järgi on sõidukid, mida asutakse hankelepingu täitmise käigus ümber ehitama, mootorsõidukid. VAKO-l puudus vajadus sisustada vaidluse all olevaid õigusmõisteid, kuna HT-s on selgelt kirjas, et netokäive peab olema „seotud valdkonnas". Seotud valdkond on oluliselt laiem mõiste, kui konkreetne valdkond - st kaitse- ja julgeoleku valdkond. Hankijal on õigus seotud valdkonnas lähtuda seotud netokäibest, mitte netokäibest konkreetsele hankelepingu objektile vastavas osas. 7.
3. Käskkiri on piisavalt põhjendatud. Vastustaja on otsuses punktis 1 märkinud kahte asja: esiteks, et pakkujad on esitanud kõik nõutud dokumendid, ja teiseks, et see vastab HT-s sätestatud nõuetele. Kuna hankemenetlus on kirjalik menetlus, siis saabki ainult selliselt hankija oma otsuseid faktiliselt põhjendada. Vastustaja on viidanud õigusnormidele otsuse preambulas (õiguslik põhjendus). 3 7.
4. See, et vastustaja on pidanud sarnaseks lepinguks just mootorsõidukite ümberehituse lepinguid, tuleneb üheselt HT osa III p 2.3) alap-s 4.3.11 sulgudes toodud täpsustusest.

§ 1

ja kohtupraktikas rakendust leidnud seisukoht on see, et HD-s sätestatud tingimused pigem annaksid mitmele pakkujale võimaluse esitada pakkumus. Kindlasti ei tohiks see tingimus olla kitsendav. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik Silwi Autoehituse AS seisukoht

1. Kaebaja ei ole HT p III 2.3) 4.3.11 õigeaegselt vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv ning kaebuses sisalduvad arutluskäigud punkti eesmärgipärasuse või otstarbekuse üle ei ole asjakohased. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamine ja nende piisavuse üle otsustamine on vastustaja kui hankija vaieldamatu privileeg ning olukorras, kus neid ei ole vaidlustatud, on kvalifitseerimistingimused ka õiguspärased ja järgimiseks kohustuslikud isegi juhul, kui üks pakkujatest (kaebaja) leiab kohtule esitatud kaebuses tagantjärgi, et vastustaja oleks (kaebaja täiesti subjektiivsel hinnangul) võinud teistsuguste kvalifitseerimistingimuste kasutamisel saavutada parema tulemuse. 8.
2. HT-s kasutatud terminid ei ole määratlemata õigusmõisted, nagu seda väidab kaebaja. LKS § 2 p 40 sätestab mootorsõiduki mõiste ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määruse nr 37 § 10 p 5 annab ümberehituse negatiivse definitsiooni (st sätestab, mida ei loeta ümberehituseks). Kaebaja ei ole kasutanud õigust küsida vastustajalt selgitusi ning olukorras, kus on reaalselt olemas terminite “mootorsõiduk” ja “ümberehitus” legaaldefinitsioonid, puudub vähimgi vajadus sisustada neid termineid mingi suvalise, üksnes kaebajale arusaadava tõlgendusviisi abil. Eesti õiguspraktikas on domineeriv seisukoht, mille kohaselt tuleks kaebaja poolt HT-s väljatoodud mõistet “mootorsõidukite ümberehitus” (juhul, kui vastavad legaaldefinitsioonid puuduksid) tõlgendada kvalifitseerimistingimusena ikkagi laiendavalt, mitte kitsendavalt. Selline seisukoht on täiesti põhjendatud ja kooskõlas

§-s 1 sätestatud seaduse eesmärgiga (hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, isikute võrdne kohtlemine, konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), ning aitab avada hankeid konkurentsile. 8.

1. Kolmanda isiku pakkumus vastab eranditult kõigile hankija poolt kehtestatud tingimustele, mistõttu oleks kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmine või tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ilmselgelt mitteõiguspärane ja rikuks kolmanda isiku õigusi. Kolmas isik täitis nõutud õiendi vormikohaselt ning kuna hankija poolt etteantud õiendi vorm ei kohustanud kolmandat isikut esitama tema poolt teostatud ümberehitustööde detailset kirjeldust, siis kolmas isik seda arusaadavalt ka ei teinud (ega pidanudki tegema). Ka ei näinud ükski teine hanketingimuste punkt ette sellise kirjelduse esitamist, mistõttu ei võinud kolmas isik vastavat vajadust mõistlikult ette näha. Kaebaja pole hanke alusdokumente (sh hankija poolt kehtestatud õiendi vormi) vaidlustanud ning seega puudub tal ka õigus vaidlustada vastustaja otsust alusel, et kolmas isik ei esitanud vastustajale sellist informatsiooni, mille esitamine ei olnudki hanketingimuste kohaselt nõutav. 8.
2. Kaebaja väited, nagu puuduks kolmandal isikul vajalik pädevus täita riigihankeid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, on ebaõiged ka sisuliselt. Kolmas isik on Eesti Kaitsetööstuse Liidu liige alates selle asutamisest
3. aastal, milline asjaolu ei või kaebajale (kes kolmandale isikule teadaolevalt kuulub samasse liitu) teadmata olla. Samuti on kolmas isik nii enne liidu asutamist kui ka peale seda osalenud ja täitnud mitmeid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid. Seejuures on tähelepanuväärne, et eriti pikaajalisi kogemusi omab kolmas isik just antud juhul vastustaja poolt nimetatud marki sõidukite (Mercedes-Benz) ümberehitusel. 4 Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Hankija otsuste, millega kvalifitseeriti Silwi Autoehituse AS ja tunnistati vastavaks tema pakkumus, motiveeritus 9.

§ 39

lg 6 kohaselt teeb hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et konkreetsel juhul oli tegemist lihthankega. Kas ja kui põhjalikult tuleb lihthanke puhul hankijal oma otsuseid põhjendada,

otsesõnu ei sätesta.

§ 182

, mis sätestab lihthanke korraldamise regulatsiooni, viitab

§-le 39 üksnes lihthanke dokumendi koostamise kontekstis. On õige, et

on haldusmenetluse seaduse (HMS) suhtes eriseadus, kuid juhul, kui eriseadus situatsiooni ei kirjelda, tuleb pöörduda üldseaduse poole. HMS § 56 lg-te 1 ja 4 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Ehk teisisõnu tuleneb eelviidatud sätetest, et isikut soodustava haldusakti suhtes kehtivad oluliselt madalamad motiveerimisnõuded, võrrelduna isikut koormava haldusaktiga.

1. Eelöeldu tõttu nõustub kohus hankija ja VAKO-ga, et olukorras, kus hankija kvalifitseeris pakkuja ja tunnistas tema pakkumuse vastavaks, piisas akti nõuetekohaseks motiveeringuks aktis konstateeringust, et hankija kontrollis pakkuja kvalifikatsiooni ja esitatud pakkumuse vastavust HT-s ja HD-s esitatud nõuetele ning pakkuja nendele nõuetele vastas. Seda seepärast, et kvalifitseerimise tingimused olid selged ning pakkuja esitatud dokumentidest ja avalikest andmekogudest tulenesid andmed, mis olid HT-s nõutud ning mis tõendasid pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Vastupidiselt kaebaja arusaamale on ka VAKO oma otsuses selgitanud, miks selline motiveering ei olnud piisav Instigo Arsenal OÜ puhul. Nimelt tugines see pakkuja kvalifitseerimise tingimuste täitmise tõendamisel üksnes teise isiku vahenditele ja kogemusele. Kohus nõustub VAKO-ga, et sellisel juhul peab hankija otsusest pakkuja kvalifitseerimise kohta nähtuma see, kas ja kuidas on pakkuja tõendanud, et ta saab neid vahendeid, meetmeid ja spetsialiste hankelepingu täitmisel kasutada. Ehk teisisõnu kehtivad sellisel juhul oluliselt kõrgemad motiveerimise nõuded. Pakkuja vastavus HT osa III p-le 2.2)
2. HT osa III p 2.2) alap-s 4.2.11 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks tuli pakkujal vastavalt HT osa III p 2.2) alap-le 4.2.12 esitada andmed viimase kahe majandusaasta netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas (Lisa 1 vorm IV). Silwi Autoehituse AS esitas koos pakkumusega Lisa 1 vormi IV (Silwi Autoehituse AS pakkumus VAKO toimikus), milles kinnitatakse, et viimase 2 majandusaasta netokäive hankelepinguga seotud valdkonnas oli: - 2010 – 969 246 eurot; - 2011 – 1 213 803 eurot.
3. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tuleb tõlgendada HT-s kasutatud mõistet „hankelepinguga seotud valdkond”. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hankelepinguga seotud valdkonnaks tuleks lugeda kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas mootorsõidukite sõjaliseks otstarbeks kohaldamist (ümberehitamist) ning hankija positsioon on, et hankelepinguga seotud valdkond on mootorsõidukite ümberehitamine. Viimast seisukohta on toetanud VAKO ning ka kohus nõustub sellega. 5 13.

§ 40

lg 1 p 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt andmeid pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas kuni viimase kolme majandusaasta jooksul. Selle sätte alusel on hankija kehtestanud HT osa III p 2.2) alap-s 4.2.11 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse ning valinud

§ 40

lg 1 p-s 3 sätestatud võimalustest „hankelepinguga seotud valdkonna”, mis on ilmselgelt laiem mõiste kui hankelepingu esemele vastav valdkond, mida

§ 40lg 1 p 3 samuti võimaldab.

Kaebaja väide, nagu peaksid HT-st tulenevalt netokäibe moodustama üksnes kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas mootorsõidukite lahingutegevuseks ümberehitamisega seotud tööd, tugineb

§ 40

lg 1 p 3 võimalusele küsida pakkujalt netokäivet hankelepingu esemele vastavas osas, mis aga ei ole HT-st tulenevalt olnud hankija eesmärk. Kaebaja vastav tõlgendus ei tugine selles kontekstis ei

§ 40

lg 1 p-le 3 (nõue hankelepinguga seotud valdkonnale) ega HT osa III p 2.2) alap 4.2.11 sõnastusele. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja poolt esitatud kvalifitseerimise tingimuse kitsendav tõlgendus oleks asjakohane, kui netokäibe nõue oleks seatud hankelepingu esemele vastavale osale, kuid nii see ei ole. Kohus nõustub ka VAKO tõlgendusega sellest, et silmas pidades HT osa II punkte 1.5) ja 2.1), saab hankelepinguga seotud valdkonnaks lugeda sõidukite ümberehitamist laiemalt. Et ka hankija on sama tõlgendust silmas pidanud, nähtub sellest, et hankija vastavat netokäivet aktsepteeris. Küsimus sellest, millist pakkujat hankija usaldab ja millise läve ta selle kontrolliks

§ 40

lg 1 p 3 kohaselt HT-s sätestab, on hankija otsustada ja sisustada, seda ei saa talle peale HT vaidlustamise tähtaja möödumist hakata nö ette kirjutama pakkuja. Isegi kui HT tingimus oleks sõnastatud ebaselgelt, tuleb

§-st 1 (olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine) ja kehtivast kohtupraktikast tulenevalt kohaldada laiemat tõlgendusvarianti, et kaasata hankesse võimalikult palju pakkujaid ja sellega aidata kaasa riigihanke eesmärkide realiseerumisele. Seega sai hankija HT osa III p 2.2) alap-s 4.2.11 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimisel arvestada sõidukite ümberehitustööde teostamise netokäivet kui hankelepinguga seotud valdkonna netokäivet

§ 40lg 1 p 3 tähenduses.

Et Silwi Autoehituse AS HT Lisa 1 vormil IV esitatud netokäive ületas HT-s nõutut, tuli isik lugeda sellele tingimusele vastavaks. Pakkuja vastavus HT osa III p-le 2.3)

1. HT osa III p 2.3) alap-s 4.3.11 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks tuli vastavalt HT osa III p 2.3) alap-le 4.3.12 esitada kirjeldus, milles sisaldub olulisemate, kuni viimase 3 aasta jooksul täidetud sarnaste lepingute nimekiri koos sõlmimise aja ning infoga teise hankelepingupoole kohta (Lisa 1 vorm III). Vastavalt p-le 4.3.11 loeti pakkuja kvalifikatsioon vastavaks, kui pakkujal on kogemus sarnaste lepingute (mootorsõidukite ümberehitus) täitmisel, mida hankija võib kontrollida pakkuja esitatud andmete alusel. Silwi Autoehituse AS esitas koos pakkumusega HT lisa 1 vormi III (Silwi Autoehituse AS pakkumus VAKO toimikus), milles on esitatud kuni viimase 3 aasta jooksul täidetud sarnaste lepingute nimekiri (maksumus, sõlmimise kuupäev, info teise lepingupoole kohta) – kokku 3 lepingut. Seega ei seadnud HT tingimust varasemalt täidetud lepingute arvu osas ning pakkuja õiendis varasema kogemuse kohta oli ära toodud lepingute kirjeldus järgmiselt: VIP buss - jahilkäigu 8-kohaline eribuss; 17+1 buss, turismibuss; mobiilne andmeedastuskeskus. Neist viimane oli sõlmitud Kaitseväe Logistikakeskusega 03.09.2012 ning leping oli täitmisel.
2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kolmanda isiku poolt õiendis äratoodud lepingu kirjeldustest ei olnud võimalik aru saada, kas isik vastas HT tingimustele või mitte. Kolmas isik on õigesti viidanud, millist tegevust hõlmab kehtivate õigusnormide kohaselt leping, mille sisuks on mootorsõidukite ümberehitus. LKS § 2 p 40 sätestab, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, kusjuures mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määruse nr 37 “Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, 6 üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord” § 10 p 5 sätestab, mida ei loeta ümberehituseks - ümberehituseks ei loeta näiteks sõidukile lisaseadmete ja varustuse lisamist (nt kliimaseade, lisapidurituled, allasõidutõkked), kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Nii on selge, millisel määral tuli mootorsõidukeid kohandada, et seda lugeda mootorsõiduki ümberehituseks ka HT tähenduses.
3. VAKO on oma otsuses asunud seisukohale, et HT lisa 1 vormil III esitatud kolme täidetud sarnase lepingu hulgas oli kolmanda isiku puhul vähemalt 2 mootorsõiduki ümberehituse lepingut. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuna turismibussi ehituse kirjeldusest ei ole tõepoolest aru saada, mida seal võidi ümber ehitada. Kuid kahe ülejäänud lepingu puhul on mootorsõiduki ümberehitamine kirjeldusest arusaadav ning kuna HT-s puudus varasemalt sõlmitud lepingute kohustuslik arv, usaldas hankija järelikult ka sellist pakkujat, kellel oli olemas vähemalt ühekordne eelnev kogemus. Õige on hankija see seisukoht, et kohtupraktikas on kvalifikatsiooni tõendamisel aktsepteeritud ka neid lepinguid, mis on juba küll sõlmitud, kuid mille täitmine on pooleli. Arvestades, et konkreetsel juhul oli pooleldi täidetud leping sõlmitud just Kaitseväe endaga, pidi hankijal olema selge, mida see leping endast sisuliselt kujutas ning kas hankija oli selle lepingu täitmisega rahul või mitte. Kolmas isik koostas ja esitas pakkumuse kehtivast HT-st juhindudes. Kolmas isik täitis nõutud õiendi vormikohaselt ning kuna hankija poolt etteantud õiendi vorm ei kohustanud kolmandat isikut esitama tema poolt teostatud ümberehitustööde detailset kirjeldust, siis kolmas isik seda tegema ei pidanud. On märkimisväärne, et kaebuse esitaja enda poolt esitatud õiend on täpselt samasuguse täpsusastmega kui kolmanda isiku õiend, kuid enda õiendit peab kaebaja millegipärast piisavaks tema kvalifikatsiooni üle otsustamisel. Kaebuse esitaja pole hanke alusdokumente (sh hankija poolt kehtestatud õiendi vormi) vaidlustanud ning seega puudub tal ka õigus vaidlustada vastustaja otsust alusel, et kolmas isik ei esitanud vastustajale sellist informatsiooni, mille esitamine ei olnudki hanketingimuste kohaselt nõutav. Kui siia juurde arvestada, et lisaks sellele, et kolmas isik oli hankijale varasema ühise töökogemuse kaudu tuttav, oli kolmas isik tuvastatav ka avalikust andmekogust kui Eesti Kaitsetööstuse Liidu liige (tl 48), ei saanud Silwi Autoehituse AS kvalifitseerimine olla vastuolus ei HT-s ega

-s sätestatuga. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et hankija kvalifitseeris hankes õiguspäraselt Silwi Autoehituse AS-i. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamine lähtus kaebaja eeldusest, et õigusvastane on hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ning otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest. Kuna hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on õiguspärane, on õiguspärane ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. VAKO otsus on vaidlustatud osas õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu. Menetluskulude jagamine 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest sättest tulenevalt jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Et ei vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, ei tõusetu ka nende menetluskulude väljamõistmise küsimust kaebuse esitajalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 7