KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-910 Haldusasi A.S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 26.01.2012 otsuse nr 15.310/19739 „Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine“ ning Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2012 vaideotsuse nr 15.3-8/22-1tühistamise nõudes. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt nõusolekul. üleminek kirjalikule poolte Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S., tema volitatud esindaja Juri Nesterenko ning vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Anastassia Malõševa. RESOLUTSIOON 1.Jätta A.S. kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, 181 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.S. esitas Politsei-ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse ettevõtluseks tähtajalise elamisloa saamiseks. Taotlus võeti PPA-s menetlusse 31.10.
- 02.11.2011 kirjaga teavitatai A.S.t taotluses esinevatest puudustest. 01.12.2011 avalduses taotles A.S. dokumentide esitamiseks määratud tähtaja pikendamist kuni 15.01.
- PPA palus A.S.l esitada selgitused ja 1 dokumendid hiljemalt 02.01.2012, ühtlasi selgitades nõude täitmata jätmise tagajärgi. PPA poolt määratud tähtajaks A.S. puudusi ei kõrvaldanud. 25.01.2012 PPA jättis A.S. tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata tulenevalt Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §-st 31 lg
- 13.02.2012 A.S. esitas PPA-le vaide, mis 23.03.2012 vaideotsusega jäeti rahuldamata. Vaideotsuses on põhjalikult selgitatud faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aspekte, mis tingisid tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise. Halduskohtule esitatud kaebuses taotletakse asja läbivaatamist suulises menetluses, millest tulenevalt kohus määras kohtuistungi aja ning edastas pooltele kohtukutsed, mis saadi menetlusosaliste poolt kätte (vastavad kinnitused on kohtul olemas). Kohtuistungile ilmus vaid vastustaja volitatud esindaja. Kaebaja pool kohut kohtuistungile ilmumata jätmisest ei teavitanud ning ei taotlenud ka istungi edasilükkamist. 12.11.2012 kohtumääruse alusel kohus läks poolte nõusolekul üle suuliselt menetluselt kirjalikule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja ei nõustu vaidlustatavas otsuses ning vaideotsuses toodud vastustaja väidetega ning jääb taotluse läbivaatamata otsuse peale esitatud vaides toodud väidete juurde. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigelt hinnanud haldusmenetluse käigus esitatud dokumente, millega kaasnes ebaõige otsus. Kaebaja väitel ta on täitnud kõik Eesti Vabariigis tähtajalist elamisluba taotlevale isikule esitatavad nõuded, mis on ette nähtud Välismaalaste seaduses. Kaebaja leiab, et on esitanud haldusorganile kõik vajalikud dokumendid, mis kinnitavad tema vastavust välismaalastele esitatavatele nõuetele ettevõtlustegevuseks tähtajalise elamisloa saamiseks vastavalt Välismaalaste seaduses sätestatule. Kaebuse esitaja arvates haldusorgan ei ole käitunud kooskõlas Haldusmenetluse seaduse § 3 lõikega 2, mille kohaselt halduse õigusakt ja toiming peavad olema kohased, vajalikud ning proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja pool kinnitab, et haldusorgan, tehes otsuse tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisest haldusaktis toodud alustel ei käitunud vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele: vaidlustatav otsus ei ole vajalik ja proportsionaalne ning kaalutlusõigust on teostatud ilma olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvesse võtmata. Kaebaja pool palub kaebuse rahuldada. Menetluskulude hüvitamise taotlust kaebaja esitanud ei ole. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 26.01.2012 kirjaga nr 15.3-10/19739 jäeti A.S. tähtajalise elamisloa taotlus läbi vaatamata Välismaalaste seaduse (VMS) § 31 lg 2 alusel. A.S. esitas PPA 26.01.2012 kirjale vaide, mis 23.03.2012 vaideotsusega nr 15.3-08/22-1 jäeti rahuldamata Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 4 alusel. S. on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA 26.01.2012 tähtajalise elamisloa läbivaatamata jätmise kirja nr 15.3-10/19739 ja PPA 23.03.2012 vaideotsuse nr 15.308/22-1 tühistamist. Haldusorgan leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel asjaoludel: 2 Haldusorgan on tegutsenud vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele ning kooskõlas HMS-s sätestatuga. Kuna kaebaja ei esitanud kõiki nõutud dokumente, ei saanud haldusorgan rahuldada tema tähtajalise elamisloa taotlust, vaadata esitatud elamisloa taotlust sisuliselt läbi ega langetada taotluse suhtes otsust. Kaebaja elamisloa taotlusele lisatud dokumendid ei vastanud Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 määruse nr 88 “Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning tähtajalise elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa ja tööloa vormide kehtestamine” § 15 sätestatud tingimustele, millest haldusorgan on kaebaja teavitanud oma 02.11.2012 elektronkirjaga. Haldusorgan on palunud kaebajal esitada panga kinnitus või pangakonto väljavõte eesmärgiga teha kindlaks, et Geneja Ehitus Grupp OÜ-sse tehtud investeeringud on tehtud kaebaja isikliku kapitali arvelt. Kaebaja on küll esitanud erinevad dokumendid, millest nähtub, et ta on eelnimetatud ettevõtte osanik ja tema sissemakse suuruseks on 66 628 eurot ning et ta on teinud ettevõtte osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemakse, kuid esitatud dokumentidest ei nähtunud tehtud investeeringute allikat ehk ei ole tõendatud, et Geneja Ehitus Grupp OÜ-sse oli investeeritud just kaebaja isiklikest sissetulekuallikatest ja et ettevõttele üle antud vara (mitterahalise sissemakse näol) kuulus kaebajale endale. Vaidemenetluse käigus ei olnud kaebaja endiselt esitanud äriplaani kirjeldust, korteriomaniku nõusolekut korteri kasutamiseks kaebaja tegeliku elukohana Eestis ning nõutavat pangakonto väljavõtet. Vastustaja on seisukohal, et PPA on käitunud vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele. Olles tuvastanud kaebaja elamisloa taotluses esinevad puudused, on haldusorgan kaebajat sellest teavitanud ning andnud võimaluse esinevate puuduste kõrvaldamiseks, täites sellega HMS-s sätestatud uurimisprintsiipi ning selgitamis- ja teavitamiskohustust. Vastustaja on seisukohal, et haldusorgani tegevus oli vajalik ja proportsionaalne ega sisaldanud diskretsiooniviga, samuti on arvesse võetud põhjendatud huve. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega ja suulise selgitusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebus oma sisult on üsna üldsõnaline. Kaebuses leitakse, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud haldusmenetluse käigus esitatud dokumente, millega kaasnes ebaõige otsus. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud haldusorganile kõik vajalikud dokumendid, mis kinnitavad tema vastavust välismaalastele esitatavatele nõuetele ettevõtlustegevuseks tähtajalise elamisloa saamiseks ning et haldusorgani täiendavad nõudmised lisadokumentide esitamiseks on liigsed ja ebaproportsionaalsed. Samas kaebaja ei põhjenda PPA poolt nõutud dokumentide esitamata jätmist. Kaebaja ei ole PPA-le ega ka kohtule selgitanud, mis põhjusel jäid need esitamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et temalt täiendavate dokumentide nõudmine oli liigne ja ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et PPA täiendavaid dokumente avaldajalt nõudes käitus õiguspäraselt ning temale seadusega antud diskretsiooni piires, ühtlasi täites sellega ka Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud uurimisprintsiipi, mille § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes on täidetud ka seadusest tulenevat selgitamiskohustust (HMS § 36) ja teavitamiskohustust (HMS § 14 lg 7; § 15 lg 2). 3 Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 19 sätestab tõendamiskohustuse, mille lõike 1 kohaselt välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Sama sätte lõige 2 ütleb, et välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise ning tõendite esitamise kohustust. Kohus siinkohal märgib, et isik on kohustatud tõendama asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning oma väiteid, vastasel juhul jäävad need pelgalt paljasõnalisteks ütlusteks. Vastustaja on selgelt ja arusaadavalt teavitanud kaebajat, millised tõendid tuleb lisaks esitatutele täiendavalt esitada ning mida need peavad tõendama. Kaebaja pool sellele ei ole reageerinud. VMS § 31 lg 1 sätestab, et isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Sama sätte lõige 2 ütleb, et kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud viimase poolt nõutud dokumente (äriplaani kirjeldus, korteriomaniku nõusolek korteri kasutamiseks A.S. tegeliku elukohana Eestis, pangakonto väljavõte). 06.11.2012 toimunud kohtuistungil, kuhu kaebaja ega tema esindaja ei ilmunud, teavitas vastustaja esindaja kohut, et PPA andmetel kaebuse esitaja elab St.-Peterburg´s. Kaebuses on A.S. elukohaks märgitud xxxxxxxxxx, mis on ühtlasi kaebaja esindaja Juri Nesterenko aadressiks ning Geneja Ehitus Grupp OÜ asukohaks. Geneja Ehitus Grupp (reg.kood 11644835, asukoht xxxxxxxx) ainuosaniku 31.08.2011 otsuses on märgitud A.S. elukohaks xxxxxxxxx, sama aadress on toodud ka äriregistris. Kohtule on esitatud 17.10.2011 eluruumi üürileping, mis on sõlmitud I.T. (üürileandja) ja A.S. (üürnik) vahel, mille alusel A.S. võtab üürile eluruumi asukohaga xxxxxxxx. Leping on sõlmitud määramata ajaks. Üürilepingu p. 4.1 kohaselt üürileandja võimaldab üürnikule eluruumi tasuta kasutada, mis tekitab teatud kahtlusi, kuna eluliselt ei ole usutav, et üürileandja peaks oma eluruumi kellelegi välja üürima selle eest tasu nõudmata. Samuti ei ole kaebuses A.S. elukohaks märgitud mitte xxxxxxxx, vaid xxxxxxxx (esindaja ja äriühingu ühine aadress). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et aadressil xxxxxxxx, IdaVirumaal asuva kinnisasja omanik on M. T. (üürileping aga on sõlmitud I. T.ga). Vastustaja on oma põhjendused esitanud nii tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmise otsuses, vaideotsuses kui ka kohtule antud kirjalikus seletuses, millega nõustub ka kohus. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et vaidlustatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks, sh õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Elle Kask Kohtunik 4