KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2012. a kell 15.00 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-3792 Tsiviilas

§ 3892lg 1, 3, Kar

S §

§ 3891lg 2, 3 ja Kar

S § 255 lg 1 järgi s.o kuritegelikus ühenduses suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust hageja poolt märgitu, et tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega, mida oleks arutatud üldmenetluses, vaid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Kohus nõustub kostjaga selles, et kokkuleppemenetluses on isik ise nõustunud süüdistusaktis märgituga. Kohus on seisukohal, et KrMS § 239 lg 2 punktist 2 tulenevalt ei ole võimalik kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluses, kui süüdistatav sellega ei nõustu. Kohus loeb Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega (t.lk 45-48) ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsusega (t.lk 258) tuvastatuks asjaolu, et süüdistusakti kohaselt on OÜ ME (hagejale nõude loovutaja), teiste seas oma juhatuse liikmete kaudu, perioodil mai 2007 kuni jaanuar 2008 toime pannud maksupettuse. Nimetatud perioodil koostati ja esitati äriühingute nimel fiktiivseid müügiarveid, millistele oli märgitud käibemaks, samuti võltsiti metsateatisi, metsamaterjali võõrandamise lepinguid ning koostati või lasti koostada fiktiivseid metsamaterjali veoselehti (t.lk 44-93; 258). Kohus nõustub kostjaga, et tõendatud on asjaolu, et S Eei soetanud ega saanud kaupa või teenuseid OÜ-lt ME ning on pannud toime KarS §

§ 3892lg 3 ja Kar

S §

§ 3891lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (t.lk 89-93).

Samuti on käesolevas asjas esitatud tõendid, millest nähtuvalt OÜ ME esitatud arved on fiktiivsed (t.lk 257-258). Kohus nõustub kostjaga selles, et kriminaal- ja haldusmenetluse raames on tuvastatud, et OÜ OÜ ME on esitanud fiktiivseid arveid ja veoselehti ning tegelikult nimetatud äriühingu ja kostja vahel tehinguid ei toimunud. Seega on hageja väidetava nõude loovutamise lepingu alusel omandanud nõuded, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ka hageja väide selle kohta, et kostja esitatud tõendid ei kajasta perioodi 15-

1. jaanuar
2. 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-2795 (t.lk 258 esimene rida) nähtub, et fiktiivseid arveid väljastades pani m.h KK maksupettuseid toime 2007 jaanuar-2008 jaanuar. Kohus on seisukohal, et nimetatuga on hõlmatud ka jaanuar
3. Asjaolu, et jaanuar 2008 on hõlmatud, tuleneb ka teistest käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest (nt t.lk 223-225; 268-270 jne). Tulenevalt VÕS § 170 lõikest 1 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega tõendab asjaolu, et ajavahemikul 15.05.2009 kuni hagi esitamiseni ei ole ME ega hageja kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega nõudnud selle täitmist, et nõude loovutamise dokumendid võivad olla võltsitud. 5 Samuti ei osanud hageja selgitada kohtuistungil vastuolu, miks on üleandmise-vastuvõtu aktide nr 54 ja 55 kohaselt kostja võlgnevus 232 741,48 krooni, kuid 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktidega 1.1 ja 1.2, mille kohaselt on nõude suurus 232 741,43 krooni. Nõude loovutamise lepingu ebausaldusväärust kinnitab ka asjaolu, et puuduvad 30.09.2009 arvel näidatud väidetava puidukoguse summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot) üleandmist või vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Vastuoluline on ka hageja väide, et osaühing ME ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 30.09.2012 arve nr 3009 kohaselt metsamaterjali eest 14 kalendripäeva jooksul alates selle üleandmisest. 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punkti 1.1 kohaselt oli arvete nr 54 ja 55 maksetähtaeg seitse päeva. Seega ei saa nõude loovutamise lepingut lugeda usaldusväärseks tõendiks, sest käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendid ei kinnita sellises ulatuses nõude olemasolu kostja vastu. Osaliselt puuduvad ka puidu üleandmist-vastuvõtmist kinnitavad aktid. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist OÜ ME poolt kostja vastu 15.05.
4. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu ei ole ta tõendanud, et kostja vastu oleks nõue olemas. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudest VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja leiab 30.05.2012 seisukohas, et metsamaterjali on kostja OÜ-lt ME vastu võtnud ning seda asjaolu kinnitavad metsamaterjali veoselehtedel olevad vastuvõtja allkirjad ja templid veoselehtedel HV 019 (t.lk 149), JT 31 (t.lk 152), HV 22 (t.lk 209) ja LP 18/01 (t.lk 208). Hageja leiab, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Metsamaterjali üleandmise kohta veoselehtede HV 019 ja JT 31 alusel vormistati 21.01.2008 ka vastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid nr 54 (t.lk 150) ja 55 (t.lk 153). Ka esitas OÜ ME kostjale vastavad arved nr 54 (t.lk 151) ja 55 (t.lk 154), vastavalt summades 175 716,75 krooni ja 57 024,68 krooni. Seda, et nimetatud arveid on kostja aktsepteerinud ning kohustuse OÜ ME ees endale siduvaks lugenud ja oma raamatupidamises ka kajastanud saab täiendavalt tõendada väljavõttega kostja raamatupidamisest. Lisaks tarnis OÜ ME kostjale ülalviidatud perioodil puitu ka selliselt, et puit anti AS-ile SE üle, kuid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud. Hageja hinnangul ei jõutud seda teha, kuivõrd
5. a jaanuari lõpul algas kriminaalmenetlus ning selle käigus võeti asjaomastelt äriühingutelt ära asjasse puutuvad dokumendid. Seesugusteks veoselehtedeks on menetluses kogutud veoselehed HV 22 ja LP 18/01, aga ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole aga menetluses õnnestunud senini koguda. Kuivõrd nimetatud tõendeid ei õnnestunud menetluses koguda, esitab hageja oma nõude täiendavaks tõenduseks käesolevaga väljavõtte SEAS raamatupidamisest või laoarvestusest, millest nähtuvad kõik kostja poolt OÜ-lt ME
6. a jaanuaris vastu võetud kaubakogused, nende veoselehe numbrid, arve numbrid (kui arve on esitatud) ja muud 6 asjakohased andmed. Viidatud veoselehtedel kajastatud puidu hind kokku nähtub OÜ PA arvel nr
7. Kokku tarnis OÜ ME kostjale viidatud perioodil metsamaterjali järelikult summas 407 360,08 krooni (26 035,05 eurot). Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole nimetatud asjaolusid selgelt välja toonud hagiavalduses või selle täpsustuses/täienduses ning hageja kirjalikku seisukohta ei saa pidada hagiavalduse täpsustuseks/täienduseks. Kohus selgitas hagejale täpsustatud hagiavalduse esitamise vajadust. Hageja leidis, et hagiavalduses ja seisukohtades on kõik asjaolud selgelt välja toodud ning ei pidanud vajalikuks täpsustatud/täiendatud hagiavalduse esitamist (t.lk 304 pöördel). Kostja pidas põhjendatuks kõigile kostja 30.05.2012 seisukohtades esitatud asjaoludele vastu vaielda. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel peab kohus põhjendatuks hinnata kõiki asjas esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid. Kohus leiab, et asjakohatud on hageja viited sellele, et asjas on tõenditeks ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole aga menetluses õnnestunud senini koguda. Kohus on lahendanud hageja tõendite kogumise taotlusi kolmel korral ning Maksu- ja Tolliamet on kohtule edastanud tõendeid kahel korral. 22.05.2012 märgib Maksu- ja Tolliamet saatekirjas, et välja nõutud metsaveoselehti HVS 1-15.01.2008; HVP 16 – 16.01.2008; HRV 1616.01.2008 Maksu- ja Tolliametil ei ole. Samuti küsis kohus 06.06.2012 kohtuistungil pooltelt, kas neil on täiendavaid taotlusi ning selgitas, et eelmenetluse lõpetamisel ei saa pooled enam asja juurde täiendavaid tõendeid ja taotlusi esitada. Hageja kinnitas, et ei soovi esitada tõendeid ja taotlusi. Kohus leiab, et viis käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse läbi piisava põhjalikkusega ning põhjendatud ei ole hageja etteheited tõendite kogumise ebaõnnestumise kohta. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Kostja hagi ei tunnista (t.lk 20) ning on palunud selle rahuldamata jätta täies ulatuses. Samuti on kostja märkinud 14.06.2012 kohtuistungil, et 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega on tuvastatud, et tehinguid toimunud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt välja nõutud tõenditega s.o veoselehega nr JT 31 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega 54, veoselehega HV 019 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega nr 55, metsamaterjali veoselehega HV 22 ja metsamaterjali veoselehega LP 18/01 ei saa tõendada OÜ ME ja kostja vahel müügilepingu sõlmimist ning metsamaterjali kostjale üleandmist. Veoselehel nr JT 31 (t.lk 152) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud LT. 06.03.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 223-225), et LT ei ole sõlminud metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et LT ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 228, 230). Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr JT 31 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arve nr 54 (t.lk 150) on fiktiivsed ning 06.03.2008 seisuga ei ole OÜ ME metsamaterjali kostjale üle andnud. Veoselehel nr HV 019 (t.lk 149) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud AA. 03.04.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 268-270), et AA 7 ei ole sõlminud metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Ka AA poolt Maksu- ja Tolliametile 28.03.2008 saadetud teatisest nähtub, et AA e kuuluvalt katastriüksuselt ei ole keegi jaanuarikuus metsamaterjali soetanud (t.lk 271). Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et AA ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 230). Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr HV 019 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arve nr 54 (t.lk 150) on fiktiivsed ning 03.04.2008 seisuga ei ole OÜ ME metsamaterjali kostjale üle andnud. Veoselehel nr HV 22 (t.lk 209) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud KE. 06.03.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 277-279), et KE kuuval maaüksusel ei ole täiskasvanud metsa, mida müügi eesmärgil raiuda. Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et KE ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 229). Nimetatud veoselehelt nähtub, et metsamaterjali vedu on teostanud OÜ R . RTOÜ 25.12.2008 vastusest Maksu- ja Tolliameti 08.12.2008 korraldusele nr 12-2.2/40091 (t.lk 272) nähtub, et OÜ RT on kinnitanud, et ei ole osutanud ühelegi Maksu- ja Tolliameti korralduses nimetatud ettevõttele, st OÜ-le ME ja OÜ-le P , mingisuguseid teenuseid. Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr HV 22 on fiktiivne ning OÜ ME ei ole metsamaterjali kostjale üle andnud. Samuti soovib hageja tõendada nõude olemasolu veoselehega LP 18/01 (t.lk 208). Maksu- ja Tolliamet kriminaalasja nr 07930000159 raames toimunud 25.06.2008 vaatlusprotokollist (t.lk 280-283) nähtub, et kõnealusel veoselehel ei ole märgitud selle kuupäeva, metsamaterjali omaniku lahtris puudub allkiri. Samuti on täitmata mitmed lahtrid: metsamaterjali vadamise alus (andmed katastriüksuse, metsateatise, võõrandamislepingu, võõrandaja nime ja aadressi kohta), metsamaterjali veo lähtekoht ja metsamaterjali veo sihtkoht. Metsamaterjali vedu on teostanud OÜ Langipuu. Tallinna Ringkonnakohtu 9.01.2012 tehtud otsusest (t.lk 229) nähtub, et ka OÜ Langipuu nime on korduvalt veoselehtedel märgitud, kuid OÜ Langipuu eitab vedusid. Seega nähtub nimetatud tõenditest, et veoseleht nr LP 18/01 on fiktiivne. Tegemist on osaliselt ette täidetud veoselehega, mille alusel ei ole kohtu hinnangul saanud toimuda reaalseid tehinguid. Seega ei ole OÜ ME kostjale väidetavat metsamaterjali tegelikult üle andnud. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsuse leheküljele 12 (t.lk 237), kus on märgitud, et SEAS on nimetatud puidukogused reaalselt saanud. Tegemist on SEAS-i kaebuse väitega. Tallinna Ringkonnakohus on 09.01.2012 otsuses jõudnud vastupidisele järeldusele, et nimetatud metsamaterjali ei ole SEAS-ile üle antud. Hageja selgitas kohtule 14.06.2012 toimunud kohtuistungil, et vaatamata asjaolule, et osaliselt on kogutud tõenditel (t.lk 149-154; 208-209) olevad andmed valed (s.o metsamaterjali vedaja ja võõrandaja) või puudulikud, saab nimetatud tõenditega tõendada metsamaterjali kostjale üleandmist, kuna seal on vastuvõtja s.t kostja allkirjad ja templid. Kohus leiab, et ainuüksi vastuvõtja allkirjade ja templite alusel ei saa kohus nimetatud tõendeid lugeda usaldusväärseks kostja vastu nõude olemasolu tõendamisel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kriminaal- ja haldusmenetluse raames on tuvastatud, et OÜ ME on esitanud fiktiivseid arveid ja veoselehti ning tegelikult nimetatud äriühingute ja kostja vahel tehinguid ei toimunud. Kohus leiab, et kogutud tõendeid (t.lk 149-154; 208-209) ei saa, vastupidiselt hageja poolt väidetule, lugeda usaldusväärseks osaliselt s.t kostja poolt kauba vastuvõtmise osas. Kostja on menetluses vaielnud ka vastu, et ta oleks kunagi saanud hageja poolt 30.09.2009 arvet nr 3009 (t.lk 11), millele hageja tugineb 174 618,60 krooni (11 160,16 euro) saamisel. 8 Nimetatud arvel kajastatud müüdud puidu koguse kohta puuduvad ka üleandmisevastuvõtmise aktid. Kohus leiab, et hageja esitatud väljavõtet kostja pearaamatust (t.lk 293-294) ja laoarvestusest (t.lk 295-300) ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks, kuna nimetatud dokumendid on allkirjastamata. Kohus nõustub kostjaga selles, et väidetav kostja laoarvestus (exceli tabel – t.lk 295-300) on koostatud isiku (Jaanus Saame) poolt, kes on Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises süüdi mõistetud ning süüdistuse kohaselt (t.lk 92) on Jaanus-Saame koostanud fiktiivseid metsamaterjali võõrandamise leping-arveid. Nimetatud tabel ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et see on allkirjastamata ja exceli tabelina igal hetkel muudetav. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et asjas ei oma tähtsust Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsus. Nimetatud tõendid on asjakohased. Asjakohatu on hageja väide, et kuivõrd käesolevas hagis käsitletud metsamaterjali eest ei ole kostja OÜ-le ME tasunud, siis ei saanud Tallinna Ringkonnakohus oma 09.01.2012 kohtuotsuses haldusasjas 3-09-2795 kuidagi võtta seisukohti, mis mõjutaks haginõude kehtivust. Kohus leiab, et nii Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendis, kui ka Viru Maakohtu 18.05.2012 lahendis on uuritud dokumente, mis hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas nõude tõendamiseks. Samuti käsitlevad mõlemad otsused äriühingutes ME (nõude loovutaja) ja SE tegutsenud isikute tegevust. Kohus leiab, et asjakohatud on hageja väited vindikatsioonihagi mitte esitamise kohta ning ei analüüsi nimetatud väiteid. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu kostja vastu s.o müügilepingute olemasolu ja metsamaterjali üleandmist. Tasaarvestatav nõue Hageja esitas 09.03.2012 vastuses hagile ka tasaarvestuse vastuväite ja –avalduse ning palus juhul, kui kohus rahuldab hagi täielikult või osaliselt, tasaarvestada hageja nõue sama summa ulatuses osaga kostjale tekitatud kahju nõudest osaühing ME vastu. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse nõudele vastu. Kohus leiab, et kuivõrd hagi kostja vastu jäi rahuldamata, siis ei ole menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud kostja nõude analüüsimine. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 9 Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Moonika Tähtväli kohtunik 10