2-12-28338/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-28338 Tsiviilasi OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele täiteasjas nr 052/2009/5330 Kaebuse esitaja: OAO Bank Sankt-Peterburg (registrikood 1027800000140, asukoht Nevsky Prospekt 178, 191167 Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon) Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja esindaja: vandeadvokaat Marko Tiiman ja vandeadvokaadi abi Martti Peetsalu (Advokaadibüroo GLIMSTEDT, Rävala pst 5, 10143 Tallinn; e-post: menetlus@glimstedt.

1. ee)Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (Kaupmehe 14-41, 10114 Tallinn; e-post: urmas.tarno@taitur.just.
2. ee)Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus. 2. Rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebus kohtutäituri tegevusetusele täiteasjas nr 052/2009/5330 ja rahuldada taotlus väljamakse tegemiseks. 3. Kohustada kohtutäiturit Urmas Tärnot kandma täiteasjas nr 052/2009/5330 üle OAO Bank Sankt-Peterburg arvelduskontole 989 636,52 eurot kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4. Jätta kõik menetluskulud kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Menetluse käik ja kaebuses esitatud asjaolud 19.08.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 rahuldas Harju Maakohus BBAS-i hagi tagamise abinõu asendamise avalduse ja lubas müüa arestitud laeva OMG Tosno. 02.11.2009 ühines kaebaja täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ja esitas 24.05.2010 kohtutäiturile Eesti Vabariigi territooriumil 28.12.2010 täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtuotsuse, mille kohaselt on tunnustatud laevahüpoteegisumma 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla). 30.04.2010 müüs kohtutäitur Urmas Tärno laeva avalikul enampakkumisel hinnaga 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni). 19.08.2010 tegi kohtutäitur viimased täitekulude väljamõistmise otsused. Kokku tegi kohtutäitur 17 täitekulude väljamõistmise otsust summas 734 694,65 eurot (11 495 473,29 krooni). 30.08.2010 esitas sissenõudja kaebused täitekulude väljamõistmise otsuste peale, mis puudutasid VBSOÜ sadamatasude suurust, ekslikult arvestatud käibemaksu ja topelt väljamõistetud kulusid. 18.10.2010 jättis kohtutäitur otsusega rahuldamata sissenõudja kaebuse sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks. Sissenõudja esitas kaebuse kohtutäituri otsusele (tsiviilasi nr 2-10-55567). Muud täitekulude väljamõistmise otsused on jõustunud. Teised täitemenetluse osalised ei ole kohtutäituri otsuseid ega tegevust vaidlustanud. 09.11.2010 palus sissenõudja kohtutäituril viivitamatult koostada jaotuskava täitemenetluse osaliste vahel ning teha väljamaksed osas, mida täitemenetluse osalised ei ole vaidlustanud. 22.11.2010 teatas kohtutäitur e-kirjaga, et ta peatab täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni sadamatasude suuruse üle. 21.11.2011 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega tühistas kohtutäituri 22.11.2010 otsuse ja kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama 09.11.2010 kaebuse (tsiviilasi nr 2-10-60584). 14.03.2012 tegi Riigikohus määruse nr 3-2-1176-11, millega rahuldas sissenõudja kaebuse sadamatasude suuruse kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-10-55567). 18.04.2012 tegi Riigikohus määruse, millega jättis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-60584 (21.11.2011 otsus jõustus 18.04.2012). Riigikohus on põhjendava osa punktis 14 märkinud, et kaebajal on õigus nõuda vaidlustamata osas väljamaksete tegemist summas 15 484 446,71 krooni ning kohtutäituril puudub õiguslik takistus väljamaksete tegemiseks (p 15). Kohtutäitur ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011 ja Riigikohtu 18.04.2012 määrust ning tänaseni läbi vaadanud sissenõudja 09.11.2010 kaebust. Sissenõudja on seisukohal, et täitemenetluses tuleb mõistliku aja määramisel lähtuda TMS §-s 217 sätestatud tähtaegadest. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu 13.10.2009 määruse nr 32-1-102-09 punktist 9 on kaebajal õigus esitada kaebus otse kohtule ka siis, kui kohtutäitur ei ole kaebaja kaebust läbi vaadanud. Täitemenetluse peatamise alus langes ära juba 14.03.2012, mil Riigikohus tegi määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, kus asus seisukohale, et sadamatasude suuruse kui täitekulu peab kindlaks määrama kohtutäitur ja seetõttu langes ära ka kohtutäituri enda leitud põhjendus täitemenetluse peatamiseks. Kuna kohtutäitur ei ole kaebaja kaebust läbi vaadanud, jaotuskava koostanud ega teinud väljamakseid, siis palub kaebaja seda kohtul teha. Riigikohus on 14.03.2012 määruse nr 3-2-1-176-11 p-s 19 märkinud, et kohtute pädevus hinnata täitekulude vajalikkust tuleneb TMS § 11 lg 1 punktist 4, § 38 lg-st 2, § 37 lg-st 1 ja §-st 218. Kaebaja on seisukohal, et analoogselt nimetatud Riigikohtu seisukohtadega 2 hõlmab kohtulik kontroll kohtutäituri tegevuse üle ka kohtutäituri eest toimingu tegemist, kui kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud selle tegemisest. Kaebaja kohustamiskaebus on kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale, sest kohtutäitur on ebaseaduslikult jätnud toimingu tegemata. Sissenõudja palub kohtul määrata kindlaks sissenõudjale täitemenetluse tulemist väljamaksmisele kuuluv summa ja kohustada kohtutäiturit tegema väljamakse, sest kohtutäituril ei ole formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt õigust keelduda väljamaksete tegemisest. Juhul, kui kohus leiab, et TMS § 11 kohaselt puudub tal õigus määrata kindlaks sissenõudjale kuuluv väljamakse, siis palub sissenõudja jätta TMS § 11 kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kohtulik kontroll kohtutäituri tegevuse üle on muutunud sisutuks, sest kohtutäitur keeldub vaatamata kohtu ettekirjutusele seadusliku toimingu tegemisest. Kaebajal ei ole muid õiguskaitsevahendeid kohtutäituri tegevuse vastu, kui kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel, kuid see ei kohusta kohtutäiturit kaebajale väljamakset tegema. Riigikohus on 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14 tuvastanud, et täitemenetluse esemeks olnud laeva müügist saadi 26 979 920 krooni, sissenõudjal on õigus hüpoteek realiseerida ja kohtutäitur on teinud täitekulude väljamõistmise otsuseid kokku summas 11 495 473 krooni ja 29 senti (koos käibemaksuga). Seega on põhjendatud sissenõudja väited, et kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku 15 484 446 krooni ja 71 senti (müügitulemist 26 979 920 krooni lahutada täitekulud 11 495 473 krooni ja 29 senti). Täitemenetluses on üks sissenõudja - OAO Bank SanktPeterburg. Täitemenetluse kogutulem on 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni). Kohtutäitur on teinud 17 täitekulude väljamõistmise otsust kokku summas 734 694,65 eurot (11 495 473,29 krooni). Nimetatud täitekulud kuuluva sundenampakkumise tulemist väljamaksmisele esimeses järjekorras. Tänase päeva seisuga on kõik täitekulude väljamõistmise otsused jõustunud, va sadamatasude üle peetav vaidlus (Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11). Teises järjekorras kuuluvad täitemenetluse tulemist väljamaksmisele merivõlaga tagatud nõuded. Sissenõudjale teadaolevalt merivõlaga tagatud nõudeid ei ole. Kolmandas järjekorras kuuluvad täitemenetluse tulemist väljamaksmisele laevahüpoteegiga tagatud nõuded. Sissenõudjal (hüpoteegipidaja) on kohtuotsusega tunnustatud laevahüpoteek summas 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla). Neljandas järjekorras tehakse väljamaksed muude nõuete omanikele (sh merinõuete omanikud). Muu nõue oli BBAS-il, kes loobus hagist (27.04.2011 Harju Maakohtu määrus). Seega puudub BBAS-il täitedokument, mille alusel osaleda täitemenetluses võlgniku suhtes (sama on märkinud Riigikohus 18.04.2012 määruse nr 3-2-1-38-12 p-s 14). Seega on kaebaja ainuke sissenõudja täitemenetluses ja talle kuulub väljamaksmisele täitemenetluse kogutulem, millest on maha arvatud täitekulud. Seega kuuluks sissenõudjale minimaalselt väljamaksmisele 989 636,52 eurot. TMS § 43 järgi peab kohtutäituri oma ametialaselt arvelduskontolt kandma sundtäitmise tulemi sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul. Kaebaja on seisukohal, et kui täitemenetluses on üks sissenõudja ning TMS § 174 järgi ei ole ka muid tulemi jaotamises osalema õigustatud isikuid, siis ei pea üldse jaotuskava koostama ning sissenõudjale võib väljamakse teha pärast täitekulude mahaarvestamist. 3 Tänaseks on jäänud üks vaidlus täitekulude suuruse üle sissenõudja ja VBS vahel (Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11). Selle vaidluse tulemus ei mõjuta väljamaksete järjekorda (VBS nõue on täitekulu, mis kuulub väljamaksmisele esimeses järjekorras) ega minimaalse väljamakse suurust, kui kohtutäitur hoiustab vaidlustatud täitekulud kohtutäituri kontol. Täitekulude kandja olukord ei muutu sellisel juhul halvemaks, kuna vaidlustatud kohtutäituri otsustega väljamõistetud täitekulud on kohtutäituri arvel olemas. Kohtutäituri poolt väljamaksete mittetegemine ja täitemenetluse peatamine on sissenõudja õiguste ebaproportsionaalse piiramine, sest seda kasutatakse sissenõudjale surve avaldamiseks, et ta loobuks täitekulude otsuste vaidlustamisest. Tänase päeva seisuga on selge, et kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud VBS täitekulude suuruse kindlaksmääramisest ja sissenõudja on õigesti kasutanud oma kaebeõigust, kuid kaebeõiguse kasutamise tulemuseks see, et sissenõudjale ei ole tänaseni väljamakset tehtud. Sissenõudja huve on kahjustav olukord, kus kogu täitemenetluse tulem on hoiustatud aastateks kohtutäituri deposiiti. Kaebaja palub: 1) rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebus jaotuskava koostamiseks; 2) koostada osaline jaotuskava ja määrata kindlaks OAO-le Bank SanktPeterburg väljamaksmisele kuuluv summa 989 636,52 eurot; 3) kohustada kohtutäiturit Urmas Tärno kümne tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tegema osalise jaotuskava alusel OAO-le Bank Sankt-Peterburg väljamakse summas 989 636,52. Juhul, kui kohus leiab, et jaotuskava koostamine ei ole vajalik, kohustada kohtutäiturit kümne tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tegema väljamakse täitemenetluse tulemist sissenõudjale OAO Bank Sankt-Peterburg summas 989 636,52 eurot; 4) jätta menetluskulud kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Kohtutäituri vastus Kohtutäitur ei nõustu 27.08.2012 vastuses kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur edastas vastusega 28.05.2012 otsuse, millega lahendas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 052/2009/5330. Otsuse on täitur edastanud ka menetlusosalistele ja kaebaja on kohtutäiturile teadaolevalt vaidlustanud ka 28.05.2012 otsuse. Kaebuse läbivaatamisel on kohtutäitur selgitanud menetluse pooltele, et kohtutäitur saab jaotuskava koostada ainult täitemenetluses, kus toimub nõude rahuldamine. Täiteasi nr 052/2009/5330 on algatatud Harju Maakohtu 19.08.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-84087 alusel. Kohtumääruse sisuks oli hagi tagamise abinõu muutmine ja Harju Maakohus lubas BBAS taotluse alusel müüa arstitud laeva ML OMG TOSNO ja müügist saadud raha kanda kohtu deposiiti. Menetlus on algatatud ainult hagi tagamise abinõu muutmise täitmiseks. Kohtutäitur on saanud alles 2012 aasta Riigikohtu kohtumäärusest teada, et Harju Maakohus on tühistanud 19.08.2009 kohtumääruse. Kohtutäiturile tühistamise kohta kohtumäärust edastatud ei ole. Seda ei ole teinud Harju Maakohus ega menetluse pooled. Kui täitedokument on tühistatud täiteasjas nr 052/2009/5330, siis kuulub ka täiteasi lõpetamisele, kuna puudub kehtiv täitedokument. Kohtutäitur on selgitanud pooltele, et jaotuskava koostamise eelduseks on nõuet sisaldav täitemenetlus, mis on alustatud kehtiva täitedokumendi alusel. Kaebuse esitaja on edastanud kohtutäiturile 16.05.2012 avalduse täitemenetluse alustamiseks ja kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 052/2012/2619 nõude summas 9 791 626,82 eurot rahuldamiseks. Kohtutäitur on edastanud võlgnikule VSCltd Vene Föderatsiooni kahele erinevale aadressile täitmisteate koos täitedokumendi ärakirjaga. Kohtutäiturile ei ole laekunud tagasi 4 kättetoimetamise kohta kinnitust. Antud aadressid on eelnevalt andnud kohtutäiturile kaebuse esitaja esindaja. Kohtutäitur leiab, et saab koostada jaotuskava täiteasjas nõude rahuldamiseks. Täiteasjas nr 052/2009/5330 jaotuskava ei ole võimalik koostada, kuna menetlus on algatatud hagi tagamise täitmiseks ja kohus on väidetavalt tühistanud hagi tagamise abinõu muutmise. Nõude rahuldamise puhul peab kohtutäitur edastama võlgnikule nõude kohta teate ja andma vabatahtliku täitmise tähtaja. Peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist saab alles kohtutäitur teha järgmiseid toiminguid. Enne täitmisteate üleandmist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril võimalik rakendada sundi, välja arvatud seaduses toodud võimalustel. Kohtutäitur palub jätta kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kaebusega, kohtutäituri vastustega kaebusele ning uurinud kohtu poolt kogutud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno tegevusetusele täiteasjas nr 052/2009/5330 tuleb rahuldada. Kaebus kuulub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 punktist 4 tulenevalt kohtu pädevusse. OAO Bank Sankt-Peterburg äriregistri väljavõttega (t.lk 196-233) on tõendatud, et kaebaja on õigusvõimeline juriidiline isik. Kaebaja nõustub kaebuses järgmiste asjaoludega: • • • 19.08.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 rahuldas Harju Maakohus BBAS-i hagi tagamise abinõu asendamise avalduse ja lubas müüa arestitud laeva OMG Tosno (t.lk 140) ning BBAS-i avalduse ja 19.08.2009 määruse alusel algatas kohtutäitur Urmas Tärno täiteasja nr 052/2009/5330 (t.lk 136); 02.11.2009 ühines kaebaja täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ja esitas 24.05.2010 kohtutäiturile Eesti Vabariigi territooriumil 28.12.2010 täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtuotsuse, mille kohaselt on tunnustatud laevahüpoteegisumma 10 248 272,46 eurot (394 497 000 rubla) (t.lk 141-149; 157-180; 189); 30.04.2010 müüs kohtutäitur Urmas Tärno laeva avalikul enampakkumisel hinnaga 1 724 331,16 eurot (26 979 920 krooni) (t.lk 150-156). Kaebaja leiab, et kohtutäitur Urmas Tärno on põhjendamatult jätnud käesoleva hetkeni läbi vaatamata OAO Bank Sankt-Peterburg 09.11.2010 kaebuse koos taotlusega koostada viivitamatult jaotuskava täitemenetluse osaliste vahel ning teha väljamaksed osas, mida täitemenetluse osalised ei ole vaidlustanud. Kohtutäitur Urmas Tärno leiab vastuses kaebusele, et kohtutäitur saab jaotuskava koostada ainult täitemenetluses, kus toimub nõude rahuldamine. Täiteasi nr 052/2009/5330 on algatatud tsiviilasjas nr 2-08-84087 tehtud Harju Maakohtu 19.08.2009 kohtumääruse alusel s.t menetlus on algatatud ainult hagi tagamise abinõu muutmise täitmiseks. Hagi tagamise abinõu rakendamisel on kohtutäituri tegevus suunatud ainult kohtumääruse täitmisele. Nõude 5 rahuldamise puhul peab kohtutäitur edastama võlgnikule nõude kohta teate ja andma vabatahtliku täitmise tähtaja. Peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist saab alles kohtutäitur teha järgmiseid toiminguid. Enne täitmisteate üleandmist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril võimalik rakendada sundi, välja arvatud seaduses toodud võimalustel. Kas OAO Bank Sankt-Peterburg on täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudjaks Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi teisele lõikele vastavalt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetlusega nr 052/2009/5330 ühinemise avalduses (t.lk 144) leidis OAO Bank SanktPeterburg, et kuna BBAS-i avalduse alusel on alustatud laeva OMG Tosno suhtes täitemenetlust merinõude rahuldamiseks, siis on sissenõudjal võimalik täitemenetlusega ainult ühineda TMS § 149 lg 1 alusel. Kohus leiab, et TMS § 149 lõikest 2 tulenevalt on OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudja õigused ja kohtutäitur Urmas Tärno on kaebajat OAO Bank Sankt-Peterburg käsitlenud täiteasjas nr 052/2009/5330 sissenõudjana. Kohtutäituri poolt OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana käsitlemine tuleneb järgmistest dokumentidest: • 02.11.2009 avaldus sissenõudega ühinemiseks (t.lk 142-145), kus avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg on märkinud, et laevahüpoteegist tuleneva nõude täitmiseks on tal sissenõudjana võimalik täituri poole pöörduda vaid täiteasjaga nr 052/2009/5330 ühinedes, kuna laeva OMG Tosno suhtes (millele oli seatud OAO Bank SanktPeterburg laevahüpoteek) on alustatud täitemenetlust merinõude rahuldamiseks täiteasjas nr 052/2009/5330; • 29.01.2010 enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist (t.lk 190), kus täitur on märkinud OAO Bank Sankt-Peterburg sissenõudjana 2; • Täitekulude väljamõistmise otsused 04.11.2009 (t.lk 192) ja 17.11.2009