Obsah (4)

§ 38§ 121§ 37§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-220 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus

) § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse kohaselt jättis A. Streltsov 19.03.2012 kohtule laekunud puuduste kõrvaldamiseks esitatud vastuses kaebuses esinenud puudused kõrvaldamata. A. Streltsov ei täpsustanud, mille peale ta käesoleva kaebuse on esitanud. Samuti jäi kaebuse esitajal selgitamata vaidlustatava toimingu või käskkirjale eelnenud faktilised asjaolud, et halduskohus saaks tema kaebuse menetlusse võtta. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebuse edaspidine menetlemine lähtudes kaebuses esitatud asjaoludest ei ole võimalik, kuna kaebus ei vasta

§ 38lg-tes 5, 6, 7 sätestatud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. 19.04.2012 saabus halduskohtusse A. Streltsovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.03.
2. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud põhiseaduse §-e 13 ja 15 ega ole kohaldanud halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, kuna ei ole saanud, tahtnud ega osanud tema kaebuses selgusele jõuda.
3. Vastustaja palub 07.05.2012.a vastuses määruskaebusele määruskaebus rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et A. Streltsovi kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei sisaldu esitatud määruskaebuses ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 23.03.
4. a kohtumääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
6. Käesoleval juhul on halduskohus tagastanud kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuses esinevaks puuduseks oli Tartu Halduskohtu 17.02.2012. a määruse kohaselt asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud selgelt taotlenud, kas ta soovib tema suhtes sooritatud toimingu või talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Samuti ei olnud kaebuse esitaja kirjeldanud konkreetseid asjaolusid, mis eelnesid vastustaja väidetavalt õigusvastastele toimingutele või väidetavalt õigusvastasele käskkirjale. 9.

§ 38

lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt

§-le 37.

§ 37

lg 2 p 6 näeb ühe nõude liigina ette tuvastamiskaebuse, mille on käesolevas haldusasjas soovinud kohtule esitada ka A. Streltsov.

§ 38

lg 1 p 6 kohaselt tuleb kaebuses märkida ka vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Samuti tuleb kaebuses ära tuua kaebuse faktiline põhjendus (

§ 38lg 1 p 7).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et A. Streltsovi kaebus ei vasta täielikult eelpool toodud nõuetele. A. Streltsov on kaebuses ebaselgelt väljendanud, mille õigusvastasuse 2 tuvastamist ta konkreetselt taotleb – Viru Vangla käskkirja või nimetatud kuupäevadel sooritatud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Samuti ei nähtu kaebusest otseselt, kuidas on vastustaja toimingud, millega väidetavalt teotati A. Streltsovi au ja head nime, seotud Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/135-D. Kaebuse esitaja on kirjeldanud vastustaja toimingute sisu ainult oma õiguste rikkumisega ehk sellega, et teotatud on tema au ja head nime ega ole esitanud faktilisi asjaolusid, milles toimingud seisnesid. Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebuse käiguta ning palunud kõrvaldada selles esinevad puudused, et see vastaks seaduses esitatud nõuetele. 10. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses ei täpsusta A. Streltsov oma kaebuses esitatud asjaolusid, vaid on seisukohal, et on kohtule kogu vajaliku informatsiooni kaebuse menetlemiseks edastanud. Samuti ei ole kuupäevad, millele A. Streltsov puuduste kõrvaldamise avalduses viitab, samad, millele ta on viidanud kaebuses. Seega jäi A. Streltsovi esitatud kaebus ebaselgeks ka pärast kaebuse täienduse esitamise kohtule, mistõttu esines

§ 121lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks selle esitajale.

1. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses väitnud, et halduskohus ei ole antud haldusasja lahendamisel rakendanud piisaval määral uurimispõhimõtet ning on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Riigikohtu halduskolleegium on uurimispõhimõtte kohta märkinud, et õigusalaste teadmiste puudumine ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud (RKHKm 16.02.2005 3-3-1-75-04). Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja ei ole esitanud õiget taotlust, vaid olukorraga, kus asjaolud ja taotlus ei lähe kokku. Tartu Halduskohus on 17.02.
2. a määruses üksikasjalikult selgitanud A. Streltsovile, kuidas on võimalik kaebuse puudused kõrvaldada, kuid A. Streltsov jättis sellest hoolimata puudused kõrvaldamata. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
3. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et kohtu suhtes lugupidamatuse avaldamine ning kohtuniku laimamine ja solvamine on keelatud (

§ 77, Ts

MS § 37, § 45 lg 1, KarS § 305), kuid ilmselgelt võib isik nii edasikaebuses kui avalikkuses seada kahtluse alla kohtu poolt lahendis väljendatud seisukohtade õigsuse. Kohtuniku solvamine võib seisneda ka kohtu nimetamises natsionalistlikuks ja korrumpeerunud halduskohtuks. Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits