← Eesti

2-13-8627/8

Obsah (8)§ 102§ 1§ 31§ 171§ 78§ 56§ 150§ 23

2-13-8627 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2013.a., Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-8627 Tsiviilasi Võlgniku Me

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
  2. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

33 lg 1 alusel (pankrotiteade).

  1. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik´u tasuks 397 (kolmsada üheksakümmend 1 2-13-8627 seitse) eurot, mis mõista välja võlgnikult Merle Roo´lt.
  2. Määratud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse Andrus Õnnik´u arvelduskontole nr * SEB Pank AS-s.
  3. Kohustada võlgnikku Merle Roo´d andma võlgniku vanne
  4. aprillil 2013.a. kell 10:45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ( Haapsalu Sadama 21, saal nr. 1).
  5. Kohtumäärus edastada võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 22.02.2013.a. esitas Merle Roo avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 22.02.2013.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja algatas pankrotimenetluse. Kohtuistung, kus vaadati läbi M. Roo poolt esitatud pankrotiavaldus toimus
  6. märts 2013.a. Võlgniku pankrotiavaldus Merle Roo esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt võlgnik maksejõuetu, mis on tekkinud seoses töökoha kaotamisega ja kiirlaenude võtmisest enda elatamiseks. Võlgnik hindab kohustuste suuruseks vähemalt 9183,34 eurot, realiseeritav vara puudub. Käesolevaks ajaks on võlgniku suhtes alustatud neli erinevat täiteasja kogusummas 3634,34 eurot. Avaldaja ei tööta tervislikel põhjustel, ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused, seetõttu on suuri raskusi võlakohustuste rahuldamisel. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus I Võlgniku varad ja kohustused: Võlgniku võlgade ja varade kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, pankadele, telefoniteenuse pakkujatele, kiirlaenude andjatele jms. Vastuse ajutise halduri päringule on edastanud aruandes märgitud registrid ja ettevõtjad. Ajutine haldur on teostanud otsepäringud äriregistri ning maanteeameti andmebaasi, milledest nähtus, et võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga ning ei ole registreeritud FIE-na, samuti ei ole tema nimele registreeritud tema nimele registreerimisele kuuluvaid sõidukeid (mootorsõidukid, väikelaevad jms), samuti ei ole ta märgitud ühegi mootorsõiduki vastutavaks kasutajaks. 1 Võlgniku kohustused ja võlad kokku 1.
  7. ITM Inkasso OÜ 1.
  8. Creditmarket OÜ 1.
  9. ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1.
  10. Lindorff Eesti AS 1.
  11. BIGBANK AS 1.
  12. Minicredit AS 1.
  13. MCB Finance Estonia OÜ 1.
  14. Elion Ettevõtted AS 1.
  15. Swedbank AS ( kaardi hooldustasud) 17 511,51 € 687,05 € 560,57 € 942,70 € 596,64 € 9 102,30 € 2 800,00 € 2 749,00 € 41,57 € 31,68 € 2 2-13-8627 Võlgnikul igasugused varad puuduvad Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste ja varade seisule: Merle Roo kohustused on vähemalt 17 511,51 eurot, millele lisanduvad igapäevaselt arvestatavad viivised ja/või intressid. Võlgnikul igasugune vara puudub.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. II Ülevaade menetlusest Võlgniku Merle Roo pankrotiavaldus võeti menetlusse 22.02.2013.a. määrusega, millega määrati Merle Roo ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 06.03.2013.a. kell 11.00. Võlgnik Merle Roo on kohtuistungil avaldanud, et ta töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on esitanud 05.03.2013.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara. Kohustustusi on Merle Rool hinnanguliselt 17 511,51 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. Seega ületavad kohustused varasid. M. Rooil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Andrus Õnnik on seisukohal, et Merle Roo on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§ 1

lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:

  1. Kuulutada välja Merle Roo´i (isikukood *) pankrot.
  2. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse Andrus Õnnik´u arvelduskontole nr * SEB Pank AS-s. 3 2-13-8627 Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1lg.

2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on sissetulekuks on töötasu 300 eurot ja peretoetused ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 17 511,51 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik M. Roo ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on M. Roo esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis

§ 171

lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Merle Roo pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Merle Roo pankrot välja kuulutada.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt

§ 78

lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 03. aprillile 2013.a. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab

§ 56nõuetele ja ta tuleb nimetada Merle Roo pankrotihalduriks.

Vastavalt

§ 31lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimenetluse kulud

§ 150

lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri 4 2-13-8627 tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks 512 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Ajutine haldur taotleb töötasuks määrata 397 eurot (sh seaduses ette nähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 397 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda Andrus Õnnik´u arvelduskontole nr * SEB Pank AS-s. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.