3-11-508/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. veebruar 2013, Tartu 3-11-508 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute (seoses kaebaja poolt esitatud 10.08.
2. a taotlustele vastamata jätmisega ning 2010/2011 õppeaastal kooli mittelubamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks, tunnistada vangistusseaduse § 35 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (lõpetada hariduse saamise takistamine) Tartu Halduskohtu 21.10.
3. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 22.01.20123 Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.10.
6. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Romeo Kalda taotlus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega keelduti teda kooli lubamast 2010/2011 õppeaastal.
7. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega keelduti Romeo Kaldal lubada edasi õppida 2010/2011 õppeaaastal.
8. Muus osas jätta otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
9. märtsini
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Kaebajale teatati 14.04.2010, et tema suhtes koostati Viru Vanglas uus individuaalne täitmiskava (edaspidi ITK), mille koostamisel ei arvestatud kaebaja väitel tema ettepanekuid, seisukohti ja vajadusi. Viru Vangla poolt koostatud uues ITK-s ei nähtud kaebajale ette võimalust jätkata üldkeskhariduse omandamist gümnaasiumi
12. klassis. Kaebaja esitas 10.08.2010 vanglale taotluse koolis õppima asumiseks. Esimesel septembril 2010 kaebajat kooli ei lubatud ning ta sai vanglalt suulise vastuse, mille kohaselt ei ole kaebaja koolikohustuslane. Kaebaja esitas vangla tegevuse peale vaide, milles taotles vanglale ettekirjutuse tegemist 10.08.
13. a avaldusele vastamiseks. Viru Vangla jättis 27.01.
14. a vaideotsusega nr 6-12/663-1 kaebaja vaide rahuldamata.
15. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (seoses kaebaja poolt esitatud 10.08.
16. a taotlustele vastamata jätmisega ning 2010/2011 õppeaastal kooli mittelubamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks. Lisaks palus kaebaja tunnistada vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 35 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ning teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus, millega lõpetada hariduse saamise takistamine. Üldkeskhariduse omandamise jätkamise keelamisega rikub Viru Vangla kaebaja põhiseaduse §-dega10-14, 19 ja 37 kaitstud õigusi. Kaebajal on õigus haridusele ja vabale eneseteostusele. Eneseteostamise raames soovib kaebaja tegeleda õppimisega ning omandada üldkeskharidust, mida vangla talle ei võimalda. HALDUSKOHTU LAHEND
17. Tartu Halduskohtu 21.11.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. VangS § 6 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava vanglas õiguskuulekale käitumisele suunamine. Vanglal on vangistusseadusest tulenevalt kaalutlusõigus, milliseid meetmeid saab vangla rakendada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Kodaniku õiguste tagamine vanglas peab toimuma kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga. Vanglas viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse haridus VangS § 35 alusel, kuid sama paragrahvi lg-s 2 on ette nähtud ka piirangud hariduse omandamisel. Sellised piirangud annavad õiguse valida karistuse täideviimise eesmärgi raames, millist hariduse liiki tuleb kinnipeetavale võimaldada. Kooskõlas VangS § 35 lg-ga 2 võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamist vastavalt riiklikule õppekavale vaid sel juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Vastustaja ei pidanud vastama haldusaktiga 10.08.2010 kaebaja poolt esitatud avaldusele ning piisas kaebajale suulise vastuse edastamisest. Avaldusele vastamata jätmine ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega puudub alus selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.
20. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta nõustub vangla seisukohtadega. Kaebaja palub ringkonnakohtul kõigi halduskohtule esitatud seisukohtadega arvestada. Kaebaja ei saa sisuliselt aru, miks kohus leiab, et hariduse omandamise võimaldamine ei kuulu vangistuse täideviimise eesmärkide hulka. Kaebaja arvas, et vangla poolt antud lubadus gümnaasium lõpetada ka tagatakse, mitte ootamatult katkestatakse. VangS § 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vanglateenistus kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebajale anti suuline vastus ning kohus loeb selle piisavaks. Eelpoolnimetatud väide ei ole seadustega kooskõlas ega vasta faktilistele asjaoludele. Kaebaja ei ole mingit suulist vastust saanud, mida tõendab ka vangla 27.01.
21. a vaideotsus. 2
22. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ega pea neid vajalikuks käesolevas vastuses uuesti märkida. Kohus on hindamise tulemusena põhjendatult leidnud, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei ole leidnud, et hariduse omandamine ei kuulu vangistuse täideviimise eesmärkide hulka, vaid on leidnud, et põhihariduse omandanud kinnipeetavatele võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale vaid sel juhul, kui see on ette nähtud ITK-s. ITK-s nähakse ette tegevused, sh kõik taasühiskonnastavad tegevused, mida vangla vangile õiguskuuleka elu õpetamise eesmärgil rakendab, sest kinnipeetav isik ise ei ole pädev hindama seda, mis tegevusi on tema riskikäitumise maandamiseks vaja. Kuna taasühiskonnastavate tegevuste eesmärk on siiski isiku riskide maandamine ja käesoleval juhul ei ole üldkeskhariduse puudumine kaebaja riskiks, siis ei ole otstarbekas võimaldada isikule taasühiskonnastavaid tegevusi, mis tema riske ei maanda. Vangla ei ole kaebaja 10.08.2010 avaldusele ja ankeedile kirjalikult vastanud, kuid on kaebajat suuliselt teavitanud. Seega puudub vaidlus selles osas, et kaebajale on keeldumine teatavaks tehtud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, miks vangla ei pea põhjendatuks hariduse omandamist. Kaebaja on omandanud põhihariduse ning montaažilukksepa kutse, mistõttu uue kuriteo sooritamise risk seoses haridusega puudub. Samas ei ole ka kaebaja poolt viidatud Viru Vangla vaideotsuses märgitud, et ta ei saanud vastust, vaid et ta ei saanud kirjalikku vastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.10.
24. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti tunnistamata õigusvastaseks R. Kalda õppimisele mittelubamine 2010/2011 õppeaastal.
25. Esmalt annab ringkonnakohus seiskoha kaebaja apellatsioonkaebusele osas, milles kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, jätta rahuldamata tema taotlus tunnistada 10.08.
26. a taotlusele vastamata jätmine õigusvastaseks. R. Kalda esitas 10.08.
27. a Jõhvi Gümnaasiumi direktorile avalduse sooviga võtta teda õppima
28. klassi (tl 6). Samuti esitas ta ka õpilase ankeetlehe. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud sellele taotlusele vastama. See taotlus ei olnud adresseeritud Viru Vanglale. Samas on kaebaja ise oma 14.09.2010 esitatud vaides võtnud omaks asjaolu, et vangla administratsiooni töötajad on teda suuliselt teavitanud sellest, et teda kooli ei lubata. Seega oli kaebajale teatavaks tehtud, et teda sellel õppeaastal kooli ei lubata ning seoses sellega puudus vajadus tema taotlusele veel ka kirjalikult vastata. Samuti on taotlust käsitletud 27.01.
29. a vaideotsuses br 6-12/663-1 (tl 22). Seega on vastustaja välja toonud oma motiivid, miks kaebajat ei lubatud õppetööle ja puudub alus vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
30. Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingu, mis seisnes kaebaja 2010/2011 õppeaastal kooli mittelubamises. Riigikohtu halduskolleegium on 03.10.
31. a otsusega nr 3-3-1-31-12 tunnistanud Viru Vangla 14.04.
32. a kinnitatud R. Kalda individuaalse täitmiskava üldkeskharidust mittevõimaldavas osas õigusvastaseks. Kuna kaebaja ITK on haridust mittevõimaldavas osas õigusvastane, siis oli õigusvastane ka vastustaja toiming, mis seisnes kaebaja õppimisele mittelubamises 2010/2011 õppeaastal, sest see toiming põhines õigusvastasel ITK-l.
33. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsust ka osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tunnistada VangS § 35 lg 2 põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja kaebus on võimalik rahuldadailma VangS § 35 lg 2 kohaldamata jätmiseta, siis puudub ringkonnakohtul ka vajadus hinnata VangS § 35 lg 2 põhiseadusepärasust. 3
34. Kaebaja on taotlenud kohtult ettekirjutuse tegemist Viru Vanglale, et viimane ei teeks takistusi R. Kaldal edasise üldkeskhariduse omandamisel. Seega on tegemist keelamiskaebusega. Kuni 01.01.
35. kehtinud halduskohtumenetluse seadustik (HKMS vr) ei reguleerinud otseselt keelamiskaebust. Keelamiskaebus oli ette nähtud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg-s
36. Samuti kasutati keelamiskaebuse lahendamisel kohustamiskaebuse sätteid. RVastS § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega peaks keelamiskaebuse rahuldamiseks olema täidetud kaks eeldust: antav haldusakt või toiming peab olema isiku õigusi riivav ja õiguste rikkumist poleks võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada. Käesoleval juhul võib vastustaja hilisem toiming küll olla kaebaja õigusi riivav, kuid samas ei saa väita, et õiguste rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebuse esitamisega. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ka tema praegune ITK ei sisalda võimalust jätkata üldkeskhariduse jätkamist, kuid ta on selle juba vaidlustanud. Seega on õiguste rikkumist võimalik ära hoida toimingu või haldusakti vaidlustamisega ja puudub alus kaebaja keelamiskaebuse rahuldamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi