) § 39 lg 6 ja § 3 p2, mis on toonud kaasa kaebajate õiguste rikkumise. HT punkti III.2.3. alapunkt 1 nõuab:„pakkuja on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks
p 2 sätestatuga, mille kohaselt hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Hankenõude vastuolulisus ei taga riigihanke läbipaistvust ega kontrollitavust. Lisaks kajastub Lisa 1 Vormi 10 ülaosas, et tabelis kajastatakse referentslepinguid, mitte käitluslepinguid, mis kinnitaksid, et vaidlustajad on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks ohtlike jäätmete käitluslepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni. Seetõttu ei ole läbipaistev ega kontrollitav ka hankija 07.11.2012 otsus, mille kohaselt vaidlustajaid ei kvalifitseerita põhjusel, et esitamata on kaks lepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni. 5) Hanketeate näol on tegemist avalikkusele suunatud tahteavaldusega ning hankemenetlus ise on avalik ning suunatud avalikkuse kaasamisele, mistõttu tuleb kohaldada TsÜS § 75 lg 2 teist lauset. Kaebajate seisukohalt sai mõistlik isik tõlgendada hankija poolt esitatud hankelepingute esitamise nõuet ainult selliselt, nagu kaebajad seda tõlgendanud on. Ei ole mõistlik eeldada, et pakkuja peab esitama vaid kaks (ei rohkem ega vähem) lepingut, kui hankija annab võimaluse mitmekümne lepingu „nimekirja“ esitamiseks. Ei ole mõistlik eeldada, et kui hankija nõuab pakkujatelt kahe toodud tingimustele vastava käitlemislepingu olemasolu ning annab pakkujatele võimaluse selliste lepingute olemasolu kinnitamiseks, siis peavad pakkujad ka need lepingud esitama. Ei ole mõistlik eeldada, et kui hankija leiab, et pakkuja on valesti kohaldanud hankelepingute esitamise nõude punkti ning esitanud kahe lepingu asemel 96 lepingut ning hankija seda märkab, siis ei juhi ta pakkuja tähelepanu sellisele eksimusele ega paku võimalust hankedokumentides esitatud andmete täpsustamiseks või piiritlemiseks
Kuna kaebajad leiavad, et nende tõlgendus ühtib mõistliku inimese tõlgendusega, siis tuleb sellest ka lähtuda. 6) VAKO ei ole tahteavalduse tõlgendamise reegleid üldse kohaldanud ning seetõttu ei saa vastavat otsust lugeda ka õiguslikult põhjendatuks ning antud tõlgendused ja seisukohad tuleb lugeda meelevaldseteks. Vaidlustuskomisjoni ei saa ka võrdsustada TsÜS § 75 lg 2 teises lauses toodud „kolmanda isiku“ institutsiooniga, kuna vaidlustuskomisjon on vaieldamatult professionaalne organ, mis ei ole võrreldav avalikkusega ega selle teadmiste tasemega.
lg 3 toodud võimaluse täiendava informatsiooni küsimiseks, et ilmselge ebakõla kõrvaldada. Samuti rõhutavad kaebajad, et Riigikohtu tsiviilasjas 3-2-1-33-02 tehtud 15.03.2002 lahendi kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel kohtul juhinduda TsÜS §-st 64 (uus TsÜS § 75 lg 2) ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 (uus TsÜS § 138 lg 1) kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hankija ei ole käitunud eeltoodud moel kaebajate suhtes heas usus.
Vastuolulises õiguslikus olukorras tuleb muuhulgas arvesse võtta
eesmärke ning põhimõtteid, mis on sätestatud
§-s
p 1 nimetatud riigihangete läbiviimise ühe peapõhimõttega, milleks on hankija kohustus kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe. Nimetatu nõude järgimisel tuleb edukaks pakkumuseks nimetada keabajate pakkumus, mis oli Ekokem-Palvelu OY ja AS EcoPro pakkumusest soodsam. Kaebajate pakkumuse maksumus ühe tonni lendtuha ja suitsugaaside puhastusjääkide käitlemiseks koos veoteenusega hankija territooriumilt lõppkäitluskohta oli 147.77 (lisandub käibemaks 20%) eurot. Edukaks pakkujaks tunnistatud Ekokem-Palvelu OY ja AS EcoPro pakkumuse maksumus oli 170 (lisandub käibemaks 20%) eurot. Seega oli kahe pakkumuse hinnavahe 22.23 eurot tonni kohta. Kuivõrd hankemaht nelja aasta peale kokku moodustab hankedokumentide kohaselt (3700+7200) x 4 = 43 600 tonni, siis suureneksid hankija kulutused tulenevalt hankija 07.11.2012 ebaõigest otsusest 43 600 x 22.23 = 969 228 (lisandub käibemaks 20%) euro võrra III VASTUSTAJA SEISUKOHT 14.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et sisuliselt on kõiki kaebuses toodud argumente käsitletud vaidlustusmenetluse käigus ning neile on andnud omapoolse põhjaliku hinnangu nii vastustaja kui ka VAKO, sealjuures jõudis VAKO järeldusele, et kaebajad teadsid või vähemalt pidid mõistlikult teadma, et oma tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tuleb pakkumuses esitada andmed kahe ohtlike jäätmete käitlemislepingu kohta, mille koguseline maht kokku on olnud vähemalt 2500 tonni aastas. Kaebajad pole aga esitanud andmeid taoliste lepingute kohta.Olukorras, kus kaebajad ei vastanud üheselt sätestatud kvalifitseerimis-tingimustele, ei saanud vastustaja kaebajaid riigihankel kvalifitseerida. Isegi kui saaks asuda seisukohale, et kaebajad oleks pidanud esitama vaid üldise kinnituse tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu kohta (millega vastustaja ei nõustu), ei saanuks vastustaja pakkujaid riigihankel kvalifitseerida, sest ka kaebajate poolt esitatud hilisemate dokumentide alusel ei vastaks kaebajad hanketeates nõutud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudele. 15.Vastustaja jättis kaebajad õigesti kvalifitseerimata, kuna hankemenetluses esitatud dokumentidest tulenevalt ei vastanud kaebajad kvalifitseerimistingimustele. Kaebajad ei ole täitnud Hankedokumentide Lisa 1 Vormi 10 nõuet, mille kohaselt tuli pakkujatel pakkumuses esitadaandmed viimase kahe aasta jooksul täidetud kahe ohtlike jäätmete käitlemislepingu (koguselise mahuga kokku 2500 tonni aastas) kohta. Kaebajad esitasid pakkumuses informatsiooni 96 lepingu kohta, millest kahe suurema koguseline maht kokku on 1371,49 tonni ja mis ei vastanud seetõttu hanketeates toodud nõudele. Seega vastustajale esitatud andmete alusel kaebajad kvalifitseerimistingimustele ei vastanud. HT punkt III.2.3.1) on esitatud konkreetne nõue pakkuja kvalifikatsioonile ning selle kontrollimiseks vajalikud asjakohased andmed - hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teise lepingupoole kohta. Kui hanketeate punkti III.2.3.1) meelevaldselt kaheks erinevaks omavahel seostamatuks nõudeks eraldada, siis sellisena poleks sättel mingit mõtet. Ühest küljest puuduks vastustajal sel juhul võimalus kontrollida, kas pakkujad on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks ohtlike jäätmete käitluslepingut, mille koguseline maht kokku ühe aasta kohta on olnud vähemalt 2500 tonni. Teisest küljest oleks sellisel juhul selgusetu, mis hankelepinguid ja milleks tulnuks esitada hankedokumentide Lisa 1 Vormis 10 toodud tabelis. Vastustaja arvates on hanketeate põhjal selge, et Lisa 1 Vormis 10 tuli nimetada kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli võimaldavad andmed lepingute kohta, mitte suvalised muud andmed. Kaebajad said ise aru HT punkti III.2.3.1) ja HD Lisa 1 Vormi 10 tegelikust sisust., sest kinnitasid Lisa 1 Vormil 10, et vastavad HT punktis III.2.3) alapunktis 1 esitatud nõudele: Antud kinnitus lõppeb sõnaga „nõue“ ainsuses ja sellele järgneb koolon. Esitades vastustajale hankedokumentide Lisa 1 Vormis 10 toodud kinnituse ja andmed, said kaebajad aru, et tabelis tuleb esitada andmed viimase kahe aasta jooksul täidetud kahe ohtlike jäätmete käitlemislepingu kohta, mille koguseline maht kokku on olnud vähemalt 2500 tonni aastas. Andes kinnituse hanketeate punktis III.2.3.1) toodud nõudele vastamise kohta ning tuues välja loetelu mitteasjakohastest lepingutest (96 lepingut) olukorras, kus nõue tegelikult täidetud ei olnud, eksitasid kaebajad vastustajat. Vastustaja hinnangul ei saanud ükski mõistlik isik hanketeate punkti III.2.3.1) nii lugeda, nagu on püüdnud väita kaebajad. Kaebajate poolt pakutud tõlgenduse oleks välistanud vastustajalt selgituse küsimine või riigihangete regulatsiooni üldised reeglid/ loogika. Antud juhul küsiti kõnealuse Vormi 10 kohta selgitust ja vastustaja andis kõnealuse hankedokumentide vormi kohta selgituse Sellises olukorras, kus vastustaja oli juba täpsemalt käsitlenud Lisa 1 Vormi 10 sisuga seonduvat, ei olnud ega pidanudki olema vastustajal alust ega põhjust eeldada, et kaebajad ja teised pakkujad ei saa õigesti aru esitatud nõude sisust ning hakata esitama veel mingisuguseid täiendavaid selgitusi. Miski ei viidanud ega viita ka tänaseni sellele, et kaebajad on sõlminud suuremamahulisi, riigihanke kvalifitseerimisnõuetele vastavaid lepinguid. HD Lisa 1 Vormis 10 toodud tabeli ridade arv ei oma tähtsust. Vastustaja arvestas võimalusega, et mõni pakkuja esitab rohkem lepinguid, kasvõi näiteks veendumaks, et ühe käitluslepingu sobimatusel mingil põhjusel oleks hanketeate punktis III.2.3.1) toodud nõue siiski täidetud. Ka sõna „nimekiri“ kasutamine ei saanud viidata sellele, et tuleb esitada andmed rohkem kui kahe ( asjakohatu) lepingu kohta. Ka VAKO jõudis põhjendatult järeldusele (otsuse punkt 12), et muuhulgas tulenevalt vastustaja antud selgitusest pidi pakkujatele (sh kaebajatele) teada olema, et hankedokumentide Lisa 1 Vormil 10 tuleb esitada just kvalifitseerimise tingimuse täitmist tõendavad lepingud Eeltoodust järeldub, et kaebajad said aru,mis lepingute kohta hankedokumentide Lisa 1 Vormis 10 andmed esitada tuleb, kuid üritasid esialgu suure hulga lepingute kohta andmete esitamisega eksitada vastustajat ja jätta mulje, et kvalifitseerimistingimused on täidetud, sest ka VAKO palvel hiljem esitatud dokumentide alusel kaebajad riigihankel ei kvalifitseeruks. 16.Vastustaja ei saanud kvalifitseerimise otsuse tegemisel lähtuda andmetest, mida kaebajad polnud pakkumuses vastustajale esitanud.
lg 1 tulenevalt pidid kaebajad kõik oma kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid esitama koos pakkumusega ja vastustaja sai kaebajate kvalifitseerimise üle otsustamisel lähtuda vaid pakkumusega koos esitatud andmetest. Kaebajate hilisemad väited või dokumendid selle kohta nagu vastaks kaebajad tegelikkuses siiski kvalifitseerimistingimustele, pole asjakohased. Käesoleval juhul ei esitanud kaebajad aga üldse mingeid dokumente, mis tõendaksid nende vastavust hanketeate punktis III.2.3.1) esitatud nõudele. Riigihangete spetsiifiliste normide ja üldpõhimõtete järgi (
p 2 ja 3,§ 39 lg 4) ei tohi hankija avatud hankemenetluse korral arvestada pakkuja poolt peale pakkumuste esitamise tähtaega esitatud täiendavate dokumentidega.. Kaebajate poolt hiljem esitatud andmed ei oma käesolevas vaidluses mingisugust tähtsust, sest need ei saa mõjutada vaidlusalustele vastustaja otsustele antavat õiguslikku hinnangut, nagu ka Riigihangete Vaidlustuskomisjon asja lahendamisel õigesti leidis. Lisaks ei kvalifitseeruks kaebajad ka täiendavalt esitatud dokumentide alusel.Tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks lõppkäitluse valdkonnas nõudis vastustaja hanketeate punktis III.2.3.1) vastavasisulisi käitlemislepinguid, mis vastaksid vastustaja poolt elluviidava projekti suurusele vastavatele nõuetele. 17.Vaidlustusmenetluses ja kaebuses on kaebajad esitanud (osaliselt allkirjastamata) dokumente, mis kaebajate väitel tõendavad nende vastavust eelviidatud hanketeates esitatud nõudele. Kaebajad on esitanud lepingud Kunda Nordic Tsement AS-ga ning Läti äriühingu BAO AS-ga. Ometi ei ole kaebajad nimetatud lepingute kohaselt mitte jäätmete lõppkäitlejaks, vaid üksnes jäätmete lõppkäitlejatele (Kunda Nordic Tsement AS ja BAO AS) vedajaks. Vaidlustuskomisjonile ja kohtule hiljem esitatud lepingud ei tõenda aga kaebajate käitlusvõimekust ning seetõttu ei oleks nii või teisiti kaebajate puhul täidetud hanketeate punktist III.2.3.1) tuleneva tehnilise ja kutsealase pädevuse nõue. Samuti märgib vastustaja, et Kunda Nordic Tsement AS-ga ega ka BAO AS-ga sõlmitud lepingutest ei tulene täpsemaid ohtlike jäätmete koguseid, mis tõendaksid, et täidetud on hanketeate punktis III.2.3.1) toodud 2500 tonnine aastakogus.Lisaks rõhutab vastustaja, et ka 4. detsembril 2012 kaebajate poolt VAKO-le esitatud täiendavates tõendites toodud tabelis pole ära märgitud ohtlike jäätmete koguseid. Asjaolu, et kaebajad ei ole vaatamata Riigihangete Vaidlustuskomisjoni vastavasisulisele palvele ega ka vastustaja poolt esitatud vastuväidetele suutnud tänaseni tõendada enda vastavust riigihankes toodud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele, näitab selgelt, et kaebajad ei vasta kvalifitseerimistingimustele. 18.Kaebajate kvalifitseerimata jätmine on kooskõlas kõigi asjakohaste
normide ja õiguse põhimõtetega. Kaebuse väitel on vastustaja kaebajate kvalifitseerimata jätmisega eiranud uurimispõhimõtet, hea usu põhimõtet ning
üldisi eesmärke ja põhimõtteid. Vastustaja rõhutab, et ta ei saanud ega pidanudki ette nägema kaebajate poolt kunstlikult konstrueeritud tõlgendamisvõimalust. Riigihankemenetlus ei rajane haldusmenetluses tuntud uurimispõhimõttel (haldusmenetluse seaduse § 6).
lg 4 sätestatud selgitamiskohustus oleks teoreetiliselt kõne alla saanud tulla ainult juhul, kui kaebajad oleks esitanud andmed mingite lepingute kohta, mis võivad kvalifitseerimisnõuded täita, kuid eeldavad enne selle üle otsustamist täiendavaid selgitusi. Käesoleval juhul ei esitanud kaebajad aga üldse mingeid dokumente, mis tõendaksid nende vastavust hanketeate punktis III.2.3.1) esitatud nõudele. 19.Vastustaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Vastustaja arvates on hea usu põhimõttega vastuolus hoopis kaebajate käitumine, kes mõistsid täpselt, mida hanketeates neilt nõuti, kuid soovisid sellest hoolimata jätta vastustajale eksliku mulje, et nende puhul on täidetud tehnilise ja kutsealase kvalifikatsiooni nõuded. Vastustaja on hankemenetluse läbiviimisel järginud nii riigihangete seaduse sätteid kui ka üldpõhimõtteid. Kaebajate ainus otsene etteheide
-i põhimõtete kontekstis on see, et nende poolt esitatud ühispakkumuse hind oli madalam kui teiste pakkujate poolt pakutud hind. Üksnes madalaima pakkumuse hinna tõttu ei saa kõrvale jätta muid nõudeid pakkumusele ja pakkujale, mille eesmärk on tagada võimeka ja nõuetele vastava lepingupartneri leidmine. IV KOLMANDAD ISIKUD ühispakkujad AS Eco Pro ja Ekokem-Palvelu OY arvamust kaebuse kohta ei esitanud. oma V KOHTU SEISUKOHT
Tulenevalt
lg 7 ja
kaebuse esitajate pakkumus eduka pakkumuse kindlakstegemisel osaleda ei saanud, mistõttu on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebuse esitajte õigusi sellega rikutud ei ole. Samuti on VAKO õigesti tõlgendanud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu ning VAKO otsus, millega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus rahuldamata, on põhjendatud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 21. HT p III 2.3) käesolevas vaidluses asjassepuutuv osa on sõnastatud järgmiselt: „Tehniline ja kutsealane pädevus. Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:1.Pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija alljärgnevate tingimuste täitmist: pakkuja on viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks
lg 1 tulenevalt määratakse pakkuja või taotleja kvalifitseerimistingimused ( majanduslik ja finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus) kindlaks hanketeates ja kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on sama sätte kohaselt tõendada pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. Käesoleval juhul oli nähtuvalt HT p.II 1.5) riigihanke eesmärk lõppkäitleja leidmine lendtuha, ligikaudse aastase kogusega 3 700 tonni ja suitsugaaside puhastusjääkidele, ligikaudse aastase kogusega 7200 tonni, koos transportteenuse osutamisega jäätmeenergiabloki territooriumilt. Kuigi VAKO on möönnud, et hankija ei ole kvalifitseerimise tingimusele järgnevas, komaga eraldatud lauseosas selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud nõuet vastavust tõendavate käitlemislepingute esitamiseks, ei ole VAKO vastupidiselt kaebuses väidetule kinnitanud, et säte on mitmetimõistetav ning et pakkumise esitanud isikutel ei ole olnud võimalik üheselt aru saada, millised reeglid pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Kaebajad tõlgendavad HT p III 2.3)alap.1, jagades selles sisalduva kvalifitseerimise tingimuse ning sellele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks lepingute nimekirja esitamise nõude kaheks eraldiseisvaks nõudeks. Kohus leiab, et hanketingimuste ühe lause kahte lauseosa ei saa käsitleda eraldiseisvatena ja omavahel seostamatutena. Lauseosa tõlgendamiseks on vaja analüüsida lauset tervikuna, mitte üht lauseosa kontekstist väljarebituna. VAKO on põhjendatult asunud otsuse p 11 seisukohale, et HT III 2.3)alap.1 (lausest, mis koosneb kahest osast) ei saanud pakkujad teha järeldust, et HT-s pakkuja kutsealasele ja tehnilisele pädevusele kehtestatavate nõuete seas ühes lauses on esitatud kvalifitseerimise tingimus ja samas on esitatud nõue dokumentide esitamiseks, mis selle kvalifitseerimise tingimusega üldse seotud ei ole. Sealjuures ei ole kaebajad väitnud, lähtudes kaebuses toodud tõlgendusest, et nõutavad andmed ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on VAKO käsitlus kvalifitseerimise tingimusele järgnevas, komaga eraldatud lauseosas sisalduva nõude sisu kohta õige ning vastab mõistliku inimese arusaamale vaidlusalusest nõudest. 23. Hankedokumentide lisa 1 vorm 10 on pealkirjastatud „Pakkuja…referentslepingud ( vastavalt hanketeate punktile III.2.3) järgneva tekstiosaga“ Käesolevaga kinnitame, et oleme viimase kahe aasta jooksul täitnud kaks
Ka VAKO on ka eespoolmärgitud selgitust arvestades leidnud, et kaebajatele nagu ka teistele pakkujatele pidi teada olema, et hankedokumentide Lisa 1 Vormil 10 tuleb esitada just kvalifitseerimise tingimuse täitmist tõendavad lepingud. Seetõttu on ka asjakohatud kaebuse väited vormi 10 tabeli ridade arvust või sõnast „nimekiri“ väidetavalt tulenevast kohustusest andmete esitamiseks rohkema kui kahe lepingu kohta. 25.
lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Kohtupraktikas on leitud, et elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida selgitusi ( nt Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-11-1452). Kaebuse esitajad ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada HT sätestatud nõuet, samuti ei ole nad küsinud hankijalt selgitusi esitatud nõude osas. Seega hanketeate vaidlusaluses punktis oli esitatud konkreetne nõue pakkuja kvalifikatsioonile ning kvalifitseerimise tingimuse täitmist tõendavad lepingud koos muu nõutud teabega tuli esitada Lisa 1 vormil 10 . Kaebajad ei esitanud koos pakkumusega lisa 1 vormil 10 HT P.III2.3)alap.1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavaid lepinguid , mistõttu on VAKO põhjendatult leidnud, et hankija otsus kaebuse esitajate kvalifitseerimata jätmisest on kooskõlas
26.
lg 3 kohaselt võib hankija olukorras, kus kvalifitseerimise aluseks olevate dokumentide asjaolud ei ole selged, nõuda pakkujalt või taotlejalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Osundatud sättele tuginevalt on põhjendamatu kaebuse esitajate seisukoht, nagu võimaldaks viidatud regulatsioon kaebuse esitajatel esitada hiljem käitluslepinguid, mis kinnitaksid vastavust esitatud kvalifitseerimistingimusele. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebajate poolt 96 lepingu kohta esitatud andmed ei andnud alust kvalifikatsiooni kohta täiendavate tõendite nõudmiseks .Kaebuse väide, et hankija ei ole eeltoodu tõttu käitunud kaebajate suhtes heas usus, on põhjendamatu.
kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel muu hulgas järgima riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, samuti tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peavad kõigile pakkujatele seatud tingimused ja kriteeriumid olema võrdsed. Ka VAKO on jõudnud järeldusele, et kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks tuli esitada nõutud lepingud koos pakkumusega ning vastavust osundatud tingimusele vaidlustusmenetluses esitatavate lepingutega tõendada ei saa. 27.Kuna
lg 7 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses ja
kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi, on kaebuse esitajate pakkumuse hindamata jätmine kooskõlas
-ga ning eduka pakkumuse kindlakstegemisel kaebuse esitaja pakkumus osaleda ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, et madalaima hinnaga kaebajate pakkumus tulnuks tunnistada edukaks ning ühispakkujate AS Eco Pro ja Ekokem-Palvelu OY pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebuse esitajate õigusi sellega rikutud ei ole. 28. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 132 lg 1 kohaselt määrab kohus kirjaliku menetluse puhul eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 31.12.2012 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( määruse p.1).Sama määruse p.2 andis kohus menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide halduskohtule esitamiseks aega järgmiselt: kaebuse esitajale kuni 09.01.2013a., vastustajale ja kolmandale isikule kuni 16.01.2013.a. Kohtumääruse põhjendava osa p 3 kohus selgitas:“ Täiendavate tõendite ja dokumentide esitamiseks antud tähtaja jooksul on menetlusosalistel võimalik soovi korral oma täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid esitada. Kohus osundab siinkohal HkMS § 109 lg 1 sätestatule, mille kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalised on kohustatud esitama täiendavad taotlused ja dokumendid tähtaegselt. Kirjalikus menetluses on täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtaja lõppemise tagajärjed sarnased asja sisulisel läbivaatamise lõpetamise tagajärgedele asja lahendamisel kohtuistungil.“ Vastustaja on menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitanud 23.01.2013.a., ( kaebuse esitaja 18.01.2013.a.). Seega ei ole menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, taotlust menetlustähtaja pikendamiseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid tähelepanuta ning menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.