← Eesti

2-11-20751/22

Obsah (5)§ 428§ 150§ 661§ 432§ 430

Tsiviilasi nr 2-11-20751 TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 4.veebruar 2013.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel.

8. Pooltele on teada

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel

§ 150

lg 2 p1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 31,96 eurot vastavalt hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumise maksekorraldusel näidatud andmetele (Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’ile arveldusarvele: A/a 10220083818018 SEB Pank) Muud kulud jätta poolte endi kanda Lõpetada menetlus antud asjas. Saata määrus täitmiseks pooltele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

ASJAOLUD Pooled saavutasid kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud

§ 432sätestatud tagajärgedest.

Hageja palub kohtul

§ 150lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei 2 ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

§ 428lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina (

§ 430lg 5).

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 04.05. 2011 summas 57,93 eurot (tl.7) ja 24.07.2011.a 15,98 eurot.(tl. 38).

§ 150

lg 2 p1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 31,96 eurot tasuda vastavalt hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumise maksekorraldusel näidatud andmetele (Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’ile arveldusarvele: A/a 10220083818018 SEB Pank)

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebuse tähtajast loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise

§ 661lõike 4 alusel.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.