KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-44365 Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2013, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi A Y hagi N K vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.12.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N K apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A Y xxxxxxxxxxxx) (IK xxxxxxxxx, elukoht Kostja N K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda N K apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 2 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- 01.11.2012 esitas A Y hagi Harju Maakohtusse N K vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti 21.02.2008 Tallinna Perekonnaseisuametis. Alates 2012.aasta septembrist lõpetasid pooled kooselu ja abielusuhted. Hageja hakkas elama eraldi Narvas. Abielusuhted poolte vahel on lõpetatud ja taastada neid pole võimalik.
- Kostja ei olnud hagiga nõus. Kostja leidis, et hageja tegi otsuse lahutada abielu finantsraskuste pärast.
- 17.12.2012 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et perekondlikud suhted on lõppenud täielikult ja leppimine ei ole võimalik. Abielusuhete taastamist kostja ei soovi, samuti ei soovi lepitusaega. 20.12.2012 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et tahab esitada vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja leidis ka, et hagi on esitatud emotsioonide ajel.
- 31.12.2012 otsusega lahutas maakohus poolte abielu. Kohus leidis, et kuna hageja ei soovi kostjaga abielusuhteid taastada, on alust arvata, et abielu jätkamine ainult ühe abielupoole soovil on võimatu. Kohus selgitas, et kuna kostja ühisvara jagamiseks hagi ei esitanud ning riigilõivu ei ole tasunud, siis kostjal on võimalik teha seda eraldi menetluses, esitades kohtule hagi ühisvara jagamiseks.
- 30.07.2012 esitas N K Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et kohus kiirustas liigselt asja lahendamisega, kostja soovis saada aega hagejaga leppimiseks, olgugi et hageja seda ei soovinud. Juhul, kui kohus oleks andnud 6 kuud leppimisajaks, saaksid ehk pooled leppida kokku ühisvara (korteri) osas. Samuti võib juhtuda, et hageja tuleb kostja juurde tagasi, kuna tal olid probleemid alkoholiga ja tema otsus abielu lahutamiseks oli seotud just sellega. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja kaebuse aluseks on asjaolu, et juhul, kui maakohus oleks andnud pooltele kuus kuud leppimisaega, oleks ehk pooled saanud selle aja jooksul ka kokkuleppele ühisvara jagamise osas. Apellant ei vaidlusta kaebuses asjaolu, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja elab Narvas. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited, mis seonduvad võimaliku poolte ühisvara jagamisega, on praegusel juhul asjakohatud, apellandi asjaga seostatavate väidete õigsust eeldades ei saaks aga tema poolt esitatud kaebust rahuldada.
- Eespooltoodud põhjendusel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 3