← Eesti

2-12-56595/4

Obsah (5)§ 432§ 150§ 661§ 430§ 428

Tsiviilasi nr 2-12-56595 TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2013.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-5

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel

§ 150

lg 2 p1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust so 87,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783 Swedbank. Muud kulud jätta poolte endi kanda Lõpetada menetlus antud asjas. Saata määrus täitmiseks pooltele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

ASJAOLUD Pooled saavutasid kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud

§ 432sätestatud tagajärgedest.

Hageja palub kohtul

§ 150lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. 2

§ 428lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina (

§ 430lg 5).

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-12-56595 poolte kompromissi preambulas on märgitud, et pooled on kokku leppinud selliselt, et kostja tunnistab võlgnevust 911,03 eurot ning hageja kohtukulusid summas 375,10 (1/2 riigilõivu summas 87,50 ja esindustasu 287,60) eurot ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Hilisemas arvutuskäigus on tehtud arvutusviga riigilõivu summas. Hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ poolt on 20.12.2012.a Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivu 175.00 EUR. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kompromissi punktis 1 (kompromissileping, mis saadeti kohtule) märgitud summa 112,50 tuleb muuta summaks, mida pooled on käsitlenud ka kokkuleppe preambulas 87,50 EUR ja sellega kohustub kostja tasuma hagejale 1286,13 eurot. Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel

§ 150

lg 2 p1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust so 87,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783 Swedbank.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebuse tähtajast loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise

§ 661lõike 4 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andrus Miilaste Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.