← Eesti

3-11-3060/33

Obsah (5)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2013, Tallinn Haldusasja nu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-11-3060 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pohjola Finance Estonia AS (liisinguandja) ja OÜ EMET (liisinguvõtja) vahel sõlmiti
  2. aastal kokku neli liisinglepingut, mille esemeks olid autokraanad ning mille alusel väljastas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET järgmised arved: kuupäev arve nr kraana arve summa (€) sh. käibemaks (€) 11.07.2008 480 Terex-Demag (220BBJ) 382 320 58 320 11.07.2008 481 Terex-Demag (998BAY) 382 320 58 320 15.08.2008 511 Grove GMK (054BBN) 248 400 37 891,53 09.09.2008 514 Grove GMK (708BAF 658 440 100 400 OÜ EMET deklareeris nende arvete alusel sisendkäibemaksu 254 971,50 eurot. 26.10.2010 katkestas Pohjola Finance Estonia AS ühepoolselt eelnimetatud liisinglepingud ning 27.10.2010 tagastas OÜ EMET liisinglepingute esemeks olnud autokraanad. 22.12.2010 väljastas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET kreeditarved. 07.06.2011 esitas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET uued kreeditarved, millega tühistas 22.12.2010 esitatud kreeditarved. krediteeritava arve nr 480 481 511 514 22.12.2010 arve summa (€) 453 457,07 254 344,13 259 838,63 168 991,75 sh. käibemaks (€) 69 171,42 38 798,26 39 636,40 25 625,38 07.06.2011 arve summa(€) 235 667,59 235 667,59 152 373,67 413 149,79 sh. käibemaks (€) 35 949,29 35 949,29 23 243,44 63 022,85 22.12.2010 esitatud kreeditarvete alusel korrigeeris Pohjola Finance Estonia AS oma
  3. aasta detsembrikuu käbedeklaratsiooni, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu ning hiljem, olles 07.06.2011 esitanud uued kreeditarved, kajastas oma käibemaksuarvestuses vastavad muudatused. OÜ EMET esitas 19.01.2011 oma
  4. aasta detsembrikuu käibedeklaratsiooni, milles kajastas ka Pohjola Finance Estonia AS-i 22.12.2010 kreeditarved, ent 13.02.2011 esitatud parandusdeklaratsioonis eemaldas need arved oma
  5. aasta detsembri käibemaksuarvestusest.
  6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 10.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/889-5, kohustades OÜ-d EMET tasuma 158 164,84 eurot käibemaksu, vähendades sama summa võrra OÜ EMET
  7. aasta detsembrikuu sisendkäibemaksu. Maksuhaldur asus nimetatud otsuses seisukohale, et OÜ-l EMET oli käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 7 tulenevalt kohustus korrigeerida (vähendada)
  8. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis oma sisendkäibemaksu 158 164,84 euro võrra seoses liisinglepingu esemeks olevate 4 autokraana tagastamisega Pohjola Finance Estonia AS-le. Sisuliselt leidis maksuhaldur, et OÜ EMET oleks pidanud oma
  9. aasta käibemaksuarvestuses kajastama Pohjola Finance Estonia AS-i kreeditarveid sellistena, nagu Pohjola Finance Estonia AS need viimaks 07.06.2011 korrigeeritud kujul esitas.
  10. OÜ EMET esitas halduskohtule kaebuse, taotledes 10.10.2011 maksuotsuse nr 12.23/889-5 tühistamist. Kaebaja põhiseisukohad olid kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) kaebaja ei aktsepteerinud Pohjola Finance Estonia AS poolt esitatud kreeditarveid, kuna need ei olnud kooskõlas liisinglepingu ülesütlemisel tekkivate kulutuste jaotuse põhimõtetega, kahjustades ilmselt kaebaja huve. Kaebaja ning Pohjola Finance Estonia AS 2

(6)3-11-3060 vahel on maakohtus käimas vaidlus (tsiviilasi nr 2-11-8782) seoses liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud kaebaja rahaliste kohustustega Pohjola Finance Estonia AS ees, millega seoses on kaebaja taotlenud ka maksuhaldurilt maksumenetluse peatamist. Kaebaja ja Pohjola Finance Estonia AS vaheline tsiviilvaidlus käib liisinglepingu lõpetamise järgselt Pohjola Finance Estonia AS-le tasumisele kuuluvate summade suuruse üle, ent vaidlusaluste kreeditarvetega otsustas Pohjola Finance Estonia AS ühepoolselt selle, kui suur on kaebaja rahaline kohustus liisinguandja ees pärast liisinglepingu lõppemist. Kuna liisingulepingu ülesütlemise tõttu jäi liisingueseme omand liisinguandjale, siis kohalduvad eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg-d 1 ning 3, mille eesmärk on kaitsta liisinguvõtjat liisinguandja kuritarvitava käitumise eest. Ka jääkväärtus võib olla liisinguandja ning liisinguvõtja vahelise vaidluse esemeks, kui liisingleping erakorraliselt üles öeldakse ning vaieldakse ülesütlemise korral hüvitatavate kulutuste suuruse üle VÕS § 367 alusel; 2) maksuhaldur ei ole võtnud sisulist seisukohta vaidlusaluste kreeditarvete (täpsemalt kreeditarvetel kajastatud tehingute) sisulise õiguspärasuse osas ega lähtunud seega tehingu tegelikust majanduslikust sisust. KMS § 29 lg 7 tõlgendus, mille kohaselt tuleb ostjal kreeditarve deklareerida sõltumata selle vaidlustamisest, toob kaasa olukorra, kus ostja/liisinguvõtja on kohustatud võtma käibemaksu arvutamise baasiks liisinglepingu ülesütlemisel korrigeeritava summa, mis ei ole kujundatud vastavuses õigusaktidega ning seetõttu olekski vaja oodata kuni tsiviilkohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.
  1. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Maksuhaldur leidis, et käibemaksukohustuse korrigeerimisel tuleb lähtuda objektiivsetest andmetest, s.t pärast liisinglepingu ülesütlemist maksegraafikute alusel veel tasuda jäänud liisingumaksete summast. Mis puudutab aga vara üleandmist liisinguandjale ning sellest tulenevaid võimalikke vastastikuseid nõudeid poolte vahel, siis neid tuleb käsitleda eraldi kreeditarvetest, kuna kreeditarve eesmärgiks ei ole mitte pooltevaheliste suhete omavaheline ammendav klaarimine, vaid üksnes esialgsete arvete korrigeerimine. Aktsepteerida ei saa kaebaja seisukohta, et maksusumma määramiseks peab maksuhaldur ootama võibolla mitmeid aastaid kestva tsiviilkohtumenetluse lõppemist ning KMS § 29 lg 7 eesmärgiga ei ole kooskõlas käibemaksukohustuse tekkimise edasilükkamine tulevikku kuni tsiviilvaidluse lõppemiseni.
  2. Tallinna Halduskohtu 15.05.2012 kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) KMS § 2 lõikest 5 tulenevalt käsitatakse kapitalirendi tüüpi liisinglepingu alusel asja liisinguvõtjale üleandmist kauba võõrandamisena. Käibe tekkimise ajaks on sel juhul KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise aeg või selle eest osalise või täieliku tasumise aeg. Eeltoodud sätetest tulenevalt esitas Pohjola Finance Estonia AS kaebajale
  3. aasta juulis, augustis ja septembris arved nr 480, 481, 511 ja 514, millel kajastas liisinglepingute esemeteks olevate autokraanade kogumaksumuse ning lisas sellele käibemaksu. Arvete kohaselt pidi arvetel kajastatud avansimaksest ülejääv osa tasutama vastavalt maksegraafikule. Arvel näidatud käibemaksu pidi kaebaja Pohjola Finance Estonia AS-le tasuma käibe tekkimisel ning selles pole ka vaidlust, et eelnimetatud arvete alusel tasus kaebaja Pohjola Finance Estonia AS-le kogu arvetel näidatud käibemaksu ning edaspidi esitas Pohjola Finance Estonia AS liisinguarveid ilma käibemaksuta. Samuti ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud arvete esitamise perioodil ehk siis
  4. aasta juuli-, augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel kajastasid nii Pohjola Finance Estonia AS kui ka kaebaja nendel arvetel näidatud käibemaksusummad tervikuna oma käibemaksuarvestuses – Pohjola Finance Estonia AS tasumisele kuuluva käibemaksuna ning kaebaja sisendkäibemaksuna; 3
(6)3-11-3060 2) liisingulepingu ülesütlemisega olukord majanduslikus mõttes muutub ning sel juhul ei saa enam väita, et liisingulepingu (või liisinguperioodi) lõppemisel oleks müüja võõrandanud ostjale kauba kokkulepitud ja algsel arvel näidatud summa eest. Seega ei saa majanduslikus mõttes lugeda käivet toimunuks esialgsel arvel näidatud ulatuses ning puudub alus ka sellise käibe maksustamiseks käibemaksuga. Samas on ostja käibemaksu müüjale juba tervikuna ära maksnud. Selles olukorras tulebki müüjal esitada ostjale esialgse arve kohta kreeditarve. Kreeditarve esitamise eesmärk on algse käibemaksukohustuse tekkimise aluseks oleva arve (ning sellest tuleneva käibemaksukohustuse) korrigeerimine tegelikult toimunud majanduslikule sooritusele vastavalt; 3) olenemata sellest, kas selline tegelikult toiminud majanduslik sooritus kvalifitseerida kauba võõrandamisena või teenuse osutamisena, on selge, et käibesummaks on sel juhul summa, mis vastab liisinguandja poolt enne liisingulepingu ülesütlemist liisinguvõtjale esitatud maksegraafiku kohaste arvete summale. See summa kuulub ka käibemaksuga maksustamisele, ent kuna konkreetsel juhul on liisinguvõtja liisinguandjale juba tasunud käibemaksu kogu algselt liisingu esemeks olnud asja hinnalt, siis tuleb liisinguandjal kreeditarvete esitamisega korrigeerida esialgseid arveid nõnda, et käibemaksuga maksustatavaks väärtuseks jääks summa, mille väärtuses on majanduslikus mõttes tegelikult tehing tehtud. Eeltoodust tulenevalt on õige vastustaja seisukoht, et liisinguandja poolt esitatava kreeditarve summa peab vastama liisingulepingu järgsele vara jääkmaksumusele pärast liisinguandja poolt liisinguvõtjale viimase graafikukohase makse kohta arve esitamist. Teisisõnu tähendab see, et käibesummaks on sel juhul liisinguvõtja poolt liisinguandjale enne liisingulepingu ülesütlemist tasumisele kuulunud summad ehk maksegraafiku kohased maksed, mille kohta on liisinguandja esitanud arved, sõltumata sellest, kas liisinguvõtja on need arved liisingulepingu lõpetamise ajaks reaalselt tasunud või mitte. Liisinguandja poolt varasemate, lepingu esemeks olnud autokraanade tervikhinna peale esitatud arvete krediteerimisel ei tule arvestada liisinguandja ja liisinguvõtja vaheliste muude kohustusega, mis tulenevad liisingulepingu ülesütlemisest. Vaidlus selle üle, kui suures ulatuses peab liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama kulusid vastavalt VÕS §-le 367, ei puuduta iseenesest seda, kui suures osas saab liisingulepingu ülesütlemise korral lepingupoolte vahel käibe toimunuks lugeda ega niisiis ka seda, millises summas on liisinguandjal varem väljastatud arvete krediteerimise kohustus. Kui kapitalirendi tüüpi liisinguleping üles öeldakse, on selle lepingu alusel käive toimunud ulatuses, milles liisinguvõtjal on tekkinud liisingueseme maksumuse tasumise kohustus ehk mille kohta on liisinguandja talle maksegraafiku kohased arved esitanud. Liisinguandjale kulude hüvitamine, samuti see, kui suur oli liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise korral, ei muuda liisingulepingu alusel toimunud käibe mahtu, seda sõltumata sellest, kas VÕS § 367 lg 3 kohaldamisel lähtuda liisingueseme väärtusest koos käibemaksuga või ilma või üleüldse sellest, millised maksuõiguslikud järelmid üles öeldud liisingulepingu poolte jaoks on VÕS § 367 alusel toimuval kulude hüvitamisel. Seda ei saa mõjutada ka see, kas või kuidas soovib liisinguandja kreeditarvest tulenevat enda tagasitäitmiskohustust tasaarvestada VÕS § 367 lõikest 1 tulenevate nõuetega liisinguvõtja vastu. Liisingulepingu alusel tehtud majanduslikud sooritused on nendest, mis seonduvad liisinguandjale kulude hüvitamisega VÕS § 367 alusel, eraldiseisvad; 4) KMS § 29 lõikest 7 tuleneb, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Eeltoodud sätetest tulenevalt 4
(6)3-11-3060 on ostja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks müüja esitatud arve. Müüja (liisinguandja) poolt esitatud kreeditarve summa pinnalt võib lepingupooltel tekkida vaidlus. Samas ei näe KMS ette võimalust lükata kreeditarve esitamisega tekkinud käibemaksuarvestuse korrigeerimise kohustust edasi kuni vaidluse lahendamiseni ning liisinguvõtja ei saa sisendkäibemaksu korrigeerimata jätmist õigustada sellega, et ta esitatud kujul kreeditarvet ei aktsepteeri. Juhul, kui pooltevahelise vaidluse käigus peakski selguma, et Pohjola Finance Estonia AS poolt esitatud kreeditarve on koostatud valesti ja tegelikke asjaolusid mitte arvestades ning Pohjola Finance Estonia AS nõue kaebaja vastu on tegelikult teistsugune, tuleb Pohjola Finance Estonia AS-l esitatud arveid, sh vajadusel kreeditarveid, uuesti parandada ning vastavalt peavad pooled uuesti korrigeerima ka oma käibemaksuarvestust; 5) liisingulepingute lisadeks olevaid maksegraafikute ning Pohjola Finance Estonia AS poolt kaebajale esitatud arvete ja kreeditarvete pinnalt tõusetub kahtlus, et kreeditarvete summad ei vasta tegelikult liisinguesemete jääkmaksumustele liisingulepingute ülesütlemise ajal. Nimelt vastavad maksegraafiku kohastele jääkmaksumustele Pohjola Finance AS poolt esitatud kreeditarvete summad koos käibemaksuga, samas kui maksegraafikutest nähtuvalt on sealsed jääkmaksumused kajastatud ilma käibemaksuta. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et olukorras, kus Pohjola Finance Estonia AS oleks esitanud kreeditarve suuremale summale (st kreeditarve nr 6002417 summa ei oleks olnud mitte 199 718,30 eurot (pluss käibemaks), vaid 235 667,59 eurot (pluss käibemaks)), oleks kaebajale sellest tekkiv maksukohustus veelgi suurem, sest see välistaks veelgi suuremas osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Küll aga ei nähtu asja materjalidest ning kaebaja ei ole ka põhjendanud oma seisukohta, et Pohjola Finance Estonia AS esitatud kreeditarved on põhjendamatult suured või et tegelikke asjaolusid arvestades oleks need, sh nendega korrigeeritud käibemaksusumma, olema väiksem. Ka kaebaja ise väidab kaebuses, et [K]aebaja Pohjolale tasumisele kuuluv summa, mille deklareerimise üle käib käesolev halduskohtuvaidlus, ilmselgelt ebamõistlikult suur [...]. Seega leiab ka kaebaja, et summa, mille tasumist on Pohjola Finance Estonia AS-l õigus nõuda, peaks olema väiksem ehk teisisõnu pidanuks kreeditarvete summa olema suurem, kui see oli. Suuremas summas kreeditarve tooks kaasa suurema maksukohustuse kaebajale, mistõttu ei saaks vaidlusalune maksuotsus, isegi eeldades, et kreeditarved ei kajasta õigesti liisingulepingu ülesütlemise aegseid jääkmaksumusi, kaebaja õigusi maksuõigussuhtes rikkuda. Maksuotsus võiks kaebaja õigusi rikkuda, kui ilmneks, et tegelikult poolte vahel toimunud käive oli suurem kui summa, mis vastab algsel arvel ning kreeditarvel kajastatud summade vahele. Seda ei ole kaebaja aga väitnud ning ka esitatud tõenditest ei nähtu, et see oleks võinud nõnda olla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ EMET apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: otsus tühistada. 1) ebaõige on maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et Pohjola Finance Estonia AS poolt liisingulepingu lõpetamise järgselt väljastatud kreeditarvetele märgitavad summad ei sõltu liisingulepingu lõpetamisest tulenevatest apellandi kohustustest Pohjola Finance Estonia AS ees, sest käibemaksukohustus sõltub ainult sellest, kui suur oli liisinguesemete tagastamise ajal liisinguesemete jääkväärtus ning see on nähtav Pohjola Finance Estonia AS poolt esitatud arvetelt. Kreeditarvetega otsustas liisinguandja ühepoolselt selle, kui suur on kaebaja rahaline kohustus liisinguandja ees pärast liisingulepingu lõppemist. VÕS § 367 lg-dest 1 ja 3 tulenevalt võib aga liisingueseme jääkväärtus olla vaidluse esemeks ning toimuv kohtuvaidlus tsiviilasjas võib muuta ka maksukohustust; 5
(6)3-11-3060 2) õigusvastane on KMS § 29 lg 7 tõlgendus, mis kohustab kaebajat samaväärselt deklareerima nii õiguspäraseid kui ka õigusvastaseid kreeditarveid. Maksustamisel tuleks lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Enne maksuotsuse tegemist peaks maksuhaldur ära ootama tsiviilvaidluse tulemuse; 3) tõlgendus, mis ei võimalda kreeditarve saajal sellega mitte nõustuda ning jätta selle alusel sisendkäibemaksu summa korrigeerimata, on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Samuti võimaldab selline tõlgendus kreeditarve väljastajal põhjendamatult kahjustada kreeditarve saaja õigusi ning huve.
  1. Maksu ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Seoses asjaoluga, et 09.01.2013 jõustus lahend tsiviilasjas nr 2-11-8782, kus kaebajalt mõisteti Pohjola Finance Estonia AS kasuks välja 335 001,39 eurot, märkis maksuhaldur täiendavalt, et lahend ei tõenda maksuotsuse õigusvastasust ega tingi maksuotsuse muutmise vajadust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

§ 201lgst 4 ei põhjenda oma otsust.

Apellatsioonkaebuses ei ole uusi seisukohti esitatud. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.