KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013. a, Tallinn, kohtu kants

tja: KORTERIÜHISTU XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

tja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ramon Rask, e-post Ramon.Rask@rask.ee Asja labivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

3. Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX) juhatuse
4. juuli 2012 otsus nr 1 järgmises osas: „1.
5. vabastada ja koristada need ruumid; 1.
6. sõlmida korteriühistuga nende ruumide kasutamiseks rendileping sama tingimustel nagu rendifirmaga OÜ M sõlmitud leping 1, 917 eur/m²”. Jätta kõik menetluskulud

tja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2-12-38840 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates. MENETLUSE KÄIK 1. LP (edaspidi „hageja“) esitas 27. septembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse KORTERIÜHISTU XXX(edaspidi „

tja“) vastu

tja juhatuse

1. juuli 2012 otsuse nr 1 osalise kehtetuks tunnistamise nõudes.
2. Kohus võttis hagiavalduse
3. oktoobri
4. aasta määrusega menetlusse.

tja esitas

1. novembril 2012 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas
2. novembril 2012 arvamuse

tja vastuse kohta.

1. Kohus määras
2. jaanuari
3. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad.

tja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul seisukoha, milles jäi oma seniste vastuväidete juurde ja esitas täiendavaid põhjendusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Hageja väited 4. Hageja nõuab

tjalt

tja juhatuse otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamist. Hagi alusena märgib hageja järgmist: − hageja on aadressil Gonsiori 31, Tallinn asuva korteriomandi nr 63 omanik; − XXX asuva elamu (edaspidi „elamu“) ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on moodustatud

tja; − aastate jooksul on elamu korteriomanike vahelistes suhetes väljakujunenud kaasomandi kasutuskord. Elamu kuuenda trepikoja korteriomanikuna on hageja ainukasutuses olnud mitu aastakümmet sama trepikoja keldris asuva pesuruum. Sarnaselt on ka teiste sama trepikoja korteriomanike kasutuses keldriruumid. Hagejale ei ole elamu teiste korteriomanike poolt esitatud pretensioone keldriruumi kasutamise kohta ega kaasomandi kasutamisest tulenevaid nõudeid; − hageja sai 28. augustil 2012 teadetetahvlilt teada

tja juhatuse 30. juuli 2012 koosoleku protokollist. Koosolekul käsitleti keldriruumide kasutamist puudutavaid küsimusi. Juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt on juhatus võtnud seisukoha, et korteri nr 1 omanik ning korterite nr 62 ja 63 omanikud (sh hageja) kasutavad 2

tja juhatuse eelviidatud otsuse osas, millega on talle antud valida ruumide vabastamine ja koristamine või korteriühistuga rendilepingu sõlmimine. Hageja leiab, et

tja juhatuse sellekohane otsus on vastuolus seadusega, riivates muuhulgas hageja kui korteriomaniku õigust väljakujunenud kasutuskorra alusel jätkata keldriruumi kasutamist. Juba otsusest endast nähtub, et juhatusel puuduvad sisulised vastuväiteid hagejapoolsele keldriruumi kasutamisele. Otsusest ilmneb hoopis juhtorgani tahe saavutada tasulise kasutuslepingu sõlmimine. 6. Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb hageja arvates esmalt hinnata, kas lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. 7.

tja haldab ja hooldab korteriomanike ühist omandit, mis ei muuda

tjat ennast aga elamus asuvate ruumide omanikuks. Kinnistusraamatust ei nähtu, et

tja oleks XXX korteriomanik, mistõttu ei saa

tja lugeda ka keldripindasid enda omandiks või varaks. 8.

tja 16. aprilli 2012 üldkoosolek ei volitanud juhatust võtma vastu hageja poolt vaidlustatud otsust. Üldkoosolekul hääletati ettepanekut teha uuele juhatusele ülesandeks välja selgitada, kes kasutab omaalgatuslikult ühiskasutuses olevaid ruume ja läbirääkimistega selgitada, kas nad on nõus need vabastama või millistel tingimustel võivad edasi kasutada. Seega oli üldkoosoleku otsus suunatud üksnes informatsiooni kogumisele ja läbirääkimiste pidamisele. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et juhatus oleks saanud volituse kaasomandi kasutamisest tulenevate nõuete esitamiseks ja/või kasutuslepingute sõlmimiseks. Isegi kui üldkoosolek oleks sellised volitused andnud, oleks ikkagi selline üldkoosoleku otsus tühine.

tja üldkoosolek ei saa otsustada ega

tja juhatusele volitusi anda elamumajanduslikku pädevust ületavates küsimustes. Ka ei saa

tja üldkoosoleku otsust samastada kaasomanike sätestatud kokkuleppega. Seda enam, et üldkoosoleku otsuse tegemisel ei osalenud kõik korteriomanikud ja otsuse suhtes ei andnud poolthääle kõik korteriomanikud. 9. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et

tja juhatusel puudus pädevus hagiga vaidlustatud otsustuste tegemiseks ja seda ei saanud juhatusele anda ka

tja üldkoosolek. 10. Menetluskulud palub hageja panna

tja kanda.

tja vastuväited 11.

tja vaidleb hagile vastu.

tja peamised vastuväited on järgmised: − korteriühistu majandusalane tegevus kaasomandi haldamisel ei ole samastatav kaasomanike kokkuleppega. Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega 3

tja põhikirjast oli

tja juhatus pädev võtma vastu

1. juuli 2012 koosoleku otsust nr
2. Põhikirja p 5 kohaselt korteriühistu valdab, kasutab ja käsutab talle kuuluvat vara ning p 23 alusel on ühistu varaks korteriühistu liikmete kaasomanduses olev vara, sealhulgas kõnealune kelder. Põhikirja p 45 teise lõigu kohaselt on juhatus korteriühistu täidesaatev ja korraldav organ, kes kasutab korteriühistu vara. Põhikirja p 46 viienda ja seitsmenda lõigu alusel kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamine ning muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. Seega kuuluvad pesuruumide kasutamisega seotud küsimused juhatusse pädevusse; ka juhul, kui juhatusel ei ole õigust nimetatud küsimust otsustada ja see kuulub üldkoosoleku pädevusse, siis on

tja liikmed sõnaselgelt

1. aprilli 2012 üldkoosolekul delegeerinud küsimuse lahendamise juhatusele. Juhatusele tehti üldkoosolekul ülesandeks omavoliliselt hõivatud pindade omanikega pidada läbirääkimisi pindade vabastamiseks, rendilepingute sõlmimiseks ja parima rentniku leidmiseks konkursi korraldamiseks. Seega on juhatus
2. juuli 12 otsuse nr 1 vastuvõtmisega järginud korteriomanike enamuse tahet kaasomandi osa majandamisel (otsuse poolt oli üldkoosolekul 23, vastu 3 liiget); hageja on kaasomandis olevad pesuruumid omavoliliselt hõivanud ning lukustanud, piirates sellega kaasomandi kasutamist teiste kaasomanike poolt. Selline käitumine on pahatahtlik ning ei vasta AÕS kaasomandi kasutamise kohta sätestatule; kui üldiselt toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine vastavalt kokkuleppele, siis korteriomandiseaduse (

) § 12 lg 2 kohaselt võivad korteriomanikud otsustada kaasomandi tavakasutuse piires kaasomandi kasutamise üle häälteenamusega.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on kaasomandi kasutamisel hoidumine tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kaasomandi tavakasutuseks.

§ 15

lg 6 toob välja mitteammendava tegevuste loetelu, mida võib lugeda tavapärasele korteriomanike huvidele vastavaks korteriomandi valitsemiseks, sh korrapärase kaasomandi eseme korrashoidmise ning kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamise; pesuruumide kasutamist tuleb käesoleval juhul lugeda tavakasutamiseks. Esiteks, on pesuruumide kasutamise üle otsustamine seotud pesuruumide korrapärase korrashoidmisega – üks

tja eesmärkidest kõnealuse otsuse tegemisel oligi just ruumide korrashoid. Teiseks on pesuruumide kasutamise üle otsustamine seotud kaasomandi eseme kasutamisega. Kuigi korteriühistu ei ole vastu võtnud kaasomandi eseme kasutamist reguleerivat kodukorda kui dokumenti, reguleerib hagi esemeks olev otsus kaasomandi kasutamist kaasomanike poolt ning on seotud vastava kodukorra kehtestamisega

§ 6lg 1 mõistes.

Kolmandaks, ei ole mõeldav olukord, kus kaasomanik hõivab omavoliliselt kaasomandis oleva eseme ning piirab eseme kasutamist teiste kaasomanike poolt. Seetõttu ei saa eeldada, et teistel kaasomanikel oleks vaja kaasomandi kasutamiseks hagejaga kokkulepe sõlmida. Arvestades, et

tjal on 71 liiget (korteriomanikku), siis ei toimiks praktikas lahendus, kus kaasomandi osa kasutusele andmine või tagasi ühiskasutusse võtmine saaks toimuda vaid kaasomanike kokkuleppe alusel; 4

12 lg 1 mõistes kokkulepe sõlmida, vaid tegu on tavakasutuse piires oleva otsustusega

§ 12

lg 2 mõistes, mille raames võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega.

§ 8

lg 1 kohaselt valitseb juhul, kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, korteriomanike kaasomandit korteriühistu. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistu suhtes seaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) 18 lg 1 kohaselt on korteriühistu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Korteriühistu kontekstis on korteriühistu üldkoosolek korteriomanike üldkoosolekuks, mille otsust tuleb lugeda korteriomanike otsuseks. Kuna käesoleval juhul on pesuruumide kasutamise üle otsustamine tavakasutuse piires olevaks otsustuseks

§ 12

lg 2 mõistes, on pesuruumide kasutamise üle otsustamise pädevus korteriühistu üldkoosolekul, kus kõnealuseid otsuseid tuleb vastu võtta häälteenamusega; − 16. aprilli 2012 üldkoosolekul andsid

tja liikmed juhatusele volituse vastu võtta käesoleva hagi esemeks olev otsus. Koosoleku p 7 kohaselt arutati pesuruumide kasutamise küsimust. Üldkoosolek hääletas juhatusele pesuruumide kasutamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks pädevuse andmise poolt. Kuna üldkoosolekul oli pädevus otsustada pesuruumide kasutamise üle ning üldkoosolek delegeeris häälteenamusega kõnealuse pädevuse korteriühistu juhatusele, eksisteeris juhatusel pädevus otsustada pesuruumide kasutamisega seonduvate küsimuste üle. 12. Menetluskulud palub

tja panna hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus

tja kanda.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Käesolevas asjas olid pooled nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
2. Poolte esiletoodust tulenevalt ei ole vaidlust ja kohus saab lugeda tuvastatuks alljärgneva: − − − − − hagejale kuulub elamus paiknev korteriomand (tlk 7);

tja on korteriühistu (tlk 8) ja hageja on selle liige; elamu keldris asuvad muu hulgas pesuruumid, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa; üks pesuruum on hageja kasutuses;

tja juhatus võttis

1. juulil 2012 vastu otsuse nr 1 (tlk 10), milles muu hulgas otsustati maja pesuruumide kasutamise kohta järgmist: „1.1 vabastada ja koristada need ruumid; 1.2 sõlmida korteriühistuga nende ruumide kasutamiseks rendileping sama tingimustel nagu rendifirmaga OÜ M sõlmitud leping 1, 917 eur/m²“.
2. Hageja nõuab

tja juhatuse otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamist, täpsemalt eelmise puntki viimases taandes tsiteeritud kahe punkti osas (edaspidi „vaidlusalune otsus“). Hageja väitel ei ole korteriühistu (ega selle juhatuse) pädevuses selliste küsimuste otsustamine, mis kuuluvad seaduse alusel korteriomanike ainupädevusse, milleks on antud juhul kaasomandi mõttelise osale vastava ruumi kasutamine. 5

tja vaidleb hagile vastu ja leiab, et

tja põhikirjast tulenevalt on kas juhatuse pädevuses või vähemalt

tja liikmete üldkoosoleku pädevuses kaasomandi kasutamise üle otsustamine, mistõttu on vaidlusalune otsus õiguspärane ning kehtiv.

1. Aluse nõuda korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist annavad ühistu liikmele KÜS § 1 lg 2 alusel kohalduva MTÜS § 24 lg-d 1 ja
2. Kohus peab sellise nõude puhul kontrollima, kas vaidlusalune otsus on kooskõlas seaduse ja

tja põhikirjaga. Hageja tugineb käesolevas asjas sellele, et vaidlusalune otsus on vastuolus seadusega, sh AÕS § 72 lg-tega 1 ja 3 ning § 74 lg-ga 4, samuti MTÜS § 19 lg 1 p-ga 8. 19. Pooled on esiteks erimeelsed küsimuses, kes on pesuruumide omanik. Hageja leiab, et pesuruumid on

tja liikmete (korteriomanike) kaasomandis.

tja väitel kuuluvad ruumid

tja põhikirja p 23 alusel

tjale. Siiski ei vaidle pooled selles, et pesuruumid ei ole ühegi korteri reaalosa. Kohtu hinnangul on neil asjaoludel pesuruumid elamus asuvatele korteritele vastavate korteriomandite omanike kaasomandis. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-le 1 on ehitis kinnisasja oluline osa. TsÜS § 55 lg 1 sätestab, et ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Seega on pesuruum nii elamu kui ka korteriomanditeks jagatud kinnistu, millele paikneb elamu, oluline osa. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 tõttu olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa ka koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1

lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks

tähenduses on

§ 1

lg 2 järgi muu hulgas ka ehitise osad, mis sama seaduse § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

§ 1

lg 3 keelab korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa teineteisest eraldi võõrandada, koormata või pärandada. Eelviidatud sätetest nende koosmõjus tuleneb kohtu hinnangul, et pesuruumid kuuluvad elamu korteriomanikele kaasomandina mõttelistes osades. MTÜS § 7 lg 2 teine lause sätestab, et kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega ei muuda eeltoodud järeldust ka

tja põhikirja p 23 (tlk 11–23). 20. Teiseks keskseks küsimuseks käesolevas asjas on, kas

tja kui korteriühistu juhatus on pädev otsustama ühistu hallatavas elamus paiknevate ja korteriomanike kaasomandis olevate ruumide kasutamise küsimusi. Kuna kohus tuvastas, et pesuruumid on korteriomanike kaasomandis, siis kohaldub asjas AÕS § 72 lg 1, mille kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kohus leiab, et AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud kaasomanike kokkulepet ega enamuse tahet ei saa vormistada korteriühistu juhatuse otsusena, mille täitmine oleks ühistu liikmetele kohustuslik. AÕS § 72 lg-st 1 tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega (Riigikohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-02, p 8 kolmas lõik; 14. juuni 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 28). Sellest tuleneb, et üldjuhul

tjal kui korteriühistul puudub pädevus otsustada kaasomandi kasutamise üle, st selline pädevus puudub ka

tja juhatusel. 21. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada siiski üksnes niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Neile põhimõtetele on

tja oma vastuväidetes hagile ka tuginenud. Samas 6

§ 12

lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga

§ 11

lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega.

§ 11

lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib

§ 15

, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud

§ 15lg-s 6.

Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu KÜS nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit

§ 8

lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda KÜS-s sätestatud alustel ja korras (Riigikohtu

1. jaanuari
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10 teine lõik). Kohus ei nõustu

tjaga, et vaidlusaluse otsusega otsustatud küsimused jääksid tavapärase valitsemise piiresse.

tja ei ole toonud esile ega tõendanud, et pesuruum oleks vajalik mitmele korteriomanikule igapäevaseks kasutuseks (nt nagu trepikoda) või see oleks ajalooliselt olnud kõiki liikmete ühiskasutuses ja

tja hallata. Sellisel juhul ei ole tegemist korteriühistu tavapärase valitsemise valdkonnaga. Kui aga otsustatud küsimused ei ole käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, siis ei saa neid otsustada

tja üldkoosolek ega ka juhatus. 22.

tja on väitnud, et vaidlusalune otsus tuleneb otsusest võtta hageja kasutuses olevad ruumid ühiskasutusse. Eeltoodud põhjenduste järgi leiab kohus, et sellise otsustuse ruumide kasutusotstarbe ja kasutuskorra muutmise kohta peaksid ilmselt tegema kaasomanikud. Sellist otsust ei ole kohtule aga esitatud. Lisaks väidab

tja, et korteriühistu juhatus on järginud korteriomanike enamuse tahet. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et vaidlusalune otsus ei kuulu

tja liikmete, vaid korteriomanike pädevusse. Seega ei saanud üldkoosolek

tja juhatusele sellist pädevust ka üle anda. Kuid ka vastupidise seisukoha puhul ei nähtu

tja liikmete 16. aprilli 2012 üldkoosoleku protokollist (tlk 49–52) piisava selgusega sellise sisuga volituse andmine nagu kajastub vaidlusaluses otsuses. Samuti ei nähtu üldkoosoleku protokollist, et 23 häält kajastaksid korteriomanike enamuse seisukohta –

tja väitel on

tjal 71 liiget, millest 23 ei moodusta enamust. 23. Kohus rahuldab hagi eelkõige põhjendusega, et vaidlusalune otsus on tehtud pädevust ületades ja AÕS § 72 lg 1 rikkudes. Seetõttu ei hinda kohus, kas otsuse p-s 1.2 märgitud hind on kohane ning kas pesuruum ja OÜ M kasutuses olevad ruumid on võrreldavad. Seetõttu jäävad arvestamata hageja esitatud foto (tlk 9) ja

tja esitatud leping (tlk 53–54).

1. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 8 ja lg 1¹ alusel 3 500 eurot.
2. Hagi rahuldamisel jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

tja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 7