← Eesti

3-10-3048/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. veebruar 2013, Tartu 3-10-3048 Eveline Eljase kaebus Toila Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a otsus Toila Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eveline Eljas Vastustaja Toila Vallavalitsus (apellant) Kolmas isik Ivar Nõmme RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. juuni
  7. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
  8. Mõista Evelin Eljaselt Toila Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot. Evelin Eljase menetluskulu jätta tema enda kanda.
  9. Võtta apellatsioonimenetluse lisad asja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, st kuni
  10. märtsini
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Eveline Eljas ja Ivar Nõmme on XXX asuva elamu kaasomanikud. Maa on hoonete juurde erastamata. Toila Vallavalitsus saatis
  13. augusti
  14. a kirjaga E. Eljasele ja I. Nõmmele piiriettepaneku elamu juurde erastatava XXX maaüksuse piiride osas. E. Eljasel ja I. Nõmmel paluti nõusolekust või põhjendatud vastuväidetest teada kuni
  15. augustini
  16. E. Eljas nõustus
  17. jaanuaril 2009 ettepanekuga. I. Nõmme teavitas
  18. septembril 2009 Toila Vallavalitsust, et ei ole pakutud piiridega nõus. E. Eljas tellis maamõõtmise kinnisvarabüroolt. I. Nõmmele edastati korduvalt kutse allkirjastada maamõõdu toimik kaasomanikuna, kuid I. Nõmme seda ei teinud. E. Eljas tasus maamõõtmistööde eest
  19. novembril
  21. jaanuaril 2010 esitas I. Nõmme Toila Vallavalitsusele avalduse, kus viitas, et pole nõus tasuma maamõõtmise eest ning soovis maa erastamist maja juurde tema plaanil näidatud viisil.
  22. E. Eljas esitas
  23. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tegemiseks maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemiseks. Kaebuse kohaselt oli I. Nõmme teadlik mõõdistustööde läbiviimisest, kuid ei vastanud hinnapakkumisele. Kaebaja luges I. Nõmme vaikimise või tegevusetuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt nõustumuseks, sest I. Nõmme ei olnud esitanud ühtegi vastuväidet maa jaotuse ega maa mõõtmise hinna kohta. E. Eljas lähtud õiguspärasest ootusest, et I. Nõmme vaikimisi tunnistab tehtud mõõtmist ja tasub osa arvest, kuid I. Nõmme ei soostunud arvet tasuma. Toila Vallavalitsus ei ole täitnud Tartu Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-07-
  25. Tartu Halduskohtu
  26. juuni
  27. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Toila Vallavalitsus täitnud Vabariigi Valitsuse
  28. novembri
  29. määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ kolmandas peatükis ja korra p-s 19 sätestatut kohustust, mille kohasel peab kohalik omavalitsus teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. I. Nõmme ei ole
  30. septembri
  31. a taotluses tõendanud, et talle kuuluvad kõrvalhooned on loomakasvatushoonetena sihtotstarbelises kasutuses ning üksnes viidanud võimalikule loomakasvatusega taasalustamisele. Toila Vallavalitsuse poolt erastamistoimingute peatamine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna I. Nõmme taotlus ei ole korra p 7 alusel lubatud. Lähtudes korra p-st 141 ja Vabariigi Valitsuse
  32. oktoobri
  33. a määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 21 lg-st 6, tuleb I. Nõmmele lugeda piirimärkida asukohad ja alalhoiukohustus märkusteta teatavaks tehtuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  34. Toila Vallavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustajal võimalik Põhja maaüksuse eeltoiminguid lõpuni viia. Vastustaja ei ole põhjendamatult ja õigusvastaselt venitanud eeltoimingute läbiviimisega. Põhja maaüksust ei ole võimalik maakatastris registreerida, sest ühe erastaja I. Nõmme allkiri on puudu. Toila Vallavalitsusel ei ole võimalik sundida I. Nõmme erastamise seisukohast relevantseid dokumente allkirjastama.
  35. E. Eljase vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole vallavalitus erastamistoiminguid õigeaegselt lõpuni viinud, mistõttu E. Eljas on pidanud kandma kulutusi uue kaebuse esitamisel, sest vastustaja ei ole täitnud
  36. detsembril 2007 haldusasjas nr 3-07-1317 jõustunud kohtuotsust. Kuna I. Nõmme ei tulnud maamõõdu toimikut allkirjastama, siis oli õigustatud lugeda tema tegevusetus või vaikimine nõustumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  38. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlus saanud alguse sellest, et I. Nõmme ja E. Eljas on mõlemad elamu kaasomanikud ning I. Nõmme omandis on veel lähedalasuvad kõrvalhooned. 2 Materjalidest võib järeldada, et tekkinud on olukord, kus E. Eljase ja I. Nõmme huvid elamu juurde maa erastamise osas on vastandlikud, kuna mida rohkem erastatakse maad mõlemale kuuluva elamu juurde, seda vähem võib jääda maad erastamiseks I. Nõmmele kuuluvate kõrvalhoonete juurde. Seetõttu on I. Nõmme jätnud vajalikud piiriprotokollid allkirjastamata, mis omakorda takistab erastamise lõpuleviimist.
  39. Halduskohtu etteheide Toila Vallavalitsusele, et ta on ostueesõigusega erastamiseks vajalike eeltoimingute tegemisel ebamõistlikult kaua viivitanud, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub Toila Vallavalitsusega, et erastamismenetluse lõpuleviimist takistas I. Nõmme allkirja puudumine vajalikelt dokumentidelt. Vaidlust ei ole selles, et piiriprotokollile peab maa erastamise taotleja olema alla kirjutanud (vt Vabariigi Valitsuse
  40. novembri
  41. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 141 ls 2, samuti Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse
  42. oktoobri
  43. a määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 20).
  44. Halduskohtu seisukohad selle kohta, mida saaks niisuguses olukorras teha kohalik omavalitsus, on ebajärjekindlad. Ühelt poolt nentis halduskohus ise, et maareformi seadus ega selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri olukorda, kus üks elamu kaasomanikest ei nõustu alla kirjutama piiriprotokollile. Teisalt järeldas halduskohus Maa ostueesõigusega erastamise korra p 141 viimasest lausest ja Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 21 lg-st 6, et piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus maa erastajale teatavaks tehtuks. Viimase järeldusega ei saa nõustuda. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 141 sätestab järgmist: „Ostueesõigusega erastatava maaüksuse (katastriüksuse) piiride tähistamise ning taotlejale piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostab maamõõtja looduses piiriprotokolli. Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja ning taotleja pärast maaüksuse piiride taotlejale kättenäitamist maamõõtja poolt. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutakse kohaliku omavalitsusüksuse esindaja ning kui erastatav maaüksus asub maal, mille osas esitatud maa tagastamise või kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka maa tagastamise ja/või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt. Kui erastatava maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka vastava katastriüksuse omanik (piirinaaber). Piiriprotokollile allakirjutamise aja ja koha teatab maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavatele isikutele tähtkirjaga vähemalt 10 päeva ette. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud ja nende isikute poolt piiriprotokolli allakirjutamise juures tehtud märkused kantakse piiriprotokolli. Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.“ Seega eristab tsiteeritud regulatsioon piiriprotokollile alla kirjutavaid isikuid (korra p 141 ls 2 järgi taotleja ja maamõõtja) ning piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavaid isikuid (p 141 ls 3-4). Maa ostueesõigusega erastamise korra p 141 viimase lause mõte ei ole see, et piiriprotokollile võib alla jätta kirjutamata ka taotleja. Selle lause mõte on selles, et kui piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud kohale ei ilmu, siis loetakse, et nad ei ole 3 esitanud piiriprotokolli suhtes mingeid märkusi ning taotleja saabki lähtuda asjaolust, et piiriprotokolli suhtes kolmandatel isikutel mingeid märkusi ei ole.
  45. Samamoodi tuleb tõlgendada Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise korra §-e 20-21, sh ka § 21 lg-t 6, millele on tuginenud halduskohus. Seda põhjusel, et olulistes küsimustes on mõlema korra regulatsioonid samasugused.
  46. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et halduskohtu poolt antud tõlgendus on vajalik vältimaks olukorda, kus üks taotleja saaks erastamist lõputult venitada. Selline olukord tuleb lahendada teiste õigusnormide alusel. Erastamist takistab sellisel juhul ühe isiku tahteavalduse (allkiri piiriprotokollil, millega väljendatakse sellega nõusolekut) puudumine. Puuduolevat tahteavaldust võib asendada kohtulahend. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega oleks käesoleval juhul E. Eljasel kui olemasoleva piiriprotokolli järgi erastamisest huvitatud isikul võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras maakohtusse ning nõuda I. Nõmme kohustamist piiriprotokollile allakirjutamiseks.
  47. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et I. Nõmme saab lugeda protokollile allakirjutanuks tulenevalt TsÜS § 68 lg-st
  48. See norm sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Praegusel juhul ei tulene ühestki seadusest, et piiriprotokollile allakirjutamisest keeldumist (tegevusetust) saaks lugeda tahteavalduseks, ning veelgi enam – piiriprotokolliga nõustuvaks tahteavalduseks. Menetlusosalised ei ole viidanud ka isikute kokkuleppele ega nendevahelisele praktikale, mis sellisele järeldusele alust annaks. Samal põhjusel on asjakohatu kaebuse viide võlaõigusseaduse § 20 lg-le
  50. Seega puudus vastustajal võimalus ilma I. Nõmme allkirjata erastamismenetluse lõpuleviimiseks. Seda kinnitavad ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid, kust nähtub Põhja maaüksuse toimiku vastuvõtmisest keeldumine katastripidaja poolt muuhulgas põhjusel, et puudub ühe erastaja kooskõlastus. Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja materjalide juurde.
  51. Ka varasem halduskohtu otsus, millega kohustati Toila Vallavalitsust elamu juurde maa erastamise toimingute tegemiseks, ei muuda käesolevas asjas Toila Vallavalitsuse tegevust õigusvastaseks. Nagu märgitud, ei ole ilma kaasomaniku allkirjata maa erastamise lõpuleviimine võimalik sõltumata halduskohtu kohustavast otsusest.
  52. Kaebuses esitatud kirjeldus E. Eljase poolt erastamismenetluses tehtud toimingutest või I. Nõmme väidetavatest minetustest menetluse käigus ei väära samuti eelnevalt väljatoodut ega muuda kaebust põhjendatuks.
  53. Kaebus on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kaebajal on võimalik oma maa erastamise õigust realiseerida TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib siiski, et seda kohtumenetlust saaks vältida, kui E. Eljasel ja I. Nõmme jõuaksid mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni. 4
  54. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt asjas kantud menetluskulud 322,75 eurot tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Toila Vallavalitsus on tasunud asjas apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot. See summa tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt Toila Vallavalitsuse kasuks välja mõista.
  55. Ringkonnakohus rõhutab lõpetuseks, et halduskohtu otsuse hinnang, nagu oleks tegemist olukorraga, kus I. Nõmme „ei soovi leppida õigusaktidest tuleneva olukorraga ja tahab maad erastada talle seadusega ettenähtud osast suuremas ulatuses“ on sügavalt oletuslik. Praeguse vaidluse esemeks ei ole küsimus, kui suures ulatuses maad peaks I. Nõmme oma ainuomandis olevate hoonete juurde saama erastada. Asja materjalides puuduvad ka selle üle otsustamiseks vajalikud tõendid. Seega on niisugune hinnang lisaks ka ebavajalik ja põhjendamata. Sedasama ja samal põhjusel märgib ringkonnakohus ka halduskohtu arutluse kohta, kas ja kui palju on I. Nõmmel õigus maad erastada. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.