lg 1 alusel, sest nõuete kaitsmise koosoleku otsus on vastuolus
lõikega 4 põhjusel, et hageja poolt esitatud nõuet, mis põhineb Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažinstituudi vahekohtu jõustunud otsusel, tulnuks lugeda kaitsmiseta tunnustatuks
lõike 4 kohaselt ning nõue ei kuulunud läbivaatamisele ega kaitsmisele nõuete kaitsmise koosoleku. Nõude 2 2-11-63389 tunnustamise hagi tuleks esitada PanrkS § 106 lg 1 sätestatud korras võlausaldajal, kelle nõue jäetakse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Hageja poolt esitatud nõuet aga ei pidanudki nõuete kaitsmise koosolekul kaitsma ning nõuete kaitsmise koosolek pidanuks lugema nõude kaitsmiseta tunnustatuks. Seega ei ole seisukoht, et antud juhul peaks hageja kohase õiguskaitsevahendina esitama hagiavalduse nõude tunnustamiseks, kooskõlas
lõikega 4, sest nimetatud sätte eesmärk on tagada, et pankrotimenetluse käigus ei toimuks jõustunud kohtu- või vahekohtu otsusega juba tunnustatud nõude uut sisulist läbivaatamist, samas kui
lg 1 alusel esitatud nõude tunnustamise hagi puhul toimub nõude sisuline kontroll. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud
lg 1 alusel, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja on hagiavalduses märkinud, et käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik esitada nõude tunnustamise hagi
lg 1 sätestatud korras, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Nimetatud alusel hagi esitamise õigus on võlausaldajal, kelle nõuet koosolekul ei tunnustatud. Käesolevas asjas leiab hageja, et tema nõue on tunnustatud kaitsmiseta. Kohus leiab, et nõuete kaitsmise koosoleku otsused lugeda nõue, nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks või mittetunnustatuks, ei ole vaidlustatavad
alusel.
lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuigi nõuete kaitsmine toimub võlausaldajate üldkoosolekul, ei toimu nõuete tunnustamise ja või mittetunnustamise üle otsustamine nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate poolt hääletamise teel lihthäälteenamusega, vaid seadusandja poolt on nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks kehtestatud erikord
. Muuhulgas kuulub nimetatud korra hulka
lg 4 kohaselt üldkoosoleku õigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kohus asub seisukohale, et kuna seadusandja on nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks kehtestanud erikorra, saab nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsuseid nõude tunnustamise või mittetunnustamise kohta vaidlustada üksnes erinormi,
sätestatud alusel ja korras, mitte üldnormi
sätestatud alusel ja korras, nagu hageja seda käesolevas tsiviilasjas teinud on.
lg 1 esimese lause kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud.
lg 1 viimase lause kohaselt võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. 3 2-11-63389 Kohus on seisukohal, et kuna nõuete kaitsmise korra hulka kuulub üldkoosoleku õigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, saab võlausaldaja olukorras, kus tema nõue jäi tunnustamata sõltumata sellest, et selle oleks väidetavalt pidanud lugema tunnustatuks kaitsmiseta, pöörduda kohtusse üksnes
lõikes 1 sätestatud alusel nõude tunnustamise hagiga, mitte
Seejuures leiab kohus, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole käsitletav nõude tunnustamise hagina, kuna kostjate ring, kelle vastu hageja oma nõude on suunanud, on vale.
lg 1 sätestab, et kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Käesoleval juhul esitas nõuete kaitsmise koosoleku käigus hageja nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite võlgnik, aktsiaselts R , osaühing FH ning pankrotihaldurid, kuid hageja on oma nõude suunanud üksnes võlgniku vastu ning jätnud menetlusse kaasamata teised nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitanud isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd vaidlused nõude tunnustamise üle saavad toimuda üksnes
sätestatud korras ning vaidlus nõude tunnustamise üle on ka olukorras, kus võlausaldaja nõue jäi tunnustamata sõltumata sellest, et selle oleks väidetavalt pidanud lugema tunnustatuks kaitsmiseta ning hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitanud
lg 1 alusel ja suunanud nõude üksnes ühe nõude tunnustamisele vastuväite esitanud isiku vastu, ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada mistõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Kuna kohus on jätnud hagi läbi vaatamata, siis tulenevalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.