) § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks VD’i surm (muu asjaolu
tähenduses). Pärandvara koosseisuks on ajutise pankrotihaldurile teadaolevalt kasutatud tehnika (külmkapp, arvuti ja televiisor), mille väärtuseks hindab ajutine pankrotihaldur umbes 300 eurot. Pärandvara kohustuste suurus on teadaolevalt 1300 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.02.2013 määrusega määras kohus VD’i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasutud ei ole.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 2 2-13-2494 Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 10 töötunni eest 800 eurot ja tehtud kulutuste katteks 42 eurot. Kohus leiab, et
lg 1 alusel on tasu suurus ja tehtud kulutused põhjendatud.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 160 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).
lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab ajutise halduri tasu osalise hüvitamise riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.