Obsah (6)

§ 31§ 7§ 9§ 8§ 10§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-42418 Tsiviila

) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusega 17.06.2010.a nr 252 hüvitati kuriteoohvri surmast tulenev kahju summas 383,47 eurot. 2.

§ 31

alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama seaduse § 31 lg 2 järgi on riigi esindajaks regressinõude asjades sotsiaalminister edasivolitamise õigusega. Sotsiaalminister on volitanud antud küsimuses esindajaks Sotsiaalkindlustusametit. Kostja vastuväited

1. Kostja teatas kohtule, et tal on vastuväide selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. Kostja nõudis asja menetlemise lõpetamist ega tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused
2. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
3. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja mõisteti Viru Maakohtu jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10901 süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri IN. Kostja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et kuriteo ohvri matusekulud on ohvriabi seaduse alusel hüvitatud summas 383,47 eurot. Kohus selgitas kostjale 31.12.2012.a pöördumises (toimiku lk 27), et kostjal tuleb põhjendada, miks ta eelkirjeldatud asjaolude pinnalt hageja nõudele vastu vaidleb. Kohus andis kostjale täiendavalt aega põhistatud vastuväidete esitamiseks, kuid kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ei esitanud.
4. Kahju hüvitamise üldregulatsiooni sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kuivõrd käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja põhjustas süülise teoga kannatanu IN surma, on kostja seaduse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanu matusekulud. 7.

§ 7

lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikutele.

§ 9

lg 4 kohaselt on ohvri ravi- ja matusekulude eest õigus saada hüvitist füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. 8.

§ 8

lg 1 p 1 järgi on vägivallakuriteoks muuhulgas isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. Seega oli isikul, kes kandis kannatanu IN matusekulud, õigus taotleda hüvitist ohvriabiseaduse alusel. 9. Matusekulude eest hüvitise määramisel võetakse

§ 10lg 5 kohaselt aluseks ohvri matusekulud.

Hüvitise väljamaksmise (17.06.2010.a) ajal kehtinud redaktsioonis nägi

§ 13ette, et matusekulud hüvitatakse summas 7000 krooni.

Samas sätestas

§ 10

lg 2, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahjust maha kõik summad, mida hüvitise taotleja on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga kahju eest vastutavalt isikult. 10. Põhja Pensioniameti 17.06.2010.a otsusest nr 252 (toimiku lk 4) nähtub, et hüvitist taotlenud VN sai kahju hüvitamiseks osaliselt toetust muust allikast ehk Narva Sotsiaalabiametilt summas 1000 krooni. Seetõttu lahutati talle makstavast hüvitisest maha 1000 krooni ning väljamakstava hüvitise suuruseks oli 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Hüvitis on Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo 12.10.2010.a teatise (toimiku lk 5) kohaselt VN välja makstud. 11.

§ 31

lg 1 sätestab, et pärast ohvriabiseaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuivõrd kannatanu matusekulud kandnud isikule on ohvriabiseaduse alusel hüvitis välja makstud, on riigile üle läinud regressinõude esitamise õigus kuriteo toime pannud kostja vastu. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 383,47 eurot.

1. Täiendavalt selgitab kohus kostjale, et olukorras, kus kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõuetega, ei saa kohus pelgalt kostja vastavasisulise taotluse alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja menetlust lõpetada. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning käesolevas tsiviilasjas puudusid alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik