Obsah (6)

§ 101§ 102§ 99§ 100§§ 96§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2013, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39289 Tsiviilasi DM hagi AS

§ 101lg 1).

Ajavahemikul 01.10.2012-31.12.1012 oli igakuise elatise miinimummääraks €145, alates 01.01.2013 on igakuise elatise miinimummääraks €

2. Anda AK ainuõigus alaealisele lapsele DMväljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda iga kuu esimesel tööpäeval AKpangakontole nr XXX (Swedbank AS-s), märkides selgituseks sõna “ D Mi elatis”. Menetluskulude jaotus 2-12-39289
4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
5. Välja mõista hagejalt DM riigilõiv €
6. Riigilõiv tuleb tasuda osadena alates 2013.a. märtsist igakuiselt summas €25 iga kuu 15.kuupäevaks kuni riigilõivu summas €125 täieliku tasumiseni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (Swedbank AS) viitenumber
7. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (alus: TsMS § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
8. DM(seaduslik esindaja Jana Kostenko) esitas 01.10.2012 hagiavalduse AS vastu elatise suuruse muutmiseks alates 01.10.
9. Hagiavaldus.
10. Hagiavalduse kohaselt, Tallinna Linnakohtu 25.01.1999 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-4180/98 on kostjalt AS (elatise väljamõistmise ajal A M) lapse DM kasuks välja mõistetud igakuine elatis alates 17.07.1998 summas 1200 krooni e. €76,
11. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist kuni €145 alates hagi esitamisest 01.10.2012, kusjuures jooksva elatise maksmise tähtpäev on iga kuu esimene tööpäev ning elatis suureneb iga aasta alguses juhul, kui suureneb tarbijahinna indeks vastava muutuse protsendi võrra (kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeksi suurenemine teada, hüvitatakse vastav vahe järgmise elatise maksega. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muuta ka vastavalt maksmisele kuuluva igakuise elatise suurus. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 2011 septembrist kuni 2012 septembrini summas €
12. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13. Kohus jättis hagiavalduse 06.11.2012 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et elatise suurendamist on võimalik nõuda alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. Määrus on hagejale lepingulise esindaja kaudu kätte toimetatud 08.11.
14. Hageja esitas hagiavalduse täpsustused 28.11.
15. Hageja täpsustas oma nõuet ja esitas kohtule kulutused ühe lapse ülalpidamiseks kuu lõikes. Hageja leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ning nende maksumuse palub hageja lugeda põhjendatuks Arvestades esitatud kuludest on mõistlik ilmselt lähtuda summas €290, milles pool, see on €190, tuleb välja mõistmisele kostjalt. Hageja avaldab, 2 2-12-39289 et elatis tuleb maksta AK kontole nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank). Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist kuni €145 alates hagi esitamisest 01.10.2012, kusjuures jooksva elatise maksmise tähtpäev on iga kuu esimene tööpäev ning elatis suureneb iga aasta alguses juhul, kui suureneb tarbijahinna indeks vastava muutuse protsendi võrra (kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeksi suurenemine teada, hüvitatakse vastav vahe järgmise elatise maksega. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muuta ka vastavalt maksmisele kuuluva igakuise elatise suurus.
16. Kohus võttis hagi menetlusse 04.12.2012 määrusega ja kohustas kostja hagile vastama. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 19.12.
17. Hageja esitas kohtule vastuse 19.12.
18. Kostja esitas kohtule ja hageja lepingulisele esindajale vastuse hagile 02.01.
19. Hageja vastus.
20. Hageja avaldab, et ei soovi olla kohtu poolt enne asjas kohtuotsuse tegemist ära kuulatud ning et antud asja ei ole võimalik lahendada kompromissi sõlmimisega, välja arvatud kui kostja tunnistab hageja nõuet täies ulatuses. Kostja vastus.
21. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja esitab muus osas järgmised väited ja tõendid. Kostja on hageja isa. Kostja on teadlik, et seaduse järgi on ta kohustatud kostjat üleval pidama, kuid materiaalses plaanis ei ole suuteline hagejat seaduses sätestatud alammääras üleval pidama. Kostjal puudub ka igasugune registervara, mille arvelt saaks seda kohustust täita. Ka muul viisil hageja ülalpidamine ei ole kahjuks võimalik olnud, sest hageja ja kostja on täielikult nö lahku kasvanud ning neil puudub omavahel igasugune läbikäimine, selle põhjuseid ei pea kostja oluliseks hakata siin asjas eraldi välja tooma. Kuivõrd hagi nõue on suunatud elatise suurendamisele alates hagi esitamisest ja kuni hagi esitamise ajal kehtinud elatise alammäärani (enne oli 1200 krooni kuus), siis ei ole kostja hinnangul vajalik hakata uurima hageja igapäevaseid kulutusi. Tõenditele ja arvestustele, millele hageja viitab, kostja vastu ei vaidle. Kohtupraktika kohaselt ei ole hagejal vajalik tõendada enda kulutuste suurust ja koosseisu kui nõue esitatakse seaduses ettenähtud alammäära piirides. Kostja üksnes juhib kohtu ja hageja tähelepanu asjaolule, et hagis esitatud väidetav kulude koosseis ja suurus ei ole kooskõlas hagi nõudega, so elatise nõudega €145 kuus. Samuti on hageja oma 27.11.12 menetlusdokumendis ilmselt ekslikult väitnud, et 290 eurost pool on €190, mis tuleks kostjalt välja mõista. 290 jagatuna kahega on 145, mis on ka nõudes välja toodud.
22. Kostja ei nõustu hageja taotlusega mõista elatis välja edaspidi muutuva suurusena, ehk siis korrelatsioonis muutuva tarbijaindeksiga. Kostja kahtleb, kas Perekonnaseadus (

) ja Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) üldse võimaldaks kohtul sellist otsust teha. Hageja ülesanne oleks oma nõue ise ära põhjendada ja pöörata tähelepanu ka küsimusele, kuidas selline kohtulahend ka täidetav oleks (viide Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 19 lg 1 ja 2). Kostja leiab, et

§ 101

lg 2 mõistes antud juhul hageja poolt oma vastava nõude esitamisel ei ole piisav viidata üksnes tarbijahinna indeksile, toomata nõudes esile arvestuse matemaatilisi aluseid. Kohus peab viidatud normi kohaselt näitama vastavas otsuses ära muutuva elatise summa arvestuse alused, mis kostja hinnangul ei ole ilmselt mõeldav ilma numbriteta, pealegi ei ole mh ülalpidamisele suunatud hagides hagejat vabastatud oma nõude põhjendamise kohustusest. Kostja arvab sedagi, et

§ 101

lg 2 eesmärgiks ei ole ilmselt anda ülalpeetavale võimalus enda ülalpidamise nõudmise lihtsustamiseks selliselt, et tal ei oleks vaja enam tulevikus elatise suurendamiseks kohtusse pöörduda. Kui see oleks nii, siis kaotaks oma mõtte TsMS §

1. Ilmselt on viidatud sättega seadusandja soovinud luua kõigile kindlustunde, et ka elatise muutmise üle saab soovi korral kohtus vaielda 3 2-12-39289 enne seda kui kohus sellise otsuse teeb. Kostja arvab, et automaatse elatise suuruse suurendamisse tuleks suhtuda ettevaatlikult eriti juhul, kui on teada, et kostjal on ka teisi alaealisi lapsi, keda ta on kohustatud hagejaga samasuguse õigussuhte alusel üleval pidama. Vastasel korral võib vabalt juhtuda, et kohtuotsuse tulemusel saavad teised lapsed ebavõrdse kohtlemise osaliseks, kui kohustatud isik ei ole piltlikult öeldes suuteline tagama sissetuleku suurenemist samal määral, kui seda eeldaks kohtuotsus ning ei ole enam suuteline ka oma teistele lastele suurenenud määral ülalpidamist andma, endast rääkimata. Kostja esindaja ei ole ka näinud ühtegi kohtulahendit, kus oleks sellisel viisil elatis välja mõistetud. Elatise automaatne suurenemine rikuks ka üldist põhimõtet, mille kohaselt on pereliikmetele perekonnas valitseva vaesuse võrdne kandmine kohustuslik, ehk teisisõnu- üks pereliige ei või endale nõuda teiste pereliikmete arvelt paremat äraelamist.
2. Kuivõrd hageja on oma täpsustatud nõudes loobunud elatise nõudmisest tagasiulatuvalt, siis kostja sellist nõuet ka pikalt ei käsitle. Õige on see, et tagasiulatuvalt elatist nõuda ei saa kui elatis on juba kord välja mõistetud, siis saab elatist vaid suurendada alates vastava hagi esitamise ajast alates. Kostja märgib vaid seda, et enne hagi esitamist, so kohtuväliselt ei ole hageja ega tema ema üritanud kordagi kostja käest elatist küsida. Viimati suhtlesid hageja vanemad nüüdseks lõppenud kohtuasjas nr 2-12-10830, kus hageja ema sooviks oli lõpetada hageja suhtes vanemlik ühishooldus ja kohus tema avalduse ka rahuldas.
3. Hageja ei ole hagis toonud esile, kui suur on tema jaoks see hädavajalik rahasumma, mille ulatuses ta soovib kohtuotsuse koheselt täidetavaks tunnistamist (TsMS § 468 lg 3).
4. Kostja leiab, et antud juhul on kohtul alust suurendada elatist vähem

sätestatus alammäärast.

§ 102

lg 2 lubab kohtul mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra ja seda juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul palub kostja kohtul arvestada sellega, et kostjale on sündinud lisaks hagejale veel kaks alaealist last teisest abielust (LS ja SS, sünnitunnistused lisatud), kellega ta koos elab ja keda ta üleval peab. Tuleks arvestada sedagi, et üks laps- LS on erivajadustega, sest põeb mitteallergilist astmat (vt perearsti tõend lisatud) ja kellele tuleb igakuiselt osta medikamente ca €20-30 eest (pihustid ninale ja hingamisteedele Ventolin). Pärast kooselu hageja emaga abiellus kostja uuesti, kostja abikaasa nimi on SS. Kuivõrd kostja on abielus oma teiste laste emaga, siis perekonnaseaduses sätestatud juhtudel ja ka vajadusel on ta kohustatud ka teda üleval pidama. Kuivõrd kostja materiaalsed võimalused on seotud ka tema abikaasa sissetulekute ja kuludega, esitab kostja kohtule ka väljavõtte kostja abikaasa SS pangakontost (lisatud). Kostja teenib koos oma abikaasaga kokku igakuiselt keskmiselt €1200, millest iga kuu tuleb vältimatult tasuda elukoha renoveerimiseks võetud pangalaenu (ca €200), korteriüüriks €220 (üürileping lisatud), kommunaalkuludeks KÜle XXX ca €134, TV, lauatelefon ja interneti eest AS-le STV €25,34, veel bensiiniraha töölesõiduks jne. Kogu kostja perekonna sissetulekud ja väljaminekud on lisatud pangakontode väljavõtetel kärpimata kujul näha. Kokkuvõtvalt jääb kostjal iga kuu peale hädavajalike väljaminekute üle ca €400, millest peavad söönuks ja riidesse saama kõik 4 pereliiget. Seega kostja perekonnas peab iga liige tulema oma esmavajaduste rahuldamisel (nagu toit, riietus, lastele veel mänguasjad jms) toime ca €100 kuus. Seega hageja nõue €145 saamiseks on kostja hinnangul liiga suur. Kostja palub kohtul arvestada sedagi, et kostja noorim tütar Sandra (sünd 2006) ei käi lasteaias, sest nooremana tekkis tal lasteaias käimise vastu psühholoogiline tõrge ning vanemad on teda hoidnud ise kordamööda tööst vabal ajal (kostja abikaasa töötab öösiti, kostja päeval). Seoses asjaoluga, et enne põhikooli minekut peab iga laps saama alushariduse koolieelse lasteasutuse seaduse § 2 mõistes, peab Sandra minema jaanuaris-veebruaris lasteaeda, millega koos lisanduvad kulud kohatasu ja toiduraha näol. Kostja kinnitas, et 4 2-12-39289 lasteaiast olla talle öeldud, et aasta enne kooliminekut saab laps lasteaeda vaba koha olemasolul ka ilma järjekorrata. Kostjale on Kuristiku Lasteaiast antud suuliselt teada, et hiljemalt veebruaris vabaneb üks koht ja nad on nõus Sandra vastu võtma. 11. Kostja on nõus maksma eeltoodut arvestades hagejale ülalpidamiseks igakuiselt €80, mis endises vääringus teeb 1251,68 krooni. Seega kostja nõustub igakuise elatise suurendamisega 51,68 krooni ehk €3.30 võrra. Rohkemat sellest kostja ei ole võimeline maksma ilma enda ja oma teiste pereliikmete huve ja õiguseid kahjustamata. Kostja ei ole suuteline praegusest rohkem palka teenima, sest tal pole selleks lihtsalt mingeid erilisi eelduseid hariduse näol ega ka väljavaateid. Kostja teeb hagejale ettepaneku lõpetada vaidlus kompromisskokkuleppe sõlmimisega, milleks hagejal tuleks võtta ühendust kostja lepingulise esindajaga. 12. Oma väidete tõendamiseks esitab kostja enda ja tema abikaasa pangakontode väljavõtted (kärpimata kujul), üürilepingu ja kostja töölepingu, perearsti tõendi LS kohta. 13. Kostja taotleb, et kohus menetleks asja kirjalikus menetluses (lihtmenetluses) ja enda või mõne tunnistaja ärakuulamist kohtus ei taotle. 14. Kohus edastas kostja vastuse hagejale 08.01.2013 ja andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja teatas kohtule 08.01.2013, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja lepinguline esindaja teatas kohtule 08.01.2013, et on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi enda ärakuulamist. Hageja lepinguline esindaja esitas 28.01.2013 kohtule seisukoha kostja vastuse osas. Hageja seisukoht. 15. Hageja selgitab 28.01.2013 vastuses, et kostja ei ole nimetatud kuupäeva seisuga hagejale mitte midagi maksnud ning ei pidanud hagejat üleval. Hageja on seisukohal, et hageja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eeskätt hageja vajadustest.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on väljendanud seisukohta oma 3-2-1-33-11 otsuse p. 20: „Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna

§ 99järgi.

Vastupidi,

§ 102

lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb

§ 102

lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt”. Hageja leiab, et antud juhul ei ole alust suurendada elatist vähem

sätestatud alammäärast, kuna kostja teised lapsed elatise väljamõistmisel ei osutu varaliselt vähem kindlustatud kui hageja, arvesse võttes kostja sissetulekut koos abikaasaga, €

1. Lähtudes eeltoodust palub hageja suurendada kostjalt välja mõistetud elatist kuni €145 hageja kasuks ühes kalendrikuus alates hagi esitamisest, so 01.10.2012, kusjuures jooksva elatise maksmise tähtpäev on iga kuu esimene tööpäev ning elatis suureneb iga aasta alguses juhul, kui suureneb tarbijahinna indeks vastava muutuse protsendi võrra (kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeks suurenemine teada, hüvitatakse vastav vahe järgmise elatise maksega). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel, muuta ka vastavalt maksmisele kuuluva igakuise elatise suurust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht
2. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis 5 2-12-39289 asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
4. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et nii enne
5. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
6. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
7. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-125-11 märkinud, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel tasuda riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 sätestab ammendava loetelu toimingutest, millelt kohtusse pöördumisel riigilõivu ei võeta. Muu hulgas on riigilõivuvaba elatise nõudmise hagi (RLS § 22 lg 1 p 2). Elatise suuruse muutmise hagi ei ole RLS § 22 lg-s 1 nimetatud. 6 2-12-39289
8. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja seadusliku esindaja seisukohtadega ning kostja vastusega leiab, et hagi tuleb rahuldada väljamõistetud elatise suurendamise osas ja suurendada väljamõistetud elatist kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus ei rahulda hagi osas, milles hageja palub elatist suurendada viisil, et elatis suureneb iga aasta alguses juhul, kui suureneb tarbijahinna indeks vastava muutuse protsendi võrra (kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeksi suurenemine teada, hüvitatakse vastav vahe järgmise elatise maksega).

§ 100

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (

§§ 96ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101

. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus on seisukohal, et

ei näe ette võimalust seada elatise suurus sõltuvusse tarbijahinna indeksi muutumisest. Tarbijahinna indeksi avaldab Statistikaamet. Statistikaameti 07.02.2013 pressiteate kohaselt, seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.

1. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanikkonna
2. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on
3. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 =
4. Ühendavaks kuuks on detsember 2012 (http://www.stat.ee/65111).

mõtte kohaselt tuleb elatissumma arvutamise aluste kindlaksmääramisel lähtuda kindlaksmääratud või üheselt fikseeritud ja üheselt mõistetavast rahalisest väärtusest, millest tarbijahinna indeksi puhul lähtuda ei saa. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja taotluse arvestada elatise suuruse muutumisel tarbijahinna indeksit. 22. Kuna tulenevalt

§ 101

lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning hageja nõuab kostjalt elatise suurendamist miinimummäärani siis ei pea hageja oma igakuiseid kulutusi põhjendama. Selle seisukohaga on nõustunud ka kostja 02.01.2013 esitatud vastuses hagile. 23. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et teenib koos oma abikaasaga kokku igakuiselt keskmiselt €1200, millest iga kuu tuleb vältimatult tasuda elukoha renoveerimiseks võetud pangalaenu (ca €200), korteriüüriks €220, kommunaalkuludeks KÜ-le XXX ca €134, TV, lauatelefon ja interneti eest AS-le STV €25,34, veel bensiiniraha töölesõiduks jne. Kokkuvõtvalt jääb kostjal iga kuu peale hädavajalike väljaminekute üle ca €400, millest peavad söönuks ja riidesse saama kõik 4 pereliiget. Seega kostja perekonnas peab iga liige tulema oma esmavajaduste rahuldamisel (nagu toit, riietus, lastele veel mänguasjad jms) toime ca €100 kuus (tlk 40). 24. Kostja on esitanud oma majandusliku seisundi tõendamiseks järgmised dokumendid:

1. a)töölepingu, mille punkti 4.1 kohaselt on kostja töötasu €420 kuus; p 4.2 kohaselt võib töötajale maksta lisatasu (tlk 46-47);
2. b)korteri üürilepingu, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda igakuiselt üüri €220 (tlk 44-45);
3. c)perearsti 02.01.2013 tõendi, mille kohaselt on kostja lapsel L.S allergoloogi poolt diagnoositud mitteallergiline astma (tlk 48);
4. d)kostja abikaasa Swedbank AS pangakonto väljavõtte ajavahemikul 01.07.2012-29.12.2012 (tlk 49-57);
5. e)kostja pangakonto Swedbank AS väljavõtte ajavahemikul 01.07.201229.12.2012 (tlk 63-75). 25. Kostja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ajavahemikul 01.07.201229.12.2012 kostja pangakontole laekunud €6815,17, seega oli kostja keskmine sissetulek viimase 6 kuu jooksul €1135,86 (tlk 75). Kostja poolt esitatud kostja abikaasa pangakonto väljavõtte kohaselt on ajavahemikul 01.07.2012-29.12.2012 kostja abikaasa pangakontole laekunud €3340,20 ilma peretoetuseta ja võetud laenudeta, seega oli kostja 7 2-12-39289 abikaasa keskmine sissetulek viimase 6 kuu jooksul €556,70. Kostja ja tema abikaasa keskmine sissetulek viimase 6 kuu jooksul kokku ajavahemikul 01.07.2012-29.12.2012 ilma peretoetuseta ja võetud laenudeta oli €1692,56. Kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetega on tõendatud, et kostja perekonna igakuine keskmine sissetulek on vähemalt viimased 6 kuud olnud ~€492 võrra suurem kui kostja vastuses hagile väidetud €1200. Samuti tuleneb nimetatud pangakonto väljavõtetest, et kostja perekond on pidanud võimalikuks võtta laenu, s.h. ka sms-laenu, mis eeldab arvestamist laenu tagasimaksmise kohustusega (tlk 54, 57). 26. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostja ja tema abikaasa igakuise €1200 sissetuleku korral jagunevad kulutused järgmiselt: esmavajadused (toit, riietus, lastele veel mänguasjad jms) €400, elukoha renoveerimiseks võetud pangalaen ~€200, korteriüüriks €220, kommunaalkuludeks KÜ-le XXX ca €134, TV, lauatelefon ja interneti eest AS-le STV €25,34, bensiiniraha töölesõiduks jne kokku ülejäänud osas, s.o. €220,66. Lähtudes kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest on kostja perekonnal pärast märgitud kulutusi (laen, üür, kommunaalkulud, sidekulud, bensiini jm kulu) võimalik tulenevalt tegelikust sissetulekust €1692,56 kulutada esmavajadusteks tegelikult kokku €892 (400+492), seega igale pereliikmele €223. Arvestades ka igakuisest elukoha renoveerimise kulust, korteriüürist, kommunaalkuludest ja sidekuludest, kokku €579,34 igale kostja pereliikmele kuuluvat osa €144,84, on kostja perekonna igakuisteks kuludeks ühe perekonnaliikme, s.h. laste kohta, vähemalt €367,84. Seega on kostja perekonnas kahele lapsele tagatud ülalpidamiskulud käesoleval ajal suuremas ulatuses kui on kehtiv elatise miinimummäär, millega on võimalik katta ka ühe lapse suuremad kulutused tervishoiule ja lasteaiale. 27. Tuginedes kostja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttes ajavahemikul 01.07.201229.12.2012 märgitud sissetulekule leiab kohus, et tulenevalt igakuisest keskmisest isiklikust sissetulekust €1135,86 on kostja võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras ning et hagejale miinimummääras elatise maksmisel ei osutu kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval ajal kehtiv elatise miinimummäär on €160, seega jääb kostjale pärast elatise maksmist hagejale summas €160 ja arvestades ka kahe teise lapse ülalpidamiskuludeks minimaalselt €320, elamis- ja majandamiskuludeks €655,86.

§ 96kohaselt on laste ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal.

Kostja ei ole tõendanud, et kostja abikaasa ei ole võimeline andma omapoolset panust kostja teiste laste ülalpidamisse, samuti ei ole tõendatud, et kostja abikaasa vajaks käesoleval ajal ülalpidamist kostja poolt võrdselt alaealiste lastega. Seega on asjakohatu kostja väide võimalikule kohustusele pidada üleval ka oma abikaasat. Kui vastav vajadus tekib, on kostjal võimalik taotleda elatise vähendamist vastavalt muutunud olukorrale. Kostja on põhjendanud enda tavapärasemast suuremaid kulutusi eluaseme renoveerimiseks sõlmitud laenulepinguga. Kohus leiab, et kostja on kohustatud oma kulutuste kavandamisel arvestama seadusest tuleneva kohustusega anda ülalpidamist oma alaealistele lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväiteid hageja poolt nõutavale elatisele. 28. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka

§ 105lg 3 kohaldamisel.

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning 8 2-12-39289 kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 29.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

§ 102

lg 1 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt taotletud miinimumsuuruses elatis oleks elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ning paneks vanema olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Samuti ei ole kostja töövõimetu. Kostja väide, et kostja ei ole suuteline praegusest rohkem palka teenima, sest tal pole selleks mingeid erilisi eeldusi hariduse näol ega ka väljavaateid, on paljasõnaline ja tõendamata. Ka ei osutu kostja teised lapsed kostja poolt esitatud tõenditest lähtudes hagejale väljamõistetud elatise suurendamisel miinimummäärani varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. 30. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummääras. Kohus rahuldab elatisnõude ja suurendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist kuni

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärani kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Ajavahemiku 01.10.2012-31.12.1012 eest tuleb maksta elatist €145 kuus ja alates 01.01.2013 tuleb hagejale maksta elatist €160 kuus. Kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, muutub vastavalt ka elatise miinimummäär. Hagejale välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja AK pangakontole nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-s).

1. Hageja on taotlenud kohtul tunnistada viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Käesolevat tsiviilasja ei lahenda kohus tagaseljaotsusega. TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole taotlenud muul juhul kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist hagejale hädavajalikus ulatuses. Lähtudes eeltoodust ei tunnista kohus otsust viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hind.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks elatise nõudes €704,79 (1200:15,6466=76,79; 145-76,69=68,31; 160-76,69=83,31; 3x68,31=204,93; 6x83,31=499,86; 204,93+499,86=704,79). Menetluskulude jaotus. 9 2-12-39289
3. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 peab kohus õiglaseks ja õigeks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
4. TsMS § 139 lg 2 kohaselt, riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 57 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt, hagilt hinnaga €704,79 on riigilõivu täismäär €
5. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu €
6. Hagiavaldus ei ole esitatud elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, seega tuleb hagilt tasuda riigilõivu €
8. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
9. Hagejalt tuleb riigituludesse välja mõista tasumata riigilõiv €
10. Riigilõiv tuleb tasuda osadena alates 2013.a. märtsist igakuiselt summas €25 iga kuu 15.kuupäevaks kuni riigilõivu summas €125 täieliku tasumiseni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (Swedbank AS) viitenumber
11. Raivo Einula 10