KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 05.07.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1203 Haldusasi A.V.i kaebus Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 18.04.2011 käskkirja nr 14-d tühistamise ning saamata jäänud tasu väljamõistmise nõudes. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt nõusolekul. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.V. ning vastustaja Justiitsministeeriumi volitatud esindajad Annika Soodla ja Mariko Jõeorg. RESOLUTSIOON
- Jätta A.V.i kaebus rahuldamata. üleminek kirjalikule poolte
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180, 181 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Justiitsministeeriumi (edaspidi JM) vanglate asekantsleri 25.01.2011 käskkirjaga nr 3-d algatatai distsiplinaarmenetlus selgitamaks välja, kas vanglate tegevus seksuaalkurjategijatest kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise protsessis kohtutele esitatavate iseloomustuste koostamisel on olnud asjakohane ja vastab õigusaktide nõuetele. Distsiplinaarmenetluse läbiviijateks määrati vanglate osakonna sisekontrolli talituse sisekontrolör Janne Märdla ja taasühiskonnastamise talituse nõunik Annika Soodla. 17.02.2011 koostatud JM vanglate asekantsleri 25.01.2011 käskkirjaga nr 3-d algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märgitakse, et tuginedes menetluse käigus kogutud materjalidele ja käesolevale kokkuvõttele, tehakse ettepanek määrata Tallinna vangla teenistujale A.V.ile kinnipeetavate P. P. ja P. P. riskivalemite valesti arvutamise eest Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p 1 ja Vangistusseaduse (VangS) § 150 p 2 alusel teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks 2011 aprilli ja mai ametipalga vähendamise 10% võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Sisulised argumendid taotluse rahuldamiseks: 1.Menetluse läbiviimisel ei ole järgitud menetlusnorme. Sellele viitas kaebaja ka oma esialgses pöördumises. Vangistusseaduse § 149 lg 2 sätestab üheselt, et distsiplinaarmenetluse käskkiri tehakse viivitamata teatavaks vanglaametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati. Kaebaja sai distsiplinaarmenetluse algatamisest teada nädal aega hiljem. 2.Distsiplinaarmenetlust läbi viies on rikutud objektiivsuse põhimõtet. Distsiplinaarmenetluse üheks läbiviijaks oli ametnik, kes viis läbi retsidiivsusvalemite koolitust vanglateenistujatele. 3.Kaebaja kohtlemine distsiplinaarmenetluses on olnud ebavõrdne võrreldes teiste menetluse all olnud isikutega. Menetlejad on loonud distsiplinaarkaristuse määramist omavale isikule kaebajast ettekujutuse kui spetsialiseerunud ametnikust, kuid see fakt ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja on saanud retsidiivsusvalemite arvutamisega seonduvaid koolitusi samas mahus nagu teised, kelle distsiplinaarsüütegu samuti tuvastati, kuid keda ei karistatud. Koolitustel osalemist on kaebaja selgitanud esialgses kaebuses. 4.Distsiplinaarmenetluses tuvastatud metoodilise vea tegemine viitab teise riigi praktikast üle võetud metoodika kiirustades ellurakendamisele, mistõttu ei jäänud teenistujatel, sh ka kaebajal, aega metoodika korralikuks omandamiseks. Retsidiivsusvalemite tulemuse kajastamine tingimisi ennetähtaegse vabastamise iseloomustuses rakendus 01.12.
- Vaid ühepäevane koolitus Harku ja Murru Vangla teenistujatele (endine Murru Vangla) toimus 23.11.2009 (so 7 päeva enne rakendumist). Koolitus Tallinna Vangla teenistujatele toimus rakendumise päeval, so 01.12.
- 5.Kohtuistungil, mis toimus 11.10.2011, juhtis kaebaja kohtu ning vastustaja tähelepanu asjaolule, et programm, milles riskivalemeid sel hetkel arvutati, oli ebaturvaline. Vastustaja esindaja A. Soodla kinnitas kaebaja väidet, et igaühel, kes oleks tahtnud valemi tulemust muuta, oleks võinud seda teha, sellest tulenevalt oli planeeritud ka tehnilise lahenduse täiustamine. Kuna vastustaja hinnangul on retsidiivsusvalemite tulemus väga suure kaaluga tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kohtus, siis peaks kaebaja hinnangul tehniline lahendus 2 sellele ka vastavalt usaldusväärne ning kindel olema, et minimeerida võimalike vigade tekkimist (viide D. P. juhtumile, kus teenistuja oma dokumendifailis kajastatud retsidiivsusvalemi arvutustulemus erines kinnipeetava iseloomustuses märgitud valemi tulemusest). Lähtudes eeltoodust ning kohtuvaidluses eelnevalt antud selgitustele taotleb kaebaja JM vanglate asekantsleri 18.04.2011käskkirja nr 14-d tühistamist ning saamata jäänud töötasu väljamaksmist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 1.Väidetav menetlusnõuete rikkumine: Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole menetlusnõudeid rikutud. Kaebaja on saanud selgitada distsiplinaarrikkumise asjaolusid ning menetleja on kogunud asjakohased tõendid ja teinud kindlaks olulised asjaolud. Kaebaja märgib, et kuivõrd temale ei ole tutvustatud konkreetselt tema suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja, siis seega on tema karistamine õigusvastane. 25.01.2011 käskkirjaga nr 3-d on algatatud distsiplinaarmenetlus selgitamaks välja, kas vanglate tegevus seksuaalkurjategijatest kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise protsessis kohtutele esitatavate iseloomustuste koostamisel on olnud asjakohane ja vastab õigusaktide nõuetele. Käskkiri on edastatud Tallinna Vanglale 02.02.2011 ning samal päeval on vangla omakorda edastanud käskkirja kõigile Tallinna Vangla inspektor-kontaktisikutele, kelleks oli ka kaebaja. Käskkirjast on aru saada, et menetlus algatatakse vanglates konkreetsete dokumentide koostamise õiguspärasuse suhtes, mis hõlmab kogu kohtutele esitatavate iseloomustuste koostamise protsessi ning laieneb seega ka kõigile vanglaametnikele, kes käskkirjas märgitud dokumente vanglates koostavad. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja lugedes on aru saada, et distsiplinaarmenetlus on algatatud ka kaebaja tegevuse suhtes ning kaebaja pidi sellest nii ka aru saama. Distsiplinaarmenetluse algatamise eesmärgiks oli võimaliku distsiplinaarsüüteo tuvastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitati kõiki isikuid, keda see vastavalt vanglate töökorraldusele puudutas, sh kaebajat. Samuti anti menetluse kestel kaebajale võimalus esitada oma selgitused tema poolt koostatud riskihindamiste ja valemite koostamiste kohta. Peale distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kinnitamist 12.04.2011 tutvustati seda kaebajale. Seega sai kaebaja teada, milles teda süüdistatakse, millise distsiplinaarrikkumisega on tegemist ning tal oli võimalus anda omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid, mida ta ka tegi. Asjaolu, et distsiplinaarmenetlust ei algatatud konkreetse ametniku suhtes, ei muuda seda menetlust õigusvastaseks ega anna alust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Kaebaja heidab vastustajale ette ebavõrdset kohtlemist võrreldes teise distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes välja toodud isikuga. Vastustaja leiab, et ebavõrset kohtlemist pole toimunud. Kaebaja oli vangla sisese töökorraldusega määratud riskihindamisi koostama ja riskivalemit arvutama, mistõttu teiste ametnike kokkupuude sellega vähenes. Kaebajale oli vastustaja hinnangul pandud suurem vastutus riskihindamise ja –valemite koostamise üle, sest seksuaalkurjategijate riskihindamisi tegi kuni 01.10.2010 Murru vanglas kaebaja. Võrdlusesse toodud K. K. kokkupuude riskihindamise koostamisega leidis aset kaebaja asendamise ajal ning oli seega juhuslik. Pealegi eksis kaebaja kahel korral, seega ei olnud tema eksimused juhuslikku laadi. 2.Väidetav süü puudumine Vastustaja hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust, kas riskihindamise meetodid olid valiidsuskontrolli läbinud või mitte. Kaebaja üheks tööülesandeks oli riskivalemite arvutamine. Väited, et riskihindamise meetodid on ebausaldusväärsed ning kaebaja poolt
- oktoobril 2011 toimunud kohtuistungil esitatud taotlus uue tõendi väljanõudmiseks- nimelt soovis kaebuse esitaja väljavõtet tema poolt koostatud riskihindamiste dokumentidest (P. P. ja P. P.), et kindlaks 3 teha, kas neid dokumente on peale koostamist muudetud. Samas ei mäletanud kaebuse esitaja, millised andmed tema ise dokumendi koostamisel sinna märkis - viitavad otseselt kaebaja pahatahtlikkusele ning tööülesannete mittenõuetekohase täitmise õigustamisena. Nii vastustaja kui ka Harku ja Murru vangla andsid kohtumenetluse käigus korduvaid kirjalikke selgitusi kõnealuste riskihindamiste dokumentide kohta ning igasugused kahtlustused, et võib-olla on keegi teine muutnud riskihindamise faile, ei leidnud tõendamist. Vastustaja hinnangul annab kaebaja sellesisuline käitumine, kus ta ei avalda oma kahtlustusi (võimaliku faili muutmise osas kolmandate isikute poolt) teada mitte distsiplinaarmenetluse käigus, vaid alles peale distsiplinaarkaristuse vaidlustamist kohtus (ja ka siis öeldes, et ta tegelikult ei mäleta, mida ta sinna ise kirjutas), alust kahtlustada teda menetlusõiguste kuritarvitamises ning pahatahtlikkuses. Tõe ning menetlusosaliste süü või süü puudumise väljaselgitamise jaoks ongi distsiplinaarmenetlus ning menetluses osalevatele isikutele antud õigus esitada enda kaitseks vastuargumente ja selgitusi. Nagu eelpool märgitud, siis kaebajal oli korduvalt võimalik anda omapoolseid selgitusi, esmalt peale distsiplinaarmenetluse algatamist ning ka peale menetluskokkuvõtte koostamist. 3.Karistuse proportsionaalsus Vastustaja leiab, et kaebaja suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on motiveeritud ning karistusotsust on piisava põhjalikkusega põhjendatud. Kaebaja ei täitnud nõuetekohaselt kaevatavas käskkirjas toodud ülesandeid, mistõttu on tegemist teenistusülesannete süülise täitmata jätmisega ja distsiplinaarsüüteo toimepanemisega. Mis puudutab karistuse liiki, siis valitud on praktiliselt leebeim variant, veel leebem oleks noomitus, aga rahalistest karistustest on valitud kõige leebem võimalik karistus- ametipalga vähendamine 10% võrra 2 kuuks. Karistuse määramisel võeti arvesse, et tegemist ei olnud juhuslike eksimustega, et eksimused leidsid aset väga olulises töövaldkonnas ning et tegemist ei olnud tundmatute ja esmakordselt karistatud kinnipeetavatega, vaid raskete seksuaalkuritegude eest karistatud isikutega. Vastustaja arvates ei ole kaebajapoolne rikkumine ebaoluline ega määratud karistus ülemäära raske. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 25.01.2011 käskkirjaga nr 3-d algatati distsiplinaarmenetlus selgitamaks välja, kas vanglate tegevus seksuaalkurjategijatest kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise protsessis kohtule esitatavate iseloomustuste koostamisel on olnud asjakohane ning vastab õigusaktide nõuetele. Distsiplinaarmenetluse käigus vaadati läbi
- aastal kohtule esitatud 50-st seksuaalkurjategijast kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise iseloomustused, millest 10-l tuvastati puudused ning vesteldi ametnikega, kes vigaste iseloomustuste koostamisega tegelesid. Tuginedes menetluse käigus kogutud materjalidele ning 17.02.2011 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele (t.l 4-14) tehti ettepanek määrata Tallinna vangla teenistujatele A.V.ile ja K. T.le distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamise kaheks kuuks, A.V.ile 10% ja K. T.le 15% võrra. 4 Tallinna vangla vangistusosakonna inspektor-kontaktisik A.V.ile pannakse vaidlustatud käskkirjas süüks distsiplinaarrikkumise toimepanemist, mis seisneb teenistuskohustuste süülises mittenõuetekohases täitmises: A.V. eksis korduvalt, s.o kahel korral, seksuaalkurjategijate riskivalemi arvutamisel arvutusmetoodika vastu ning seetõttu arvutas valesti kinnipeetavate P. P. ja P. P. kohtule esitatavas iseloomustuses kajastatavad uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsendid. A.V.ile määrati distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamise 10% aprillismais
- Vastustaja kinnitusel distsiplinaarkaristuse määramisel on arvesse võetud distsiplinaarsüütegude raskust ja iseloomu, samuti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Distsiplinaarkorras ei ole A.V.i varem karistatud. Vastustaja on seisukohal, et A.V.i eksimused riskivalemi arvutamisel korduvad, need ei ole juhuslikku laadi ja on põhimõttelise iseloomuga, mis oleks võinud soodustada kinnipeetavate põhjendamatut vabastamist. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja on küll oma eksimusest aru saanud, kuid samas sisuliselt õigustab seda, nimelt et tema arvutatud riskivalem ei ole kohtule olnud määravaks argumendiks kinnipeetava vabastamise otsustamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et riskivalem võib olla kohtu jaoks mittemääravaks faktoriks kinnipeetava vabastamise otsustamisel, kuid samas peab kohtule esitama tõesed andmed, st täpseid andmeid sisaldavad menetlusdokumendid, mille hindamise tulemusel kohus teeb oma otsuse. Ainult kohus on pädev otsustama, millised dokumendid on otsuse tegemisel määravaks ja millised mitte, kuid igal juhul hindab kohus esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, mis eeldab dokumentides sisalduva teabe õigsust, täpsust ja korrektsust, ebatäpne informatsioon võib seevastu kohut eksitada ning selle tulemus võib olla ebaõige otsuse tegemine ning kinnipeetava põhjendamatu vabastamine. Kohus sarnaselt vastustajaga peab seksuaalkurjategijate riskivalemi arvutamise õigsust/täpsust vastavalt arvutusmetoodikale väga oluliseks faktoriks, kuna sellele tuginedes hindab kohus ka riskiprotsenti, sh uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse astet jms. Vastustaja kinnitusel kaebuse esitaja on läbinud vastavad riskivalemi koolitused ning peale seda oli ta ca 3 kuu vältel koolituse läbi viinud metoodikute kontrolli all, samuti on saanud individuaalset nõustamist (23.11.2009 retsidiivsusvalemi koolitus; 22.01.2010 retsidiivsusvalemi supervisioon). Kohus leiab, et A.V., kes on määratud vangla siseselt riskihindamisi koostama ja riskivalemit arvutama, peab seda tegema täpselt ja vigadeta, kuna see töövaldkond on väga oluline ning eeldab suuremat vastutust. Samas on A.V.il võimalik oma tööülesannete täitmisel esinevate probleemide lahendamiseks pöörduda vastava ala spetsialistide/metoodikute poole, mida ta on vastustaja kinnitusel korduvalt teinud (erinevad pöördumised ajavahemikus detsember 2009 kuni aprill 2011). Samuti on Justiitsministeeriumis välja töötatud riskimaatriks/hindamisjuhis, sh RH-S, RH-V ja RH-K juhis, milles on antud suunised, kriteeriumid jm hindamise läbiviimiseks, mis on ka haldusasja materjali hulgas (t.l 22-33). Selles on üksikasjalikult kirjeldatud riskifaktoreid, riskikategooriaid jne. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 4 alusel justiitsministri 17.01.2007 määrusega nr 4 kinnitati „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (jõustus 27.01.2007 ning kehtis kuni 31.08.2010). Vangistusseaduse § 76 lg 4, Kriminaalmenetluse seadustiku § 4191 lg 5 alusel ning kooskõlas Vangistusseaduse § 762 lg 2 justiitsministri 12.08.2010 määrusega nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (kehtib alates 01.09.2010) tunnistati kehtetuks justiitsministri 17.01.2007 määrus nr 4 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“. Eelnimetatud kehtivas korras on lahti kirjutatud tingimisi ennetähtaega vabastamise ettevalmistamise protseduurid (need olid olemas ka kehtetuks tunnistatud korras), sh kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine, kinnipeetava iseloomustuse koostamine jms, millest vanglaametnikud peavad muuhulgas lähtuma oma tööülesannete täitmisel. 11.10.2011 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja väitis, et kui riskivalemid on arvutatud, siis need salvestatakse eraldi kausta (V-ketas), kuhu kõigil on juurdepääs ja kus igaüks võib neid 5 muuta. Kaebaja tõi näite, kus menetluse käigus on välja tulnud üks juhtum (D. P.), kus valemi koostamise kuupäeva on muudetud ja protsent, mis läks kinnipeetava iseloomustusse, ei kattunud sellega, mille ametnik ise arvutas. Sellest on kaebuse esitaja järeldanud, et kõik vanglaametnikud, kellel on juurdepääs sellele kaustale, võivad neid valemeid seal kaustas muuta. Vastustaja esindaja küsimusele, kas kaebajale tundub, et tema sisestatud andmeid on muudetud, vastas A.V., et ta ei oska seda öelda, aga vastustaja oleks tema arvates pidanud seda kontrollima. Kohus siinkohal märgib, et seda küsimust kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus ei tõstatanud. Kohtuistungil kaebaja avaldas soovi, et kohus seda asjaolu kontrolliks asjaolude väljaselgitamiseks, et ei peaks enam arutlema selle üle, kas andmeid muudeti või mitte. Kaebaja väitis, et ta ei ole tunnistanud, et on eksinud, vaid on tunnistanud, et andmetes oli vigane protsent. 18.10.2011 esitas A.V. kohtule taotluse kontrollida Registrite ja Infosüsteemide Keskusest, millal on loodud Harku ja Murru vangla exeli-failid, milles sisalduvad kinnipeetavate P.de riskivalemi arvutuskäigus ning kas ja millal on nimetatud faile viimati muudetud. Kohus pöördus 25.10.2011 kohtunõudega Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poole taotluses tõstatatud küsimustele vastuste saamiseks. Ühtlasi pöördus kohus 25.10.2011 sarnase sisuga kohtunõudega ka Harku ja Murru vangla poole. Harku ja Murru vangla vastas kohtunõudele 03.11.2011 kirjaga nr 1-11/2740-1 (t.l 63), milles teavitab kohut, et kiinipeetavate P. P.i riskihindamise faili atribuutide kohaselt on viimane muutmine salvestatud A.V.i poolt 11.06.2010 kell 10.40 ja P. P. osas 10.06.2010 kell 17.
- Varem tehtud muudatused (salvestamised) nendes andmetes ei kajastu (faili atribuutide info on lisatud kirjale, t.l 64-65). Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) vastas kohtunõudele 08.11.2011 kirjaga nr 1-14/3084 (t.l 68), milles märgib, et RIK ei logi kes ja millal mingeid faile loob, muudab või vaatab mujal kui vaid riigisaladusega seotud süsteemides, kuna vastasel juhul oleks logide hulk väga suur. Kirjas selgitatakse, et ainust infot saab faili kohta faili enda andmetest, kuhu jääb maha faili loomise ja viimase muutmise kuupäev, küll aga ei näita need andmed kes faili lõi või kes andmeid muutis. Kirjas märgitakse, et kohtu poolt küsitud failid asuvad vangla V-kettal. 18.11.2011 esitas A.V. kohtule oma seisukohad eelnimetatud vastuste osas. Vastustaja esitas oma seisukohad vastustele 08.12.
- 30.03.2012 esitas kaebaja kohtule taotluse korduvalt pöörduda Harku ja Murru vangla poole täiendavate küsimustega. 05.04.2012 kohtunõudega pöördus kohus Harku ja Murru vangla poole kaebuse esitaja poolt esitatud täiendavatele küsimustele vastuste saamiseks. Vangla vastas kohtule 17.04.2012 kirjaga, milles märgib muuhulgas, et vangla saab failide loomise osas anda vaid seda infot, mis on failis näha. Faili loomise kuupäevad on näha vangla poolt 03.11.2011 saadetud lisades. Vangla poolt kohtule edastatud faili atribuutide aken avanes suvalises kohas ning kuna riskihindamise sisu vangla käest ei küsitud, siis sellele ei pööratud tähelepanu. Vangla nihutas atribuutide välja ning nüüd on välja all olevad arvväärtused näha. Atribuutidest on näha, et faile pole vahepeal muudetud (kirjale on lisatud faili atribuutide info, t.l 119-122). Seega nähtub kohtumenetluse käigus kaebaja soovil kogutud täiendavatest tõenditest, millega pooled on tutvunud, et A.V.i faile ei ole vahepeal muudetud ning viimased kanded kinnipeetavate vendade P.de osas on tehtud A.V.i enda poolt, vastupidist ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Kaebaja ise on kinnitanud, et kinnipeetavate vendade P.de osas olid välja toodud ebaõiged riskiprotsendid, kohtumenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et keegi teine oleks andmeid failis muutnud. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjali põhjal võib öelda, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud piisava põhjalikkusega, sh kaebajale oli tagatud ärakuulamisõiguse teostamine. Kaebuse esitaja väide, et tema kohtlemine distsiplinaarmenetluses on olnud ebavõrdne võrreldes 6 teiste menetluse all olnud isikutega, on paljasõnaline ja tõendamata. Haldusasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja sellekohast väidet. Distsiplinaarkaristuse valik on ametiasutuse juhi diskretsioon, millesse kohus sekkuda ega seda piirata ei saa, selleks puudub seadusest tulenev pädevus. Kohus, kontrollides teostatud kaalutlusõiguse piire, leiab, et vastustaja ei ole A.V.i karistamise otsustamisel väljunud diskretsiooni piiridest. Karistuse valikut on vastustaja selgitanud oma käskkirjas. Kohtu arvates vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajapoolne rikkumine ei olnud ebaoluline ega määratud karistus ülemäära raske. Vastustaja proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikkunud. Olulist menetlusnormide rikkumist, mis oleks viinud ebaõige otsustuse tegemiseni, kohus ei ole menetletavas asjas tuvastanud. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav, samuti kaalutlusvigadeta. Seega puudub alus õiguspärase käskkirja tühistamiseks ning kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 7