← Eesti

3-11-3060/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-3060 Haldusasi OÜ EMET kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. oktoobri 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/889-5 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
  3. aprillil 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ EMET Esindajad: v.adv. Kaimo Räppo ja adv. Kaido Künnapas Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Nikolai Majerovitš RESOLUTSIOON
  4. Jätta OÜ EMET kaebus rahuldamata.
  5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180; § 181 lg 1). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
  6. Pohjola Finance Estonia AS (liisinguandja) ja OÜ EMET (liisinguvõtja) vahel sõlmiti
  7. aastal kokku neli liisinglepingut, mille esemeks olid autokraanad ning mille alusel väljastas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET järgmised arved: kuupäev arve nr kraana arve summa (€) sh. käibemaks (€) 11.07.2008 480 Terex-Demag (220BBJ) 382 320 58 320 11.07.2008 481 Terex-Demag (998BAY) 382 320 58 320 15.08.2008 511 Grove GMK (054BBN) 248 400 37 891,53 09.09.2008 514 Grove GMK (708BAF 658 440 100 400 OÜ EMET deklareeris nende arvete alusel sisendkäibemaksu 254 971,50 eurot. 1
  9. oktoobril 2010 katkestas Pohjola Finance Estonia AS ühepoolselt eelnimetatud liisingulepingud ning
  10. oktoobril 2010 tagastas OÜ EMET liisingulepingute esemeks olnud autokraanad.
  11. detsembril 2010 väljastas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET kreeditarved.
  12. juunil 2011 esitas Pohjola Finance Estonia AS OÜ-le EMET uued kreeditarved, millega tühistas
  13. detsembril 2010 esitatud kreeditarved. krediteeritava arve nr 480 481 511 514 22.12.2010 arve summa (€) 453 457,07 254 344,13 259 838,63 168 991,75 sh. käibemaks (€) 69 171,42 38 798,26 39 636,40 25 625,38 07.06.2011 arve summa(€) 235 667,59 235 667,59 152 373,67 413 149,79 sh. käibemaks (€) 35 949,29 35 949,29 23 243,44 63022,85
  15. detsembril 2010 esitatud kreeditarvete alusel korrigeeris Pohjola Finance Estonia AS oma
  16. aasta detsembrikuu käbedeklaratsiooni, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu ning hiljem, olles esitanud
  17. juunil 2011 uued kreeditarved, kajastas oma käibemaksuarvestuses vastavad muudatused. OÜ EMET esitas
  18. jaanuaril 2011 oma
  19. aasta detsembrikuu käibedeklaratsiooni, milles kajastas ka Pohjola Finance Estonia AS-i
  20. detsembri 2010 kreeditarved, ent
  21. veebruaril 2011 esitatud parandusdeklaratsioonis eemaldas need arved oma
  22. aasta detsembri käibemaksuarvestusest.
  23. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi
  24. oktoobril 2011 maksuotsuse nr 12.23/889-5, kohustades OÜ-d EMET tasuma 158 164,84 eurot käibemaksu, vähendades sama summa võrra OÜ EMET
  25. aasta detsembrikuu sisendkäibemaksu. Maksuhaldur asus nimetatud otsuses seisukohale, et OÜ-l EMET oli käibemaksuseaduse § 29 lõikest 7 tulenevalt kohustus korrigeerida (vähendada)
  26. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis oma sisendkäibemaksu 158 164,84 euro võrra seoses liisingulepingu esemeks olevate 4 autokraana tagastamisega Pohjola Finance Estonia AS-ile. Sisuliselt leidis maksuhaldur, et OÜ EMET oleks pidanud oma
  27. aasta käibemaksuarvestuses kajastama Pohjola Finance Estonia AS-i kreeditarveid sellistena, nagu Pohjola Finance Estonia need viimaks
  28. juunil 2011 korrigeeritud kujul esitas. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  29. OÜ EMET esitas
  30. detsembril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  31. oktoobri 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/889-5 tühistamist. Kaebaja selgitab, et ei aktsepteerinud Pohjola Finance Estonia AS-i poolt esitatud kreeditarveid, kuna need ei olnud kooskõlas liisingulepingu ülesütlemisel tekkivate kulutuste jaotuse põhimõtetega, kahjustades ilmselt kaebaja huve. Samuti märgib kaebaja, et tema ning Pohjola Finance Estonia AS-i vahel on maakohtus käimas vaidlust (tsiviilasi nr 2-11-8782) seoses liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud kaebaja rahaliste kohustustega Pohjola Finance Estonia AS-i ees, millega seoses on kaebaja taotlenud ka maksuhaldurilt maksumenetluse peatamist seni, kuni selguvad nimetatud tsiviilvaidluse tulemused.
  32. Viidates võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 367 ja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 vaidleb kaebaja vastu maksuhalduri seisukohale, et vaidlusalustele kreeditarvetele märgitud summad ei sõltu liisinglepingu lõpetamisest tulenevatest kaebaja kohustustest Pohjola Finance Estonia AS-i ees ning et käibemaksukohustus sõltub üksnes sellest, kui suur oli liisinguesemete tagastamise ajal nende jääkväärtus. Kaebaja hinnangul võib tsiviilasjas nr 2-11-8782 tehtav kohtuotsus muuta kaebaja poolt korrigeerimisele kuuluvat sisendkäibemaksusummat. Kaebaja selgitab, et tema ja Pohjola Finance Estonia AS-i vaheline tsiviilvaidlus käibki liisingulepingu 2 lõpetamise järgselt Pohjola Finance Estonia AS-le tasumisele kuuluvate summade suuruse üle, ent vaidlusaluste kreeditarvetega otsustas Pohjola Finance Estonia AS ühepoolselt selle, kui suur on kaebaja rahaline kohustus liisinguandja ees pärast liisingulepingu lõppemist. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd liisingulepingu ülesütlemise tõttu jäi liisingueseme omand liisinguandjale, siis kohalduvad eelkõige VÕS § 367 lõiked 1 ning 3, mille eesmärk on kaitsta liisinguvõtjat liisinguandja kuritarvitava käitumise eest. Kaebaja leiab eeltoodule tuginedes, et ka jääkväärtus võib olla liisinguandja ning liisinguvõtja vahelise vaidluse esemeks, kui liisinguleping erakorraliselt üles öeldakse ning vaieldakse ülesütlemise korral hüvitatavate kulutuste suuruse üle VÕS § 367 alusel.
  33. Kaebaja leiab, et maksuotsusest tuleneb, justkui oleks kaebajal samaväärne kohustus deklareerida õiguspärased ning õigusvastased kreeditarved ja tasuda sellest tulenevad maksukohustused vaatamata sellele, et maksustamise aluseks olevad arved on õigusvastased. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et see ei ole võtnud sisulist seisukohta vaidlusaluste kreeditarvete (täpsemalt kreeditarvetel kajastatud tehingute sisulise) õiguspärasuse osas ega lähtunud seega tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Kaebaja leiab, et KMS § 29 lg 7 tõlgendus, mille kohaselt tuleb ostjal kreeditarve deklareerida sõltumata selle vaidlustamisest, toob kaasa olukorra, kus ostja/liisinguvõtja on kohustatud võtma käibemaksu arvutamise baasiks liisingulepingu ülesütlemisel korrigeeritava summa, mis ei ole kujundatud vastavuses õigusaktidega ning seetõttu olekski vaja oodata kui tsiviilkohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  34. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebajale määratud käibemaksukohustuse suuruse aluseks on Pohjola Finance Estonia AS-i
  35. juuni 2011 kreeditarved, kus kajastuvate summade aluseks on liisingulepingute jääkmaksumused, s.o pärast liisingulepingute ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summad ning need ühtivad liisingulepingute ülesütlemiseni kehtinud maksegraafikutes sisaldavate andmetega. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-21-118-08 ning leiab, et ka see toetab maksuhalduri seisukohta, et käibemaksukohustuse korrigeerimisel tuleb lähtuda objektiivsetest andmetest, s.t pärast liisingulepingu ülesütlemist maksegraafikute alusel veel tasuda jäänud liisingumaksete summast. Vastustaja märgib, et kreeditarve eesmärgiks on varasema arve korrigeerimine vastavalt muutunud olukorrale ning käesolevas asjas toimus liisingulepingute ülesütlemine, mis tähendab, et tasumist esialgsete liisinguesemete müügiarvete alusel enam ei toimunud ja algsetes müügiarvetes kajastatud summad ei vasta enam tõele. Mis aga puudutab vara üleandmist liisinguandjale ning sellest tulenevaid võimalikke vastastikuseid nõudeid poolte vahel, siis leiab vastustaja, et neid tuleb käsitleda eraldi kreeditarvetest, kuna kreeditarve eesmärgiks ei ole mitte pooltevaheliste suhete omavaheline ammendav klaarimine, vaid üksnes esialgsete arvete korrigeerimine.
  36. Maksuhaldur toob välja ka selle, et tegelikult ei ole kaebaja esitanud ühtki põhjust, miks kõnealused kreeditarved on väärad ega pakkunud välja ka tema arvetes korrektsete kreeditarvete summasid koos põhjendustega nende summade õigsuse kohta. Vastustaja rõhutab, et pelgalt fakt, et kaebaja ja Pohjola Finance Estonia AS-i vahel käib tsiviilkohtuvaidlus, ei ole aluseks maksusumma määramata jätmiseks. Vastustaja hinnangul ei saa aktsepteerida kaebaja seisukohta, et maksusumma määramiseks peab maksuhaldur ootama võibolla mitmeid aastaid kestva tsiviilkohtumenetluse lõppemist ning KMS § 29 lg 7 eesmärgiga ei ole kooskõlas käibemaksukohustuse tekkimise edasilükkamine tulevikku kuni tsiviilvaidluse lõppemiseni. Vastustaja toob ka välja, et EMET OÜ kaebusest, samuti vastusest Pohjola Finance Estonia esitatud hagile ning pretensioonist Pohjola Finance Estonia AS vastu nähtub, et vaidlus EMET 3 OÜ ja Pohjola Finance Estonia vahel käib eelkõige liisinguesemete jääk- ja turuväärtuste üle ning sellest tulenevate vastastikuste rahaliste nõuete üle, samas kui jääkmaksumuse (erinevalt jääkväärtusest) suurus kujuneb selgete kriteeriumide alusel, milleks on käesolevas asjas algsed liisingulepingud koos algsete müügiarvetega, ning Pohjola Finance Estonia AS ja EMET OÜ vahelised liisingumaksete tasumise graafikud. Maksuhaldurile teadvalt puudub käesolevas asjas vaidlus nende dokumentide korrektsuse üle. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  37. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ EMET kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusalune maksuotsus ei riku kaebaja õigusi. Pohjola Finance Estonia AS on esitanud oma varasemalt esitatud arvete kohta nõuetekohased kreeditarved, mille alusel oli oma käibemaksuarvestust kohustus korrigeerida ka kaebajal ning käibemaksuseadus ei näe ette ostjale võimalust lükata müüja poolt talle kreeditarve esitamise korral oma käibemaksuarvestuse korrigeerimist edasi kuni müüjaga kas kreeditarve suuruse või muude pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamiseni.
  38. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud neli kapitalirendi tüüpi liisingulepingut (tl. 81-109), mille kohaselt soetas Pohjola Finance Estonia AS kaebaja huvides neli autokraanat ning andis need tasu eest kaebaja kasutusse ning kohustus liisinguperioodi lõpus andma need kaebaja omandisse, tingimusel, et kaebaja on täitnud kõik oma lepingust tulenevad kohustused. Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõikest 5 tulenevalt käsitatakse kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel asja liisinguvõtjale üleandmist kauba võõrandamisena. Käibe tekkimise ajaks on sel juhul KMS § 11 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise aeg või selle eest osalise või täieliku tasumise aeg. Eeltoodud sätetest tulenevalt esitas Pohjola Finance Estonia AS kaebajale
  39. aasta juulis, augustis ja septembris arved nr 480, 481, 511 ja 514 (tl. 77-80), millel kajastas liisingulepingu esemeteks olevate autokraanade kogumaksumuse ning lisas sellele käibemaksu. Arvete kohaselt pidi arvetel kajastatud avansimaksest ülejääv osa tasutama vastavalt maksegraafikule. Arvel näidatud käibemaksu pidi kaebaja Pohjola Finance Estonia ASile tasuma käibe tekkimisel ning selles pole ka vaidlust, et eelnimetatud arvete alusel tasus kaebaja Pohjola Finance Estonia AS-ile kogu arvetel näidatud käibemaksu ning edaspidi esitas Pohjola Finance Estonia AS liisinguarveid (st. arveid arvetel 480, 481, 511 ja 514 kajastatud avansimaksest ülejääva summa kohta vastavalt maksegraafikule) ilma käibemaksuta (nt. arved tl. 110-113). Samuti ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud arvete esitamise perioodil ehk siis
  40. aasta juuli-, augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel kajastasid nii Pohjola Finance Estonia AS kui kaebaja nendel arvetel näidatud käibemaksusummad tervikuna oma käibemaksuarvestuses – Pohjola Finance Estonia AS tasumisele kuuluva käibemaksuna ning kaebaja sisendkäibemaksuna. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, Pohjola Finance Estonia AS ütles liisingulepingud üles ning kaebaja tagastas Pohjola Finance Estonia AS-ile ka liisingulepingute esemeks olnud autokraanad. Liisingulepingute ülesütlemise ning autokraanade Pohjola Finance Estonia AS-ile tagastamisega kaotas kaebaja ka õiguse need autokraanad liisingulepingu alusel enda omandisse saada.
  41. Kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul lähtub käibemaksuseadus käibe tekkinuks lugemisel eeldusest, et liisinguleping täidetakse selles ettenähtud viisil. Liisingulepingu ülesütlemisega muutub see eeldus aga alusetuks: liisingulepingu alusel kauba üleandmise või osalise tasumise hetkel loetakse käive toimunuks ning käibe suuruseks loetakse seejuures kogu kauba hinnale vastav summa, kuivõrd eeldatakse liisingulepingu täielikku täitmist, mille tulemusena on liisinguvõtja liisinguperioodi lõpuks omandanud liisingulepingu esemeks olevad asjad samamoodi nagu ta oleks need soetanud müüjalt näiteks müügilepinguga. Selle eelduse paikapidavuse korral 4 saaks liisinguperioodi lõpus tõdeda, et müüja võõrandas ostjale kauba kokkulepitud ning algsel arvel (käesoleval juhul vastavalt arvetel 480, 481, 511 ja 514) näidatud hinna eest. Liisingulepingu ülesütlemisega olukord majanduslikus mõttes aga muutub ning sel juhul ei saa enam väita, et liisingulepingu (või liisinguperioodi ) lõppemisel oleks müüja võõrandanud ostjale kauba kokkulepitud ja algsel arvel näidatud summa eest. Seega ei saa majanduslikus mõttes lugeda käivet toimunuks esialgsel arvel näidatud ulatuses ning puudub alus ka sellise käibe maksustamiseks käibemaksuga. Samas on ostja käibemaksu müüjale juba tervikuna ära maksnud. Selles olukorras tulebki müüjal esitada ostjale esialgse arve kohta kreeditarve. Kreeditarve esitamise eesmärk on algse käibemaksukohustuse tekkimise aluseks oleva arve (ning sellest tuleneva käibemaksukohustuse) korrigeerimine tegelikult toimunud majanduslikule sooritusele vastavalt. Liisingulepingute ülesütlemine toob kaasa olukorra, kus esialgu liisinguandja poolt esitatud arvetel näidatud käivet ei toimu, küll aga on käibeks reaalselt toimunud majanduslik sooritus – liisinguvõtja poolt liisingulepingu esemeks olevate asjade tasu eest kasutada andmine liisinguvõtjale ajal, mil liisingulepingut täideti ning liisinguandja esitas liisinguvõtjale lepingus kokku lepitud maksegraafikule vastavaid arveid.
  42. Olenemata sellest, kas selline tegelikult toiminud majanduslik sooritus kvalifitseerida kauba võõrandamisena või teenuse osutamisena, on selge, et käibesummaks on sel juhul summa, mis vastab liisinguandja poolt enne liisingulepingu ülesütlemist liisinguvõtjale esitatud maksegraafiku kohaste arvete summale. See summa kuulub ka käibemaksuga maksustamisele, ent kuna konkreetsel juhul on liisinguvõtja liisinguandjale juba tasunud käibemaksu kogu algselt liisingu esemeks olnud asja hinnalt, siis tuleb liisinguandjal kreeditarvete esitamisega korrigeerida esialgseid arveid nõnda, et käibemaksuga maksustatavaks väärtuseks jääks summa, mille väärtuses on majanduslikus mõttes tegelikult tehing tehtud.
  43. Eeltoodust tulenevalt on õige vastustaja seisukoht, et liisinguandja poolt esitatava kreeditarve summa peab vastama liisingulepingu järgsele vara jääkmaksumusele pärast liisinguandja poolt liisinguvõtjale viimase graafikukohase makse kohta arve esitamist. Teisisõnu tähendab see, et käibesummaks on sel juhul liisinguvõtja poolt liisinguandjale enne liisingulepingu ülesütlemist tasumisele kuulunud summad ehk maksegraafiku kohased maksed, mille kohta on liisinguandja esitanud arved, sõltumata sellest, kas liisinguvõtja on need arved liisingulepingu lõpetamise ajaks reaalselt tasunud või mitte. Liisinguandja poolt varasemate, lepingu esemeks olnud autokraanade tervikhinna peale esitatud arvete krediteerimisel ei tule arvestada liisinguandja ja liisinguvõtja vaheliste muude kohustusega, mis tulenevad liisingulepingu ülesütlemisest. Vaidlus selle üle, kui suures ulatuses peab liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama kulusid vastavalt võlaõigusseaduse §-le 367, ei puuduta iseenesest seda, kui suures osas saab liisingulepingu ülesütlemise korral lepingupoolte vahel käibe toimunuks lugeda ega niisiis ka seda, millises summas on liisinguandjal varem väljastatud arvete krediteerimise kohustus. Kui kapitalirendi tüüpi liisinguleping üles öeldakse, on selle lepingu alusel käive toimunud ulatuses, milles liisinguvõtjal on tekkinud liisingueseme maksumuse tasumise kohustus ehk mille kohta on liisinguandja talle maksegraafiku kohased arved esitanud. Liisinguandjale kulude hüvitamine, samuti see, kui suur oli liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise korral, ei muuda liisingulepingu alusel toimunud käibe mahtu, seda sõltumata sellest, kas VÕS § 367 lg 3 kohaldamisel lähtuda liisingueseme väärtusest koos käibemaksuga või ilma või üleüldse sellest, millised maksuõiguslikud järelmid üles öeldud liisingulepingu poolte jaoks on VÕS § 367 alusel toimuval kulude hüvitamisel. Kohtu hinnangul ei saa seda mõjutada ka see, kas või kuidas soovib liisinguandja kreeditarvest tulenevat enda tagasitäitmiskohustust tasaarvestada VÕS § 367 lõikest 1 tulenevate nõuetega liisinguvõtja vastu. Liisingulepingu alusel tehtud majanduslikud sooritused on nendest, mis seonduvad liisinguandjale kulude hüvitamisega VÕS § 367 alusel, eraldiseisvad. 5
  44. KMS § 31 lõikes 1 on sätestatud, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 29 lõikest 7 tuleneb aga, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Eeltoodud sätetest tulenevalt on ostja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks müüja esitatud arve. Kreeditarve esitamisega korrigeerib müüja oma varasemat arvet. Sisuliselt tähendab see, et varasem arve, mille alusel ostja sisendkäibemaksu maha arvas, kauba müüja poolt kreeditarvega krediteeritud osas enam ei kehti. Müüjal pole arve selles osas riigieelarvesse käibemaksu tasumise kohustust ning ostjal ei saa seetõttu olla ka õigust samas summas sisendkäibemaksu maha arvata.
  45. Tõsi on see, et müüja (liisinguandja) poolt esitatud kreeditarve summa pinnalt võib lepingupooltel tekkida vaidlus. Küll aga ei näe KMS kohtu hinnangul ette võimalust lükata kreeditarve esitamisega tekkinud käibemaksuarvestuse korrigeerimise kohustust edasi kuni vaidluse lahendamiseni ning liisinguvõtja ei saa sisendkäibemaksu korrigeerimata jätmist õigustada sellega, et ta esitatud kujul kreeditarvet ei aktsepteeri. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et Pohjola Finance Estonia AS-l tuleb kaebajale kreeditarve esitada, sest tehingut, mille kohta esitatud
  46. aasta juulist augustini arved 480, 481, 511 ja 514, ei sa faktiliste asjaolude muutumise (st. liisingulepingu ülesütlemise ja liisinguesemete liisinguandjale tagastamise) tõttu toimunuks lugeda. Olukorras, kus liisinguvõtja on liisinguandja poolt krediteeritava arve tasunud, tekib liisinguandjal kreeditarve esitamisest kohustus see arve krediteeritud ulatuses tagasi täita. Seega sisuliselt tekib Pohjola Finance Estonia AS-il kreeditarvete esitamisel kohustus kaebaja poolt tasutud käibemaksusumma kaebajale tagastada ning selles olukorras ei saa kaebajal olla õigust sama summat kajastada oma sisendkäibemaksuarvestuses ehk teisisõnu küsida sama raha tagasi riigilt.
  47. On ilmne, et ühelgi juhul ei saa Pohjola Finance Estonia AS-il olla kohustust tasuda käibemaksu kogu arvete nr 480, 481, 511 ja 514 summalt ning kaebajal ei saa olla õigust kogu vastavas summas sisendkäibemaksu maha arvata. Juhul kui pooltevahelise vaidluse käigus peakski selguma, et Pohjola Finance Estonia AS-i poolt esitatud kreeditarve on koostatud valesti ja tegelikke asjaolusid mitte arvestades ning Pohjola Finance Estonia AS-i nõue kaebaja vastu on tegelikult teistsugune, tuleb Pohjola Finance Estonia AS-il esitatud arveid, sh. vajadusel kreeditarveid, uuesti parandada ning vastavalt peavad pooled uuesti korrigeerima ka oma käibemaksuarvestust.
  48. Kohus möönab, et liisingulepingute lisadeks olevaid maksegraafikute ning Pohjola Finance Estonia AS-i poolt kaebajale esitatud arvete ja kreeditarvete pinnalt tõusetub kahtlus, et kreeditarvete summad ei vasta tegelikult liisinguesemete jääkmaksumustele liisingulepingute ülesütlemise ajal. Nimelt vastavad maksegraafiku kohastele jääkmaksumustele Pohjola Finance AS-i poolt esitatud kreeditarvete summad koos käibemaksuga, samas kui maksegraafikutest nähtuvalt on sealsed jääkmaksumused kajastatud ilma käibemaksuta. Näiteks Pohjola Finance Estonia AS-i
  49. juuli 2008 arve nr 480 puhul on arve summaks 324 000 eurot, millele lisandub käibemaks 58 320 eurot. Arusaadavalt tasus kaebaja selle arve alusel kohe müüjale käibemaksu ning 324 000 euro suurust arve summat asus tasuma graafikujärgsete osamaksete kaupa. Liisingulepingule lisatud maksegraafik on tehtud summale, mis ei sisalda käibemaksu (5 069 498,40 krooni ehk 324 000 eurot). Kaebaja ei ole vastu vaielnud maksuhalduri väitele, et viimane osamakse, mille kohta Pohjola Finance Estonia AS kaebajale arve esitas, oli
  50. osamakse. Maksegraafikust (tl. 87) nähtuvalt oli selle arve järgselt liisingueseme jääkmaksumus (põhiosa jääk) 3 867 396,51 krooni ehk 253 667,59 eurot. Seega nähtub, et liisingulepingu 6 ülesütlemise ajaks oli kaebaja tasunud Pohjola Finance Estonia AS-ile kogu arvel nr 480 näidatud käibemaksusumma (58 320 eurot) ning tasunud graafikujärgselt makseid (põhiosamakseid) summas 324 000-235 667,59=88332,41 eurot. Viimatinimetatud summa oli ka lepingupoolte vahelise käibe tegelikuks summaks ning kreeditarve esitamisega oleks tulnud tekitada olukord, kus maksuarvestuse aluseks olev arve kajastab käivet just selles suuruses. Arvele nr 480 esitas Pohjola Finance Estonia AS
  51. juunil 2011 kreeditarve nr 6002417 (tl. 48), kus kajastub aga 235 667,59 euro suurune summa selliselt, et see sisaldab juba ka käibemaksu. Samas on maksegraafikus seesama jääkmaksumus, st. pärast
  52. osamakse kohta arve esitamist üles jäänud jääkmaksumus 235 667,59 eurot ilma käibemaksuta. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et olukorras, kus Pohjola Finance Estonia AS oleks esitanud kreeditarve suuremale summale (st. kreeditarve nr 6002417 summa ei oleks olnud mitte 199 718,30 eurot (pluss käibemaks), vaid 235 667,59 eurot (pluss käibemaks), oleks kaebajale sellest tekkiv maksukohustus veelgi suurem, sest see välistaks veelgi suuremas osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Küll aga ei nähtu asja materjalidest ning kaebaja ei ole ka põhjendanud oma seisukohta, et Pohjola Finance Estonia AS-i esitatud kreeditarved on põhjendamatult suured või et tegelikke asjaolusid arvestades oleks need, sh. nendega korrigeeritud käibemaksusumma, olema väiksem. Ka kaebaja ise väidab kaebuses, et [K]aebaja Pohjolale tasumisele kuuluv summa, mille deklareerimise üle käib käesolev halduskohtuvaidlus, ilmselgelt ebamõistlikult suur [...]. Seega leiab ka kaebaja, et summa, mille tasumist on Pohjola Finance Estonia AS-il õigus nõuda, peaks olema väiksem ehk teisisõnu pidanuks kreeditarvete summa olema suurem, kui see oli. Suuremas summas kreeditarve tooks kaasa suurema maksukohustuse kaebajale, mistõttu ei saaks vaidlusalune maksuotsus, isegi eeldades, et kreeditarved ei kajasta õigesti liisingulepingu ülesütlemise aegseid jääkmaksumusi, kaebaja õigusi maksuõigussuhtes rikkuda. Maksuotsus võiks kaebaja õigusi rikkuda, kui ilmneks, et tegelikult poolte vahel toimunud käive oli suurem kui summa, mis vastab algsel arvel ning kreeditarvel kajastatud summade vahele. Seda ei ole kaebaja aga väitnud ning ka esitatud tõenditest ei nähtu, et see oleks võinud nõnda olla.
  53. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.