Obsah (5)

§ 444§ 231§ 163§ 173§ 174

2-12-28089 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 403 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks nõusoleku (hageja nõusolek tl 3 ja kostja nõusolek tl 57). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku 2 põhjenduse. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi põhinõude 3195 eurot suuruses summas õigeks, kuulub hagi selles osas rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13.02.

1. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlana 3195 eurot vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1 ja § 108 lg-le
2. Kostja ei nõustu aga viivisenõudega ning on esitanud taotluse hageja nõutava viivise vähendamiseks.
3. Kohus on tuvastanud dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: • 13.02.
4. a sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX ja selle LISA, mille alusel võttis kostja hagejalt laenu 63 313 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 0,755 % aastas, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale igakuiste maksetega, lõpptähtajaga 10.02.
5. a (tl 6-15). • Laenulepingu tüüptingimuste punkti 7.1 kohaselt, kui laenulepingus märgitud arvelduskontol ei ole laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete tasumise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tl 10). • 13.09.
6. a edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt loeb laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks alates 29.09.
7. a, kui kostja ei tasu nimetatud ajaks laenulepingust tulenevat võlgnevust (tl 28); • 19.08.
8. a saatis hageja kostjale teatise hüpoteegi realiseerimisest ja võlgnevusest (tl 29-30).
9. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, et poolte vahel on 13.02.
11. a sõlmitud laenuleping nr XXX mille alusel andis hageja kostjale laenu 63 313 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 0,755 % aastas, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale igakuiste maksetega, lõpptähtajaga 10.02.
12. a. Kuivõrd kostja ei ole sellele vastu vaielnud, loeb kohus tuvastatud ka asjaolu, et hageja on laenulepingu ennetähtaegselt üles öelnud alates 29.09.
13. a, milliseks ajaks oli kostja põhivõlg 61 484,26 eurot ning hagi esitamise ajaks oli see tagatise realiseerimise arvelt vähenenud 32 708,27 euroni ning 11.10.
14. a seisuga oli viivise võlgnevus 4593,01 eurot (

§ 231lg 4).

1. Kostja on taotlenud põhinõude osas arvestatud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, lisaks palunud jätta rahuldamata viivise, millise väljamõistmist soovib hageja alates kohtuotsusest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole viivise arvestusele iseenesest vastu vaielnud. Käesoleva kohtuotsuse punktis 7 kohus tuvastanud, et kostjal oli laenumaksete tagastamisega viivitamisel kohustus tasuda viivist panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on VÕS § 94 sätestatud viivisemäär ehk seadusjärgne viivisemäär (vt tl 44 ja ka tl 31-36). Riigikohtu 14.06.
2. a otsuse punkti 18 kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (kohtuasi nr 3-2-1-66-05). 3 Kohtule esitatud viivisearvestusest (tl 31-36) nähtub, et hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist alates 10.04.
3. a (mil kostja jäi võlgnevusse hageja ees) seadusjärgses viivisemääras kuni 8.08.
4. a kogusummas 4 111,73 eurot (tl 31-36). Viivised on arvestatud kostjale igakuiselt võlgnetavalt summalt ning alates lepingu ülesütlemisest (29.09.
5. a) kogu põhivõlalt (summas 61 484,26 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et viivise arvestamisel on hageja arvestanud perioodil 30.11.
6. a – 7.02.
7. a kostja poolt tasutud ning 8.08.
8. a vara müügist laekunud summadega. Käesoleva hagi esitamisega on hageja kohtulikult maksma pannud põhivõla 3195 eurot ja viivise 3195 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et hageja on arvestanud ja nõudnud viivist seadusjärgses määras, ei pea kohus põhjendatuks viivise vähendamist hageja nõutavast ulatusest. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei saa olla üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kuna hageja on viivist arvestanud seadusjärgses suuruses, saab eeldada, et tegemist ongi mõistlikus intressimääras viivisega. Lisaks on hageja nõutud viivis summas 3 195 eurot põhinõudega (3 195 eurot) kooskõlas, mistõttu puudub nii hea usu, üldise kohtupraktika ja Riigikohtu seisukohtade kohaselt alus nimetatud summa vähendamiseks. Asjaolusid, et kostjal puuduvad realiseeritavad varad, sh kinnisasjad, või et kostja on praegu töötuna registreeritud, ei ole kohtu hinnangul sellisteks erakorralisteks asjaoludeks, mis annaks alust seadusjärgses määras nõutava viivise vähendamiseks (VÕS § 162). Küll aga leiab kohus, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt summas 3 195 eurot, tuleb jätta rahuldamata just Riigikohtu seisukohtade, üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt, mille alusel ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
9. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kogusummas 6 390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 195 eurot ja viivis 3 195 eurot. 12.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt 96%, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 4% ulatuses hageja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2) 13.

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et jätab kostja taotluse väljamõistetud menetluskuludelt viivisenõude rahuldamata jätmise kohta lahendamata, sest kohus ei määranud käesolevas kohtulahendis kindlaks menetluskulude suurust, mistõttu puudub vajadus nimetatud taotluse lahendamiseks. Kohus selgitab kostjale, et taotlused menetluskulude viivise osas tuleb esitada kohtule siis, kui menetletakse menetluskulude kindlaksmääramist. Samuti selgitab kohus kostjale, et tal on õigus makseraskuste ületamiseks kaaluda avalduse esitamist oma võlgade ümberkujundamiseks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel avalduse esitamist kohtule iseseisva avaldusena. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 4 Kohtunik 5