← Eesti

2-13-2566/19

Obsah (9)§ 377§ 70§ 371§ 423§ 659§ 75§ 381§ 465§ 378

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-13-2566 Tsiviilasi

§ 377

lg-st 1; § 378 lg 1 p-dest 1, 2 ja § 378 lg-st 4, seisukohal, et arvestades hagiavalduses avaldatud asjaolusid ning hageja nõude suurust, tuleb hagi tagada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. Kostja on teadlik kohustusest hageja ees, kuid ei ole kohustust seni täitnud. Kostjal on 17.01.2013 seisuga maksuvõlg 19 329,82 eurot, võlgnevus tarnijatele oli 31.12.2011 seisuga 284 384 eurot. Kuna kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud kinnistute väärtust ületavate hüpoteekidega ja kohtulik hüpoteek ei taga ilmselt hageja nõuet kogu ulatuses, on põhjendatud rahuldada ka taotlus kostja arveldusarvete arestimiseks 56 070 euro ulatuses Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagejal on kostja vastu selge ja sissenõutav nõue, mida kostja on tunnistanud ning mille tasumist on kostja korduvalt edasi lükanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. AS Regum esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata, või alternatiivselt, tühistada Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2013 määrus osas, millega arestiti kostja arveldusarved Eestis tegutsevates krediidiasutustes kokku 56 070 euro ulatuses hageja kasuks. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei allu asi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 näeb ette, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Pooltevahelise müügilepingu p 16.8 järgi kohaldatakse lepingule selle kõikides aspektides Inglismaa õigust. Eeltoodu tähendab, et lepinguga seotud vaidlustele kohaldatakse nii Inglismaa materiaal- kui ka menetlusõigust. Sätet tervikuna lugedes on selge, et pooled ei soovinud ennast siduda Eesti jurisdiktsiooniga. Kostja seisukohta kinnitab ka Euroopa Liidu nõukogu määruse nr 44/2001 (nn Brüsseli I määrus) preambula p 12, mille kohaselt peaks kohtualluvuse üle otsustamiseks olema ka muid aluseid lisaks kostja alalisele elukohale, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Antud juhul on kogu vaidlusalune õigussuhe kaetud Inglismaa õigusega. Sellest tulenevalt ei ole Eesti kohtutes saavutatav ka tõrgeteta õigusemõistmine. Pooled on kinnitanud enda nõusolekut lahendada lepingust tulenevad vaidlused just Inglismaa kohtutes Inglise materiaal- ja menetlusõiguse kohaselt. Vastupidine käitumine ei ole kooskõlas poolte tahtega, põhjustab menetluse venimise, muudab vaidluse tulemuse etteaimamatuks ning toob kaasa ebavajalikult suured menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuna hagi tuleb jätta

§ 423

lg 3 alusel läbivaatamata, ei ole võimalik rakendada ka hagi tagamist; 2) rakendas kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel ebaõigesti Eesti õigust. Kuna vastavalt poolte kokkuleppele kohaldub vaidlusele Inglise materiaal- ja menetlusõigus, pidi kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel rakendama Inglise menetlusõigust; 3) puudub hagi tagamiseks alus. Määrusest ei selgu, millele tuginedes on kohus leidnud, et hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine oleks ilma hagi tagamiseta raskendatud või 3 võimatu. Kohtu paljasõnaline viide ei ole piisav, et täita kohtu põhjendamiskohustust (

436 lg 1). Määrusest võib järeldada, et kohus on hagi tagamise avalduse rahuldanud, kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Kohus on eksinud oluliselt menetlusõiguse kohaldamisel, kuna hagi tagamise avalduse lahendamisel ei pea ega saagi kohus analüüsida hagi põhjendatuse küsimust, seda ainuüksi seetõttu, et kohtule on teada üksnes hageja positsioon. Kohtu seisukoht on seda kummastavam, et kohus on nõustunud hageja positsiooniga, et kohtualluvus on Eestil, kuid kohaldamisele kuulub Inglise õigus. Eesti kohtul puudub pädevus Inglise õiguse kohaldamiseks. Sellest tulenevalt puudub Eesti kohtul pädevus hindamaks ka hageja nõude põhjendatust Inglise õiguse kohaselt. Olukorras, kus kohus soovib hageja nõude lahendamisel kohaldada välisriigi õigust, ei saa kohus rahuldada hagi tagamise avaldust pelgalt seetõttu, et kohus peab hageja nõuet põhjendatuks; 4) on antud asjas kahe hagi tagamise abinõu rakendamine korraga ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Kohtu seisukoht, et kohtulik hüpoteek ei taga hageja nõuet kostja vastu, kuna Regumi kinnistu on koormatud hüpoteekidega suuremas summas kui on kinnistu väärtus, on põhjendamata. Kohus pole viidanud ühelegi tõendile, mis lubaks sellisele seisukohale asuda. Hüpoteegi summa ei võrdu automaatselt hüpoteegipidaja nõude summaga. Määruskaebuse esitaja esitab eksperthinnangu 5929/0911/M, mille järgi on kinnistu väärtus 341 000 eurot, mis ületab märkimisväärselt kinnistut koormavate hüpoteekide summat. Lisaks on kostja arveldusarvete arest üks kõige koormavamaid hagi tagamise abinõusid. Äriühingu arveldusarvete arestimine tähendab sisuliselt äriühingu käibevahendite blokeerimist, mis on ühingu majandustegevusele äärmiselt koormav ja mõjub seda kahjustavalt. Kohus ei ole põhjendanud, miks peab kohus põhjendatuks lisaks kostja kinnistu hüpoteegiga koormamisele ka kostja arveldusarvete arestimist ja seeläbi kostja majandustegevuse sisulist seiskamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

  1. Berwin Industrial Polymers Limited vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) allub vaidlus Eesti kohtule. Kuivõrd pooled leppisid üldtingimuste p-s 16.8 kokku valikulises kohtualluvuses („non-exclusive jurisdiction“), siis oli hageja õigustatud esitama hagi ka kostja üldise kohtualluvuse järgi (Brüsseli I määruse art 2 p 1). Kostja viidatud määruse preambula ei saa selle õiguse olemasolu mõjutada. Samuti ei mõjuta kohtualluvust poolte kokkulepe kohaldatavas õiguses. Kostja väited on vastuolus üldtunnustatud lex fori (forum) põhimõttega. Pooled võivad leppida kokku lepingule kohaldatavas materiaalõiguses, mitte menetlusõiguses. Vaidluse lahendamine Eesti kohtus ei too kaasa menetluse venimist ega suurenda menetluskulusid. Tartumaal asuva äriühingu hagemine Inglismaa asemel Tartu Maakohtus ei saa ühingu huve kuidagi kahjustada. Ebaõige on ka väide, et menetlus Eesti kohtus oleks kuidagi etteaimamatu. Isegi, kui vaidlus ei alluks Eesti kohtule, on hagejal õigus nõuda Eesti kohtult hagi tagamist (Brüsseli I määruse art 31); 2) põhjendas kohus määruses hagi tagamise vajalikkust. Kostja ei ole määruses märgitud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ümber lükanud. Hagi tagamise määruse täitmine on kinnitanud hagi tagamise vajalikkust, kuna kogutud infost nähtub, et kostja käibevahendid on negatiivsed ja finantsseis väga kriitiline: - kostja pangakontodel raha puudub. Pankadelt saadud vastuste kohaselt on kostja SEB panga kontodel kokku 33,38 eurot; Swedbank’i konto on 55 349,09 euroga miinuses ja Nordea panga kontode seis on null; - kostja maksuvõlg on 18.02.2013 seisuga juba 36 973,44 eurot; 4 3) on hagi tagamine proportsionaalne. Kohus on kahe hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust ammendavalt põhjendanud. Kostja ei ole kohtu toodud asjaolusid ümber lükanud. Kostja esitatud ekspertarvamus kinnitab, et kohtulik hüpoteek Regumi kinnistule ei taga hageja nõuet kogu ulatuses. Ekspertarvamuse kohaselt oli kinnistu väärtus 15.09.2011 seisuga 341 000 eurot. Kinnistu oli enne käesoleva tsiviilasja algatamist koormatud hüpoteekidega kogusummas 313 167,08 eurot. Seega, isegi kui kostja viidatud kinnistu väärtus vastaks tegelikkusele, siis ületaks kinnistu väärtus hüpoteekide kogusummat üksnes 27 832,92 euro (341 000 – 313 167,08) võrra. Hageja nõue hagi esitamise seisuga oli 116 070,11 eurot. Kinnistu väidetava väärtuse ja varasemate hüpoteekide vahe (27 832,92 eurot) ei kata ka kohtuliku hüpoteegi summat 60 000 eurot. Ekspertarvamus ei kajasta kinnistu reaalset müügihinda, rääkimata kiirmüügihinnast, mis hagi tagamise puhul asjakohane on. Ekspertarvamuses on kasutatud kinnistu väärtuse leidmiseks diskonteeritud rahavoogude meetodit, mitte võrdlusmeetodit. Seega leitakse pigem hind, mis võiks olla kinnistu õiglane väärtus, arvestades potentsiaalset renditulu. Kuivõrd kostja kontod on miinuses, siis on alusetu kostja väide, et kontode arest blokeerib tema käibevahendid ja koormab majandustegevust. Kuivõrd hageja nõue kasvab iga päevaga viivise võrra 22,66 eurot ja lisanduvad veel menetluskulud, mida hagi tagamine samuti peaks katma (3-2-1-162-09), siis on hagi tagamine üksnes hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summa osas selgelt proportsionaalne ning ei kahjusta kostjat üleliigselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus käesolevas määruses kõiki maakohtu põhjendusi. 6.

§ 75

lg 4 kohaselt kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus. Vaidlustatud määrusega lahendas maakohus hagi tagamise avalduse ning tulenevalt

§ 75lg-s 4 märgitust ei kontrolli ringkonnakohus kohtualluvust.

Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse esitaja väite selle kohta, kas asi allub Eesti kohtule või mitte. Ringkonnakohus märgib siinjuures täiendavalt, et Brüsseli I määruse art 31 kohaselt on hagejal õigus nõuda Eesti kohtult hagi tagamist. 7. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et hagi tagamiseks puudus alus ning see ei nähtu ka vaidlustatud määrusest. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab

§ 377

lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise lihtsustamine.

§ 381

lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet. 5 Hagi tagamise avaldusest (I kd, t.l 11-15) on hageja

§ 381lg-s 2 sätestatud nõude täitnud.

Maakohus on hageja põhistustega nõustunud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt moodustab kostja võlgnevus hagejale 116 070,11 eurot, lisaks on kostjal maksuvõlg 17.01.2013 seisuga 19 329,82 eurot ja võlgnevus tarnijatele 31.12.2011 seisuga 284 384 eurot. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud kinnistute väärtust ületavate hüpoteekidega ning seetõttu on vajalik kostja arveldusarvete arestimine 56 070 euro ulatuses. Hagi tagamise avaldusest nähtub veel see, et kostja vallasvarale on seatud kommertspandid ning kommertspantide summa ületab vara väärtust enam kui kolmekordselt. Eelmärgitu kinnitab, et vaidlustatud määrus vastab

§ 465

lg-s 8 sätestatule ning ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ekslik on määruskaebuses esitatud seisukoht, et Regumi kinnistu väärtus ületab märkimisväärselt kinnistut koormavate hüpoteekide summat. Esiteks märgib ringkonnakohus, et määruskaebusele lisatud kinnistu eksperthinnang kinnistu Regumi turuväärtuse kohta on koostatud 2011. a ning selles on märgitud kinnistu väärtus 341 000 eurot 15.09.2011 seisuga. Seega ei tõenda nimetatud eksperthinnang kinnistu turuväärtust hagi tagamise aja seisuga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et isegi kui lähtuda eksperthinnangus märgitud kinnistu turuväärtusest, siis ületaks kinnistu väärtus hüpoteekide kogusummat üksnes 27 832,92 euro võrra (341 000 – 313 167,08). Kuna hageja nõue hagi esitamise aja seisuga oli 116 070,11 eurot, siis kinnistu väidetava väärtuse ja varasemata hüpoteekide vahe 27 832,92 eurot ei kata ka kohtuliku hüpoteegi summat 60 000 eurot. Eeltoodu kinnitab, et maakohtu poolt kahe hagi tagamise abinõu rakendamine oli proportsionaalne ning vastavuses

§ 378lg-s 4 sätestatuga.

Riigikohus on tsiviilasjas tehtud lahendis nr 3-2-1-109-09 asunud seisukohale, et kui kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, on hagi tagamiseks vajalik arestida

§ 378lg 1 p 2 alusel kostjate vara.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna hüpoteekide summa ületab märkimisväärselt kostja kinnisvara väärtust, siis on õigustatud kostja arveldusarvete arestimine 56 070 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja väide, et arveldusarvete arestimine on talle äärmiselt koormav, ei ole antud juhul asjakohane. Määruskaebuse esitaja peab arvestama, et hagejal on tema vastu suur rahaline nõue, mis võidaks rahuldada ning hagi tagamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtuotsuse täitmine võib osutuda võimatuks. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.