) § 97 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps. LKt on ära võetud täielikult hooldusõigus ja KHA hooldusõigus on peatatud. Toodud asjaolud ei ole aga ülalpidamiskohustuse lõppemise aluseks.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teine laps halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. Kohus arvestab KHA töövõimetusega ning asjaoluga, et lapse ema sissetulekuteks on töövõimetuspension summas 171,46 eurot kuus ja sotsiaaltoetus puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks 64,44 eurot kuus. Samuti võtab kohus arvesse fakti, et Harju Maakohtu 12.12.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-47103 on kostjalt I välja mõistetud elatis teisele lapsele K summas 139,01 eurot kuus. Käesoleval juhul M elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses ei suudaks kostja I ennast ülal pidada. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
LK töötab AS-is RR, tema keskmine ühe kuu sissetulek töötasu näol on 554,20 eurot (neto), muid sissetulekuid tuvastatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kostja II esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamisel oluliselt alla minimaalmäära. Kohus ei arvesta kostja II esitatud tõendeid kostjal II olevate kohustuste kohta, kuna vanem, võttes endale laene, liisinguid, tehes valikuid, peab arvestama eelkõige asjaoluga, et tal on alaealised lapsed, kelle vajadused tuleb siiski täita esmajärjekorras. Mis puudutab kostja II saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla
-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.