Obsah (6)

§ 108§ 152§ 109§ 285§ 93§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1287 Haldusasi AS Vaivara Wind kaebus

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud. Kaebaja palub vastustajalt

§ 108

lg 6 alusel välja mõista kaebaja kantud menetluskulud 3 116,76 eurot vastavalt taotlusele lisatud kuludokumentidele (tl 107-113). 8. Tartu Halduskohus lõpetas 16.02.2012. a määrusega haldusasjas

§ 152lg 1 p 4 alusel menetluse.

Vaivara Vallavalitsuse 20.07.2011 otsusega nr 7-2.7/38 väljastati AS-le Vaivara Wind kaebuses nõutud ehitusload (nr 8941 ja 8944), mistõttu esineb alus haldusasjas menetluse lõpetamiseks, kuna kaebuses nõutud haldusaktid on antud. Tulenevalt

§ 108

lg-st 6 mõistis halduskohus AS Vaivara Wind kantud menetluskulud summas 3 116,71 eurot (koos käibemaksuga) välja vastustajalt Vaivara Vallavalitsuselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 02.03.2012 esitas Vaivara Vallavalitsus määruskaebuse, milles leiab, et Tartu Halduskohtu 16.02.
2. a määrus on õigusvastane osas, millega mõisteti vastustajalt välja menetluskulud. Määruskaebuse kohaselt ei hinnanud halduskohus, kas ehituslubade väljastamine oli tingitud kaebuse esitamisest või mitte. Vastustaja on seisukohal, et ehituslubade väljastamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebajale ei olnud võimalik ehituslube varasemalt väljastada seetõttu, et kaebaja ei esitanud vastustajale nõutavaid dokumente. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiste andmetega: - 24.05.2011 ehk AS Vaivara Wind poolt kohtule kohustamiskaebuse esitamise ajahetkel puudus igasugune õiguslik alus AS-le Vaivara Wind ehituslubade väljastamiseks. - 01.06.2011 ehk pärast kohtule kaebuse esitamist esitas AS Vaivara Wind projekteerimistingimuste taotlused (tl 80). - 07.06.2011 määrati projekteerimistingimused tuulemõõtemastide püstitamiseks koostatava ehitusprojekti koostamiseks (tl 83-84). - 13.07.2011 esitas AS Vaivara Wind ehitusloa taotluse juurde täiendavate andmetena projekteerimistingimustega määratud kooskõlastused: 21.06.
3. a Päästeameti 2 kooskõlastuse, 30.06.
4. a Politsei ja Piirivalveameti kooskõlastuse ja 07.07.
5. a Kaitseministeeriumi kooskõlastuse (tl 127 pöördel). Alles seejärel oli võimalik väljastada ehitusload ning 20.07.2011 tegi Vaivara Vallavalitsuse töötaja otsuse ehitusloa andmise kohta ajutiste tuulemõõtemastide püstitamiseks (tl 128) ning 21.07.2011 kandis Vaivara Vallavalitsuse töötaja ehitusload Ehitisregistrisse (129-130). Vastustaja hinnangul kinnitavad eeltoodud kronoloogia ja vastavad dokumendid, et ehituslubade väljastamine ei olnud kuidagi seotud kaebuse esitamisega. Ehituslubade väljastamise menetlus toimus kohtumenetluse ajal ning kaebaja esitas nõutavad dokumendid 07.07.
6. Alles seejärel oli vastustajal võimalik kaebajale ehitusload väljastada. Halduskohus ei ole määruskaebuse esitajale andnud võimalust esitada oma seisukohta kaebaja menetluskulude taotlusele. Seega tegi halduskohus otsuse piiratud informatsiooni alusel, mis vastavalt eeltoodule viis ekslikule lõpplahendusele menetluskulude väljamõistmise osas. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud on ilmselgelt põhjendamatult suured ja mittevajalikud. Kaebaja poolt esitatud õigusabikulude arvetega tutvudes ilmneb, et tegemist on selgelt paisutatud ja ebamõistlikult suurte summadega. AS Vaivara Wind on asjas esitanud kaebuse, mis sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust, mille kohus jättis rahuldamata. Asjas ühtegi istungit ei toimunud. AS Vaivara Wind poolt esitatud arvest nr 1106068 nähtub, et kaebaja esindaja on kulutanud kaebuse koostamisele 14,30 tundi. Kaebus on oma sisult lihtne ning vastava dokumendi koostamiseks ei saanud kuidagi kuluda kvalifitseeritud õigusabi osutajal niivõrd suur ajakulu. Arvestades kaebuse sisu ja asja materjale, siis üle 4 h vastava dokumendi koostamine aega ei saa võtta. Lisaks sisaldas kaebus ka esialgse õiguskaitse taotlust, mille kohus jättis rahuldamata. Seega esialgse õiguskaitse taotluse koostamise ajakulu oli täies ulatuses põhjendamatu. Arvest nr 1107065 nähtub, et kaebaja tutvus vastustaja vastusega 1,5 h ning lisaks kirjutas kohtule 20 minutit e-maili suulisest istungist. Vastustaja vastuskiri oli kõigest 2 lk ning sisaldas lisaks 32 lk erinevaid lisasid, mis olid kaebajale varasemast juba teada. Kulutada 1,5 tundi 2-leheküljelise dokumendiga tutvumiseks on ilmselt liigne ajakulu rääkimata e-kirja kirjutamisest 20 minutit seoses suulise istungiga. Arvel nr 1109064 puudub igasugune seos käesoleva kohtuasjaga. Arve spetsifikatsioonilt nähtub, et kaebaja esindaja on tutvunud AS Roheline Elekter vastusega kaebusele. AS Roheline Elekter ei ole aga antud asjas menetlusosaline ega pole mistahes vastust esitanud. Samuti puudub arvel kajastatud meilivahetusel igasugune puutumus antud haldusasjaga, mistahes kompromissettepanekut antud asjas kaebaja esitanud ei ole, mida väidetavalt on kaebaja esindaja oma kliendiga arutanud. Arve nr 1202164 kajastab 0,7 h ulatuses tööd kaebusest loobumise seisukohtadega seoses. Kaebaja ei ole kaebusest loobunud, seega on ka vastav ajakulu põhjendamatu. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et arvestades vaidluse olemust, on AS Vaivara Wind esindaja tunnihind liiga kõrge ega ole proportsioonis tehtud töödega. Vastustaja leiab, et antud vaidluse sisu ja koostatud dokumente arvestades ei saaks vajalikud ja põhjendatud kulud käesolevas haldusasjas olla rohkem kui 300 eurot.
7. AS Vaivara Wind palub oma 16.03.2012 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning leiab, et Tartu Halduskohtu poolt 16.02.
8. a määrusega menetluskulude väljamõistmine on täies ulatuses põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et antud asjas peab õigusabikulude väljamõistmisel arvestama järgnevaid asjaolusid: - Kaebuse esitamise tingis otseselt vastustaja ebaseaduslik tegevus. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli kõrvaldada ilmsed rikkumised ja saavutada ehituslubade väljastamine. 3 - Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus kontrollima, et õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud. Antud juhul on tegemist mahuka kaebusega, mis sisaldab hulgaliselt lisasid. Kaebus sisaldab ka esialgse õiguskaitse taotlust, mis on samuti kaebaja poolt põhjalikult põhjendatud. - Asjaolu, et vastustaja andis kaebuse esitamise järgselt välja kaebaja poolt soovitud ehitusload, ei saa olla mõjuvaks asjaoluks, mis mõjutab õigusabikulude väljamõistmist. Sellistel asjaoludel õigusabikulude väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebaja kanda. Täiendavalt palub kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja määruskaebuse vaidlustamisega seotud menetluskulud summas 363,37 eurot.
9. Vastustaja toob oma 26.03.2012 kohtule esitatud seisukohas täiendavalt esile, et kaebaja taotles menetluse lõpetamisest seoses ehituslubade väljastamisega ehk kohustamiskaebuse aluse äralangemisega. Kohustamiskaebus esitati 24.05.2011 ning menetluskulude väljamõistmine oleks põhjendatud juhul, kui kaebuse esitamise ajal esines alus ehituslubade väljastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 16.02.
11. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja teha menetluskulude jaotuse osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmise taotlus tervikuna rahuldamata. Kaebaja määruskaebemenetluses kantud kulude hüvitamise taotlus tuleb samuti jätta rahuldamata.
12. Poolte vahel on vaidlus esimese astme menetluskulu kandmise kohustuse üle olukorras, kus kohtumenetlus on lõpetatud

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 285

lg 1 järgi kohaldatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni, so kuni 31.12.2011 kehtinud

-is (

v.r) sätestatut.

v.r § 92 lg 5 sätestas ilma igasuguste eranditeta, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

v.r § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, mis on analoogne tänase

§ 152lg 1 p-ga 4.

Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on vastavalt

§ 93

lg-le 1 see, et enne kohtuvaidlusi on kohtule esitatud kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesoleval juhul tuleb niisiis kuni 31.12.2011 tehtud menetlustoimingutele kohaldada

-i vana redaktsiooni ja alates 01.01.2012 tehtud menetlustoimingutele uut

-i.

1. Kaebaja on kohtule esitanud kokku neli arvet: 07.06.2011 kuupäevaga arve nr 1106068 summas 2 295,22 eurot, 06.07.2011 kuupäevaga arve nr 1107065 summas 268,56 eurot, 07.09.2011 kuupäevaga arve nr 1109064 summas 442,36 eurot ning 07.02.2012 kuupäevaga arve nr 1202164 summas 110,57 eurot. Neist ainult viimane puudutab menetlustoiminguid, mis on tehtud peale 01.01.2012, täpsemalt on 07.02.2012 kuupäevaga arvel kuluks märgitud 4 „Kohtule seisukohad seoses kaebusest loobumisega“ (tl 112 ja pöördel). Taotlus menetlus lõpetada ja vastustajalt kulud välja mõista laekus halduskohtule 15.02.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb arvete nr 1106068, 1107065 ja 1109064 osas lähtuda

-i vanast redaktsioonist (I) ja arve nr 1202164 osas uuest (II). Lõpuks tuleb otsustada käesoleva määruskaebemenetluse kulude hüvitamise taotlus (III). I 15. Kuni 31.12.2011 tehtud menetlustoimingute kulud moodustavad arvete nr 1106068, 1107065 ja 1109064 järgi kokku 3 006,14 eurot (2 295,22+268,56+442,36=3 006,14). Nende väljamõistmise taotluse üle otsustamisel tuleb lähtuda

v.r § 92 lg-st 5 ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise paragrahvidele Riigikohtu halduskolleegiumi poolt antud tõlgendusest. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „

§ 93

lg 2 alusel kohtukulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise korral, ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse pöördunud“ (RKHKm 19.06.2002, 3-3-1-36-02, p 16). Teisisõnu, menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta ka siis rahuldamata, kui vastustaja ei ole andnud põhjust kaebuse esitamiseks.

1. Vastustaja on seisukohal, et ehituslubade väljastamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebajale ei olnud võimalik ehituslube varasemalt väljastada seetõttu, et kaebaja ei esitanud vastustajale nõutavaid dokumente. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiste andmetega: - 24.05.2011 ehk AS Vaivara Wind poolt kohtule kohustamiskaebuse esitamise ajahetkel puudus igasugune õiguslik alus AS-le Vaivara Wind ehituslubade väljastamiseks. - 01.06.2011 ehk pärast kohtule kaebuse esitamist esitas AS Vaivara Wind projekteerimistingimuste taotlused (tl 80). - 07.06.2011 määrati projekteerimistingimused tuulemõõtemastide püstitamiseks koostatava ehitusprojekti koostamiseks (tl 83-84). - 13.07.2011 esitas AS Vaivara Wind ehitusloa taotluse juurde täiendavate andmetena projekteerimistingimustega määratud kooskõlastused: 21.06.
2. a Päästeameti kooskõlastuse, 30.06.
3. a Politsei ja Piirivalveameti kooskõlastuse ja 07.07.
4. a Kaitseministeeriumi kooskõlastuse (tl 127 pöördel). Alles seejärel oli võimalik väljastada ehitusload ning 20.07.2011 tegi Vaivara Vallavalitsuse töötaja otsuse ehitusloa andmise kohta ajutiste tuulemõõtemastide püstitamiseks (tl 128) ning 21.07.2011 kandis Vaivara Vallavalitsuse töötaja ehitusload Ehitisregistrisse (129-130). Vastustaja hinnangul kinnitavad eeltoodud kronoloogia ja vastavad dokumendid, et ehituslubade väljastamine ei olnud kuidagi seotud kaebuse esitamisega. Ehituslubade väljastamise menetlus toimus kohtumenetluse ajal ning kaebaja esitas nõutavad dokumendid 07.07.
5. Alles seejärel oli vastustajal võimalik kaebajale ehitusload väljastada. Kaebaja on seevastu kohtule väitnud, et kaebuse esitamise tingis otseselt vastustaja ebaseaduslik tegevus. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli kõrvaldada ilmsed rikkumised ja saavutada ehituslubade väljastamine.
6. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ehituslubade väljastamine vastustaja poolt ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ja kaebuse esitamise hetkel ei oleks saanud kaebajale soovitud ehituslubasid väljastada. Kaebaja on 25.05.2011 esitatud kaebuses tuginenud 5 ehitusseaduse (EhS) § 23 lg-tele 1 ja 2 ning väitnud, et ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja tasuda riigilõiv. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tingimused on vajalikud, kuid mitte piisavad tingimused ehitusloa saamiseks. EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (planeerimisseaduse § 3 lg 2), kavandatud tuulikute ala asus aga väljaspool kompaktse asustusega ala. EhS § 19 lg 3 ls 1 sätestab, et projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. EhS § 19 lg 3 ls 3 sätestab, et projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Kaebaja on ise kirjutanud halduskohtule, et vastustaja väljastas samale alale projekteerimistingimused AS-le Roheline Elekter, kuid esitas ise ehitusloa taotluse ilma eelnevalt projekteerimistingimuste väljastamise taotlust esitamata. Eelnevast tulenevalt ei saa ehituslubade väljastamine olla tingitud kaebuse esitamisest, sest piisavad eeltingimused ehitusloa väljastamiseks täitis kaebaja alles pärast kaebuse esitamist halduskohtule.
7. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb jätta kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlus arvete nr 1106068, 1107065 ja 1109064 osas rahuldamata.
8. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei pea võimalikuks mõista välja kulu, mis on arvetel nr 1106068, 1107065 ja 1109064 nimetatud büroo üldkuluks. Tegemist ei ole advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 nõuetele vastava kuluga. AdvS § 61 lg 1 kohaselt määratakse tasu ajatasuna (tunnitasu), kindlas suuruses (koondtasu) või osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu). Protsendina tunnitasust arvestatud tasu ei vasta ühelegi neist punktidest.
9. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osutada sellele, et 07.06.2011 kuupäevaga arvel nr 1106068 on põhjendamatult lisatud tasutud riigilõivule käibemaks (tl 107 pöördel – 108). AdvS § 62 lg 1 järgi hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. AdvS § 63 sätestab, et advokaat on kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus. See norm eristab selgesõnaliselt tasu ja kulusid. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 järgi on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 4 lg 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Äriregistri väljavõtte muretsemine või riigilõivu tasumine kliendi eest ei ole käive käibemaksuseaduse mõttes ega anna õigust lisada kantud kulule käibemaksu. II
10. Arve nr 1202164 osas tuleb lähtuda uuest

-st.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Ringkonnakohus leiab, et ka uuest halduskohtumenetluse seadustikust lähtudes on hinnang sarnane vana redaktsiooni alusel antava hinnanguga. Vahe on ainult selles, et kulude väljamõistmise piirang, mis varem tulenes Riigikohtu halduskolleegiumi poolt antud 6 tõlgendusest, on nüüd normitekstis sõnaselgelt sätestatud. Arve nr 1202164 osas ei ole menetluskulude hüvitamise taotlus niisiis samuti põhjendatud. III
2. Kaebaja on taotlenud määruskaebemenetluse kulu väljamõistmist 363,37 euro ulatuses (tl 135-137). Sellest tuleb AdvS § 61 lg 1 kohaselt maha arvata arvel märgitud 3% büroo üldkulu, mistõttu jääb järele 352,79 eurot. 24.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lg 3 kohaselt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eelnevale tuginevalt jäävad määruskaebemenetluse kulud kaebaja kanda. Maili Lokk Einar Vene 7 Madis Ernits