← Eesti

2-12-48197/4

Obsah (5)§ 603§ 604§ 602§ 455§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-48197 Tsiviilasi HT avaldus os

) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Tulenevalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 184 lg 6 võib kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. HTon Harju määramiseks. Maakohtule esitanud avalduse osaühingu TTjuhatuse asendusliikme

  1. märtsil 2004 .a on Harju Maakohtu registriosakonda kantud osaühing TT(edaspidi TTOÜ). TTOÜ-le kuulus XXX, Tallinn asuv klubi CA. Klubi CA lõpetas oma tegevuse 2010 .a oktoobris. Avaldaja HT töötas TTOÜ-s alates 2.08.
  2. aastal haldusjuhi ametikohal.
  3. oktoobril
  4. aastal edastas tööandja avaldajale e-kirja, milles teavitas töölepingu ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel. Kuivõrd TTOÜ avaldajale lõpparvet ei tasunud, pöördus avaldaja töövaidluskomisjoni (töövaidlusasi nr 9.4-2/3127-10). Töövaidluskomisjon mõistis avaldaja kasuks välja septembrikuu töötasu 11 756 krooni, augustikuu
  5. aasta töötasu 2 640.39 krooni, põhipuhkuse hüvitise 1 186.44 krooni ja hüvitise 11 756 krooni (kokku 27 338.83 krooni so 1 747.27 eurot). Nimetatud otsus on jõustunud. Avaldaja märgib, et 3 2-12-48197 töövaidluskomisjoni pöördusid ka teised endised töötajad. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole TTOÜ kohustusi töötajate ees täitnud. 3.03.2011 on registripidaja algatusel tehtud muutmiskanne 10 Äriseadustiku § 61 alusel ning TTOÜ-l puudub juhatus. TTOÜ osanik on Osaühing AH(registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige QH, isikukood XXX, XXX).
  6. a algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse töötajate nõuete suhtes.
  7. juulil 2012 on avaldaja esindaja pöördunud kohtutäituri Elin Vilippuse poole teabenõudega nõude täitmise perspektiivikuse suhtes. Kohtutäituri abi on oma 3.08.2012 vastuses sedastanud, et:“ Võlgnik TTOÜ suhtes on meie büroos algatatud 4 täitemenetlust. Täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgnik ei oma kinnisvara (kinnistusraamatu andmetel), samuti vallasvara (ehitisregistri ja eesti riikliku autoregistri andmetel), millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Võlgniku pangaarved on arestitud alates 12.08.2011 aktsiaseltsis Swedbank ja Sampo Pangas, kuid rahalised vahendid arveldusarvetel puuduvad. Teistes krediidiasutustes võlgnik arvelduskontosid ei oma. Kohtutäiturite ühisest andmebaasist nähtub, et võlgniku suhtes on juba
  8. aastal algatatud 5 täitemenetlust ning nende täitemenetluste raames on ka võlgniku pangaarved arestitud, kuid nõude rahuldamisi ei ole toimunud. Tulenevalt eeltoodust hindab kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi ebatõenäoliseks.“ Maksu- ja Tolliameti andmetel on TTOÜ-l on maksuvõlg summas 37 741.66 eurot ja seisuga 21.11.2012 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 18 256.31 eurot. Registrijärgsel aadressil ettevõte ei tegutse pärast klubi CA sulgemist
  9. aasta lõpust. Avaldajal puuduvad ka muud andmed ettevõte muude võimalike aadresside osas. Avaldaja on saatnud tähitud kirja (pankrotihoiatus) OÜ TT osaniku aadressile, kuid avaldaja kirjadele ei ole mingilgi viisil reageeritud. OÜ TT kohta on ametlikes teadaannetes avaldatud teade sundlõpetamise kohta, kuivõrd majandusaasta aruanded on esitamata. Avaldaja märgib eeltoodust tulenevalt, et avaldaja olukorras, kus avaldajal on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus saamata jäänud töötasu ja hüvitise kohta, kuid tal puudub võimalus hüvitise saamiseks, kuivõrd TTOÜ ega selle osanik ei reageeri avaldaja poolt esitatud nõuetele. OÜ TT on muutunud varataks, äriühingu suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi, äriühingul puudub tegevuskoht, reaalne majandustegevus ning juhatus. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded. ÄS § 180 lg 5¹ sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eelnimetatud asjaoludest on ilmselge, et äriühing on maksejõuetu. Kuivõrd äriühingul puudub juhatus, siis on vajalik ajutise juhatuse liikme määramine, et juhatuse liige saaks esitada TTOÜ pankrotiavalduse. Avaldaja huvi aluseks juhatuse liikme määramiseks on TTOÜ tsiviilkäibest kõrvaldamine (võlgniku pantrotiavalduse esitamine). Nimelt sätestab töötuskindlustuse seaduse § 19, et töötuskindlustuse seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine). Sama seaduse § 20 lg 1 alusel hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Hüvitise maksmist saab taotleda tööandja maksejõuetuse korral pankrotihaldur. Eelnevast tulenevalt on avaldajal võimalik saada tööandjalt saamata jäänud töötasu ja hüvitisi Töötukassast juhul, kui TTOÜ esitab enda pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse saab esitada TTOÜ juhatuse liige. Praegusel 4 2-12-48197 juhul TTOÜ juhatus puudub ning TTOÜ-ga ja selle osanikuga puudubavaldajal igasugune kontakt. Avaldaja leiab, et juhatuse asendusliikme määramisega on võimalik kõrvaldada tsiviilkäibest varatu äriühing ning töötajatel sh avaldajal on võimalik seeläbi saada Töötukassast hüvitist tööandja poolt maksmata töötasu ja hüvitis eest. Avaldaja on teinud ettepaneku nimetada TTOÜ juhatuse liikmeks TR, isikukood XXX. Avaldaja leiab, et kandidaat vastab seaduses loetletud nõuetele ning tal on olemas vastavad erialalised teadmised ja praktilised kogemused. Kandidaadil on juristina töötamise kogemus viimased viis aastat olles läbiviinud mitu pankrotimenetlust ja neid nõustanud. TR on esitanud kohtule nõusoleku TTOÜ juhatuse asendusliikmeks määramiseks ilma tasuta. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Äriregistrist nähtub, et seisuga 03.03.2011 puuduvad puudutatud isikul juhatuse liikmed. Avaldajal on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus saamata jäänud töötasu ja hüvitise kohta, kuid avaldajal puudub võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks, kuivõrd TTOÜ ega selle osanik ei reageeri avaldaja poolt esitatud nõuetele. Avaldaja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et OÜ TT on muutunud varatuks, äriühingu suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi, äriühingul puudub tegevuskoht, reaalne majandustegevus ning juhatus. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded. ÄS § 180 lg 5¹ sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Avalduses toodud asjaoludest ja tõenditest võib eeldada, et puudutatud isik on maksejõuetu. Kuivõrd äriühingul puudub juhatus, siis on vajalik ajutise juhatuse liikme määramine, et juhatuse liige saaks esitada TTOÜ pankrotiavalduse. Kohus leiab, et juhatuse asendusliikme määramisega on võimalik kõrvaldada tsiviilkäibest eelduslikult varatu äriühing ning töötajatel sh avaldajal on võimalik seeläbi saada Töötukassast hüvitist tööandja poolt maksmata töötasu ja hüvitise eest. Kohus leiab, et eeltoodu on mõjuvaks põhjuseks juhatuse asendusliikme määramiseks. Avaldaja on teinud ettepaneku nimetada TTOÜ juhatuse liikmeks TR, isikukood XXX. TR on esitanud kohtule nõusoleku TTOÜ juhatuse asendusliikmeks määramiseks ilma tasuta.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib sama seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus leiab, et TR vastab osaühingu juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele ning on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma, mistõttu tuleb nimetatud isik määrata TTOÜ juhatuse asendusliikmeks, kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt. Vastavalt ÄS § 184 lg 6 kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.

§ 604

lg 4 kohaselt võib kohus juhatuse või nõukogu liikme, audiitori või likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. Kohus leiab, et tulenevalt avaldaja taotlusest, avaldaja eesmärgist, avalduses toodud asjaoludest ja kohtu poolt tuvastatust, tuleb käesoleval juhul täpsustada kohtu poolt määratava juhatuse asendusliikme ülesandeid ning määrata osaühingu TT juhatuse asendusliikme TR’a 5 2-12-48197 ülesandeks osaühingu TT pankrotiavalduse esitamine ning pankrotiavalduse esitamisega seotud toimingute tegemine. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ÄS § 184 lõikest 6,

§ 602

ja

§ 603, rahuldab kohus avalduse.

Kohus edastab

§ 455

lõikest 2 lähtudes käesoleva kohtulahendi ärakirja Harju Maakohtu registriosakonnale.

§ 172lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus juhindub menetluskulude kindlaks määramisel

§ 172

lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldaja huvides, mistõttu on põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda. Merike Varusk Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.