← Eesti

2-09-12156/44

Obsah (8)§ 217§ 384§ 209§ 381§ 385§ 201§ 2172§ 3892

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-12156 Tsiviilasi osaühingu HH

) § 201 lg 2 p.2) või kasutanud ebaseaduslikult ära osaühingu vara käsutamise õigust ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustust, millega on tekitanud osaühingule suure varalise kahju (

§ 217²); 2.

põhjendamatult ja teadvalt kinkinud (loovutanud) osaühingule kuuluvat vara, millega on põhjustatud osaühingu maksejõuetus või vähemalt osaühingu maksevõime oluline vähenemine (

§ 384lg 1); 3.

pannud toime kelmuse, millega on tekitanud suures ulatuses varalist kahju osaühingu võlausaldajale DH’ile (

§ 209lg 2 p.2); 4.

jätnud tagamata nõuetekohase raamatupidamise kohustuse täitmise (

§ 381

¹ lg 1) ning viivitanud osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavalduse esitamisega (

§ 385¹).

Osaühingu juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 04.06.2004.a – 11.11.2009.a A Š (isikukood XXX). 14.10.2009.a kanti juhatuse liikmena registrisse ka AG (isikukood XXX), kes alates A Š juhatusest tagasikutsumisest (11.11.2009) on osaühingu ainus juhatuse liige. Samas on pankrotihaldurile teada, et vaatamata asjaolule, et registrikannete järgi ei olnud A Š alates 11.11.2009.a enam võlgniku juhatuse liikmeks, jätkas nimetatud isik osaühingu tegevuse juhtimist ja kontrollis osaühingu varasid kuni pankroti väljakuulutamiseni. Samuti jäi A Š ’le kontroll osaühingu osade üle. Heki tee 4 kinnisvaraprojekti raames oli 2009.a novembriks õnnestunud realiseerida vähem kui pooled vastvalminud korterelamus asuvad korterid (korteriomandid). Allesjäänud (realiseerimata) korteriomanditest valdava enamuse müüs võlgnik kahe tehinguga OÜ-le B (registrikood XXX). 5

(10)2-09-12156 18.11.2009.a sõlmis AG võlgniku juhatuse liikmena notariaalselt tõestatud korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille järgi võlgnik müüs OÜ-le B kokku 36 korteriomandit. Vastavalt lepingule oli kõikide korteriomandite müügihinnaks kokku 35 107 200 eesti krooni (ei sisaldanud käibemaksu). Lepingu p-s 2.37 kinnitas AG OÜ HH esindajana, et nimetatud summa oli OÜ B tasunud OÜ-le HH lepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt 18.11.
  1. 26.11.2009.a sõlmis AG veel ka teise notariaalselt tõestatud korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille alusel müüs võlgnik OÜ-le B kokku 3 korteriomandit, mille reaalosadeks olid panipaigad. Vastavalt lepingu p-dele 2.1 – 2.4 oli nende korteriomandite müügihinnaks kokku 30 000 eesti krooni (ei sisaldanud käibemaksu). Lepingu p-s 2.4 kinnitas AG, et nimetatud summa oli OÜ B poolt tasutud lepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt 26.11.
  2. Halduri hinnangul on alust arvata, et osaühingu juhatuse liige (liikmed) on eelnimetatud tehingute tulemusena suures ulatuses omastanud või pööranud kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks võlgniku vara (

§ 201

lg 2 p 2) või kasutanud ebaseaduslikult ära osaühingu vara käsutamise õigust ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustust, millega on tekitanud osaühingule suure varalise kahju (

§ 217²).

Vaatamata sellele, et AG’i poolt 18.11.2009.a ja 26.11.2009.a lepingutes antud kinnituse kohaselt oli OÜ B kogu korteriomandite ostuhinna kokku summas 35 137 200 krooni võlgnikule tasunud, ei ole OÜ HH (pankrotis) pangakontodele korteriomandite müügihinda laekunud (OÜ B ei ole võlgnikule mistahes summasid tasunud). Pankrotihalduri hinnangul on ebareaalne, et OÜ B oleks maksnud sellise summa ka sularahas. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ka raamatupidamisdokumente, mis kinnitaksid sellise summa laekumist kassasse. Haldurile kättesaadavate andmete põhjal on ka äärmiselt ebatõenäoline, et OÜ-l B oleks olnud selliseid rahalisi vahendeid korteriomandite müügihinna tasumiseks, kuna tegemist oli sisuliselt varatu ja majandustegevuseta äriühinguga. Seega on võlgnikule kuulunud korteriomandid, mille turuväärtuseks oli enam kui 35 miljonit krooni, antud üle OÜ B omandisse ilma, et viimane oleks nende eest midagi tasunud. Nimetatu on käsitletav osaühingu vara pööramisena suures ulatuses kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks

§ 201lg 2 p 2 tähenduses.

Välistada ei saa ka seda, et võõrandatud korteriomandid jäid võlgniku juhatuse liikme AG’i kontrolli alla, s.t juhatuse liige AG pööras osaühingu vara enda kasuks. Haldur märgib, et kui isegi asuda seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme(te) ülalkirjeldatud tegevus ei vasta

§ 201

sätestatud süüteo tunnustele, esinevad nende tegevuses

§ 2172sätestatud süüteo tunnused.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Osaühingule kuulunud korteriomandite (turuväärtusega enam kui 35 miljonit krooni) müümine ilma nende eest mistahes vastutasu saamata (s.t vara tasuta loovutamine) ei ole kooskõlas ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustustega, vaid käsitletav osaühingu vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega

§ 2172

tähenduses, millega tekitati osaühingule kahju enam kui 35 miljoni krooni suuruses summas. Pankrotihalduri arvates ei ole välistatud, et võlgniku ja OÜ B esindajate tegevuses esinevad ka

§ 3892sätestatud süüteo tunnused, kuna üheks eesmärgiks 18.11.2009.a. ja 26.11.2009.a 6

(10)2-09-12156 lepingute sõlmimisel võis olla OÜ-le B sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamine olukorras, kus oli ilmne, et võlgnik ei suuda tekkivat käibemaksukohustust täita. Haldur märgib, et osaühingu juhatuse liikme(
  1. te)tegevuses esinevad samade kuritegude tunnused ka seoses võlgniku pangakontodelt tehtud ülekannetega OÜ B kasuks. Sisuliselt kogu Heki tee 4-44 ja Heki tee 4-51 korteriomandite müügist laekunud summad, vastavalt 119 990 krooni ja 59 997 krooni on võlgniku arveldusarvelt kantud edasi OÜ-le B . Halduri hinnangul ei ole usutav, et OÜ B oleks tegelikult osutanud võlgnikule mistahes teenuseid, mille alusel oleks OÜ HH võlgnenud OÜ-le B nimetatud summad. Seetõttu on pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme(
  2. d)on ka eelnimetatud summad pööranud ebaseaduslikult kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks või need omastanud või on tegemist osaühingu vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega

§ 2172tähenduses, millega on tekitatud osaühingule kahju.

Eespool kirjeldatud asjaolud viitavad ka

§ 384lg 1 sätestatud kuriteo tunnustele.

Korteriomandite võõrandamisega OÜ-le B muutsid võlgniku juhatuse liikmed võimatuks saneerimise ning sisuliselt varatuks ka osaühingu, põhjustades sellega vältimatult võlgniku pankroti väljakuulutamise. Vaieldamatult põhjustas see osaühingu maksevõime olulise vähenemise

§ 384tähenduses.

Seega esinevad juhatuse liikme(te) tegevuses ka

§ 384lg 1 sätestatud süüteo tunnused.

Võlgnik müüs 18.11.2009.a lepingu alusel OÜ-le B Heki tee 4-26 korteriomandi, mille oli ca 5 kuud varem sõlmitud lepingu alusel müünud DH’ile, mille eest oli saanud DH’ilt juba 614 344,67 krooni ning mille omandi oli ülejäänud müügihinna laekumisel võlgnik kohustatud üle andma DH’ile. Sama korteriomandi võõrandamisega OÜ-le B muutis võlgnik korteriomandi üleandmise DH’ile võimatuks. Sellest tulenevalt on DH esitanud osaühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 39 263,78 eurot (614 344,67 krooni). Eeltoodust tulenevalt võib juhatuse liikmete tegevus vastata

§ 209sätestatud süüteo (kelmus) tunnustele.

Vastavalt ÄS §-le 183 peab osaühingu juhatus muu hulgas korraldama raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamise kohustus hõlmab raamatupidamise seaduse § 14 kohaselt ka majandusaasta aruande koostamist. Osaühingu majandusaastaks oli kalendriaasta, seega pidanuks

  1. majandusaasta aruanne olema koostatud ja äriregistrile esitatud hiljemalt 30.06.2009 ning
  2. majandusaasta aruanne hiljemalt 30.06.
  3. Osaühingu juhatuse liikmed ei ole eelnimetatud kohustusi täitnud. Osaühingu juhatuse liikmed ei ole esitanud pankrotihaldurile mistahes raamatupidamisdokumente ega ole pankrotihaldurile teadaolevalt tänaseni koostanud ega äriregistrile esitanud osaühingu
  4. ja
  5. majandusaasta aruandeid. Eeltoodust tulenevalt on haldur arvamusel, et võlgniku juhatuse liikmed on teadvalt rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid ning seeläbi oluliselt raskendanud ülevaate saamist OÜ HH varalisest 7

(10)2-09-12156 seisundist, mistõttu võivad nimetatud isikute tegevuses esineda

§-s 381¹ lg 2 sätestatud süüteo tunnused. ÄS § 180 lg 5¹ kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Igal juhul pidi maksejõuetus olema võlgniku juhatuse liikme(

  1. te)jaoks ilmne alates hetkest, mil Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.01.2010.a määrusega muutmata Harju Maakohtu 12.10.2009.a määruse, millega jäeti kinnitamata saneerimiskava ja lõpetati saneerimismenetlus. Kuivõrd saneerimiskava nägi ette eelviidatud korteriomandite müügist saadavate vahendite arvel võlausaldajate pandiga tagatud nõuete rahuldamise 100 % ulatuses ning ülejäänud nõuete rahuldamise 27 % ulatuses, pidi võlgnik olema teadlik, et tema varadest ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kui saneerimiskava jääb kinnitamata. Vaatamata sellele osaühingu juhatus pankrotiavaldust ei esitanud. Osaühingu pankrot kuulutati 07.05.2010.a välja AS SE(äriregistrist kustutatud) avalduse alusel. Osaühingu juhatuse liikme(
  2. te)tegevusetus pankrotiavalduse esitamisel võib vastata

§ 385¹ sätestatud süüteo tunnustele.

Haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmete eelkirjeldatud tegevusega on toime pandud OÜ HH (pankrotis) maksejõuetuse tahtlik põhjustamine. Pankrotihaldur 22.03.2011.a esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Halduri avalduse alusel on 04.04.2011.a alustatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXX. Samuti on haldur 28.11.2012.a. esitanud tsiviilhagi A Š ’lt ja AG’ilt kuriteoga tekitatud kahju summas 2 849 215,40 eurot (44 580 534 krooni) OÜ HH (pankrotis) kasuks solidaarselt väljamõistmiseks. Kriminaalmenetlus on halduri kinnitusel kohtueelses staadiumis, samas see ei takista pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning vastutama juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest. Pankrotihalduri poolt välja selgitatust lähtudes leiab kohus, et OÜ HH (pankrotis) juhatuse liikmed A Š ja AG on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, millega on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Kas on toime pandud ka kuriteo tunnustega tegu, selle selgitab välja pankrotihalduri avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus on tuvastanud, et 27.05.2010 toimunud OÜ HH (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsus lõpetada OÜ HH (pankrotis) ettevõtte tegevus ning kustutada OÜ HH (pankrotis) kui juriidiline isik pankrotimenetluse lõppedes registrist, on kohtu poolt kinnitamata toimiku korduva pikaajalise viibimise tõttu määruskaebuste lahendamisel teise astme kohtus. Kohus leiab, et võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud 8

(10)2-09-12156 otsus võlgniku tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimiseks pankrotimenetluse lõpuks tuleb kinnitada ning Andres Hermet’il tuleb kustutada OÜ HH (pankrotis) viivituseta registrist pärast seda, kui registrist kustutamist võimaldavad kriminaalasja ja tsiviilhagi menetlused.
  1. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. § 165 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Andres Hermet palub jätta ennast kohustustest vabastamata, kuna on esitanud tsiviilhagi seoses kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXX. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada ja jätta Andres Hermet vabastamata OÜ HH (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Koos jaotusettepanekuga kinnitati OÜ HH (pankrotis) pankrotimenetlusega seotud väljamaksed 6 247,93 eurot. Vastavalt lõpparuandele on pärast jaotusettepaneku esitamist kantud kulutused 260,71 eurot, s.h õigusabi eest Advokaadibüroole Kaevando & Partnerid 260,51 eurot, panga teenustasu 0,20 eurot. OÜ HH (pankrotis) pankrotimenetluses on seni tehtud kulutused üle vaadanud ja kinnitanud pankrotitoimkond. Kohus leiab, et seni kinnitamata kulud summas 260,71 eurot tuleb kinnitada.
  3. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 9
(10)2-09-12156 Haldur on, täites kohtu poolt pandud kohustusi, selgitanud välja pankrotivara ja nõuded, müünud vara ning esitanud kuriteokaebuse ja tsiviilhagi. Haldur on täitnud ka kõik muud pankrotiseadusega ettenähtud kohustused – viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekud, s.h nõuete kaitsmise ja koostanud ning esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku ning lõpparuande. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 7 766,95 eurot, millele lisandub käibemaks 1 553,39 eurot. Taotletava tasuga on nõustunud pankrotitoimkond 05.12.2012 läbi viidud koosolekul. Lõpparuande järgi on pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 63 020,40 eurot. Pankrotihaldur on palunud tasu 7 766,95 eurot, millele lisandub käibemaks 1 553,39 eurot välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ’le L . Arvestades, et taotletav tasu on kooskõlas PankrS §-is 651 toodud halduri tasu piirmääradega, leiab kohus, et Andres Hermet’i taotlus tasu osas tuleb rahuldada. 5. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud OÜ HH(pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata osaühing Archivali Group. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada. Hannes Olev Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.