Obsah (11)

§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65438 Tsiviilasi Danske

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik Danske Bank A/S Eesti Filiaal (edaspidi hageja) ning Galina Dudkina (edaspidi kostja 1) sõlmisid 26.10.

1. a kasutuslepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt võttis kostja 1 liisingusse * registreerimisnumbriga * (edaspidi vara) maksumusega 195 999,99 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.11.
2. a vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja 1 tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Kostja 1 ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale 1 16.03.20009 vara tagastamise nõude. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 16.03.
3. a. Lepingut nr * on käendanud käendaja Natalja Dudkina (edaspidi kostja 2) 26.10.
4. a sõlmitud käenduslepinguga nr * maksimummääraga 229319,99 krooni. 16.07.2009 edastas hageja kostjale 2 kirja käenduslepingu nr * nõude täitmiseks. Kostjad rahalise kohustuse täitmise nõuet täitnud ei ole. 22.12.2010.a. esitas hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaal Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi Galina Dudkina ja Natalja Dudkina vastu põhivõla 66 792,58 krooni (4268,82 euro), intressi 349,42 krooni (22,33 euro) ja viivise 6984,55 krooni (446,39 euro) nõudes. 2 11.01.
5. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja 1 pojale ning kostja 2 abikaasale allkirja vastu üle antud 01.04.
6. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 22.12.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja 1 poeg ja kostja 2 abikaasa on hagimaterjalid 01.04.
2. a vastu võtnud. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kasutusrendilepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 kogusummas 4737,55 eurot, millest põhiosa on 4268,82 eurot, intress 22,33 eurot, viivis 446,39 eurot ning viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,016% päevas. Hageja on kohtule esitanud: 26.10.
3. a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 8-12/; kasutusrendilepingu üldtingimused /tlk 10-14/; rendimaksete tasumise graafiku /tlk 15-16/; kostjale 1 16.03.
4. a saadetud vara tagastamise nõude /tlk 17/; rahalise kohustuse täitmise nõue peale vara müümist, lisadega 16.07.
5. a /tlk 18-19/; käenduslepingu nr. * /tlk 20/ ning nõue käendajale käenduslepingu täitmiseks /tlk 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 3 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
6. jaanuari ja
7. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. 4 Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb solidaarselt kostjalt 1 Galina Dudkina’lt ja kostjalt 2 Natalja Dudtkina’lt hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks välja mõista võlgnevus kokku 4737,55 eurot, millest põhivõlgnevus on 4268,82 eurot, intress 22,33 eurot ja viivis 446,39 eurot ning viivis alates kohtuotsuse tegemisest protsendina tasumata põhinõudelt lepingujärgse viivisemääraga 0,016% päevas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ning esindaja tasu summas 306,78 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 543,24 eurot /tlk 27/, mille tasumist on kohus 22.12.2010 kontrollinud /tlk 29/.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud mõista solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja esindajale makstud tasu summas 306,78 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Julianus Inkasso OÜ arve nr 1054669 Danske Bank A/S Eesti Filiaal’ile /tlk 26/. Vastavalt Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.

§ 174

lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud 5 õigusabikuludele lisanduva 20%-se käibemaksu väljamõistmine kostjatelt. Arvelt, mille Julianus Inkasso OÜ on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Kostjalt 1 ja kostjalt 2 tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasuna 255,65 eurot (summa ilma käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kostja 1 Galina Dudkina ja kostja 2 Natalja Dudkina peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 255,65 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses /tlk 8/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (798,89 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6