TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2009 Otsuse kuupäev 15.02.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju (25000 eurot) nõudes seonduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (käe- ja jalaraudade kasutamine ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013 avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Roman Gorodivski; Tartu Vangla esindaja jurist Tiiu Miller Resolutsioon Jätta rahuldamata Roman Gorodivski taotlus 06.02.2013 esitatud dokumentide juurdevõtmiseks ning esitatud materjalid tagastada peale kohtuotsuse jõustumist. Jätta Roman Gorodivski kaebus haldusasjas 3-12-2009 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 18.03.
- Asjaolude kirjeldus 16.07.2012 on Roman Gorodivski esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse , milles on nõudnud 10 000 eurot seoses tema inimväärikuse ja õiguste rikkumisega. R. Gorodivski on märkinud, et tema suhtes on kohaldatud 14.12.2011 ja 09.02.2012 täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnevad tema suhtes ohjeldusmeetmena jala- ja käeraudade kasutamises ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises. R. Gorodivski on seisukohal, et tema suhtes on õigusvastaselt käitutud. 18.07.2012 on Roman Gorodivski esitanud uue kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale, milles ta taotleb 20.12.2010 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest mittevaralist kahju 10000 eurot. 26.07.2012 esitas Roman Gorodivski kahju hüvitamise taotluse täienduse Tartu Vanglale, kus ta leiab, et 14.12.2011 ohjeldusmeetme akti nr. 40 kohaselt kasutati ohjeldusmeetmeid alates kella 10.30 kuni 10.35 ning pärast seda ei olnud vanglal õigust kasutada tema suhtes ohjeldusmeetmeid ning hoida kinnises kambris. Seetõttu on R. Gorodivski suurendanud kogu kahju hüvitamise nõuet 25000 euroni. Tartu Vangla on jätnud otsustusega 14.09.2012 nr. 1-13/134-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ R. Gorodivski taotluse rahuldamata. 20.09.2012 on R. Gorodivski pöördunud kohtu poole kaebusega mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 25000 eurot. Kaebaja taotlused ja põhjendused Roman Gorodivski on seisukohal, et vangla on tema suhtes õigusvastaselt käitunud, olles kohaldanud julgeolekuabinõudena käe- ja jalaraudade kasutamist ning eraldatud kambrisse paigutamist. Kaebaja on märkinud, et tema suhtes kohaldati jalaraudu iga päev alates 14.12.2011 kuni 09.02.2012 , kuigi VangS § 70 lg 2 kohaselt ei tohi ohjeldusmeetmeid kasutada üle 12 tunni. Samuti on kaebaja seisukohal, et Vangistusseadus ei näe ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist osaliselt. Samas ei ole saanud kaebaja ka ühtki otsustust, mis oleks tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist puudutanud. R. Gorodivski märgib, et 14.12.2011 aktiga 40 ohjeldusmeetme kasutamine oli kella 10.30 kuni 10.35 ning pärast seda ei olnud enam vanglal õigust tema suhtes ohjeldusmeetmeid kasutada. Kaebaja lisab, et seadusega pole ette nähtud ohjeldusmeetmete kasutamist iga konkreetse intsidendi järel. Kokkuvõttes taotleb kaebaja 25000 euro mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla ametnike poolt on kaebaja inimväärikust alandatud kuna tema suhtes on kasutatud õigusvastaselt käe- ja jalaraudu , mida on tehtud jätkuvalt poole aasta jooksul ning kaebajat on hoitud lukustatud kambris, mille tingimused ei vastanud nõuetele. Samas märgib kaebaja, et tema suhtes rakendati jätkuvalt ohjeldusmeetmeid ka ajal, mil ta ei olnud enam ohtlik vanglatöötajatele. Kaebaja on soovinud asja menetlemist kohtuistungil. Kohtuistungil lisab kaebaja, et tema tervist on kahjustatud seonduvalt käe- ja jalaraudade kasutamisega ning viitab tervisekaardis fikseeritud andmetele. Vastustaja seisukohad ja põhjendused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kaebaja ei ole vaidlustanud ei täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ( 20.12.2010 käskkiri nr 1-4/2932 ega ka 14.12.2011 käskkiri nr 1-4/3076 ), samuti ei ole kaebaja vaidlustanud täiendavate julgeolekuabinõude jätkamist ega osalist lõpetamist. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et kaebaja ei ole vaidlustanud ka akti 40/14.12.2011.Seega on jätnud kaebaja kasutamata kohased õiguskaitsevahendid oma rikutud õiguste taastamiseks, mis oleks aidanud tekkinud kahju vältida või kõrvaldada. RVastS § 7 lg 1 seob kahju hüvitamise nõude esitamise sõltuvusse teiste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusega. Vastustaja märgib, et kui kaebaja ei ole kasutanud oma õiguste rikkumise vältimise kõrvaldamiseks RVastS § 3,4 ja 6 sätestatud abinõusid, ei ole temal ka hiljem alust nõuda kahju hüvitamist. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 20.12.2010 ja 14.12.2011 haldusaktidega. Mõlemad haldusaktid on kaebajale kätte toimetatud, kuigi viimane on keeldunud andmast allkirja nende kättesaamise kohta. Mõlemal haldusaktil on märgitud ka vaidlustamisviide, mis selgitab, et isikul on haldusaktiga mittenõustumise korral õigus esitada vaie 30 päeva jooksul. 2 Vastustaja on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kontrollimisel on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Riigikohtu 14.10.2003 määruses nr 3-3-1-65-03 on halduskolleegium asunud seisukohale, et halduse diskretsiooniotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kaebaja väidete osas, mis puudutavad ohjeldusmeetmete kasutamist pärast intsidenti igal järgneval päeval, täiendavate julgeolekuabinõude osalist lõpetamist ning ohjeldusmeetmete kasutamist 14.12.2011 aktiga nr 40, jääb vastustaja 14.09.2012 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/134-2 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning kaebaja kahjunõue 25000 eurot ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 20.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2932 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati põhjusel, et 18.12.2010 kella 09.45 paiku kaebaja sõimas ametnikke, ei allunud korraldustele ning peale korraldusele allumist tuli kambrisse tagasi ja viskas temale mittekuuluva kella vastu seina puruks. Seejärel viskas kaebaja temale mittekuuluvad spordijalanõud üle ametniku pea kambrist koridori. Seetõttu kohaldati kaebaja kui teistele isikutele ohtliku kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tartu Vangla 07.07.2011 käskkirjaga nr 1-4/1755 lõpetati kaebaja suhtes osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmena kohaldatud käeraudade kasutamine. Tartu Vangla 03.08.2011 käskkirjaga nr 1-4/1985 julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses. lõpetati kaebaja suhtes täiendavate Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 14.12.2011 käskkirjaga nr 1-4/3076 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmetena käe- ja jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati põhjusel, et 14.12.2011 kella 10.30 ajal ei allunud kaebaja korduvatele korraldustele, tõusis järsku püsti ja lõi korraga kahe käega vanglateenistujate nägude suunas tabades ühte vanglateenistujat vastu laupa. Kui ta käega teist vanglateenistujat ei tabanud, lõi koheselt jalaga vastu sääreluud tekitades viimasele kehavigastusi. Tartu Vangla 09.02.2012 käskkirjaga nr 6-1/69 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmena kohaldatud jalaraudade kasutamine. Tartu Vangla 08.06.2012 käskkirjaga nr 6-1/292 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmena kohaldatud käeraudade kasutamine. Tartu Vangla 05.07.2012 käskkirjaga nr 6-1/331 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses. 3 Akti nr 40 14.12.2011 kohaselt on kasutatud ohjeldusmeetmeid 14.12.2011 alates kella 10.30 kuni 10.
- Aktis on märgitud, et kaebaja ei vajanud pärast ohjeldusmeetmete kasutamist arstiabi. Ohjeldusmeetmena kasutati käeraudu, kuna kaebaja ründas ametnikke käte ja jalgadega. Kohus nõustub vangla seisukohtadega, et kaebaja on jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid, kaebajale oli teada käskkirjade vaidlustamise kord, kuna see on sätestatud käskkirjades, kaebaja ei ole haldusakte soovinud vaidlustada. Kaebaja vastas kohtu küsimusele aktide vaidlustamise kohta, et talle tutvustati mõlemaid käskkirju (Tartu Vangla käskkiri 20.12.2010 nr.1-4/ 2932 ja 14.12.2011 nr. 1-4/3076), millega kohaldati kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid ta ei vaidlustanud seda põhjusel, et 14.12.2011 käskkirja vaidlustamise ajal oli ta emotsionaalses seisundis seonduvalt lähedase inimese surmaga ning 20.12.2010 käskkirja ei soovinud kaebaja vaidlustada. Samuti oleks saanud kaebaja vaidlustada iseseisvalt ka akti 40 14.12.2011 ohjeldusmeetmete kasutamise kohta, kuigi aktis ei ole vaidlustamisviidet, kuid vastustaja esindaja sõnutsi kohtuistungil oleks saanud kaebaja esitada taotluse kaebetähtaja ennistamiseks , et vaidlustada nimetatud akte ning vangla oleks saanud kaebetähtaja ennistada arvestades mõjuvaid põhjusi. Kaebaja poolt kohtuistungil märgitu , mis puudutab kaebajale tekitatud kehavigastusi, mis kaebaja väidete kohaselt on tekkinud käe- ja jalaraudade kasutamisega ning kaebaja viitega tervisekaardi andmetele, ei kuulu antud asjas läbivaatamisele, kuna selles osas ei ole kaebaja kahju nõudes vaidemenetlust läbinud ning seega jätab kohus selle osa kaebusest tähelepanuta. Kaebaja kaebus on suunatud 25 000 euro kahju nõudele, mis tugineb eelpoolnimetatud kolmest aktist tulenevalt ohjeldusmeetmete rakendamisele ja lukustatud kambrisse paigutamisele. Mis puudutab lukustatud kambri tingimusi, ei ole kaebaja välja toonud, millised kambri tingimused ei vastanud nõuetele. Kaebaja on välja toonud selle, et tema suhtes ei ole õiguspäraselt ohjeldusmeetmeid kasutatud ning julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa osaliselt lõpetada, vaid saab lõpetada täielikult. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming ( ka tegevusetus) , millega kaebajale kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud. Kui üks kahju nõude elementidest puudub , ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. R. Gorodivski viitas ka 14.12.2011 ohjeldusmeetmete kasutamise aktile nr. 40, millega on fikseeritud käeraudade kasutamine. Asja materjalide kohaselt on 14.12.2011 ajavahemikus 10.30 kuni 10.35 rakendatud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu, kuna ta ründas ametnikke. Kaebaja sõnutsi poleks tohtinud tema suhtes pärast nimetatud kellaaega enam käeraudasid kasutada. Vangla on märkinud, et antud akti kohaselt otsustas ohjeldusmeetme kasutamise peaspetsialistkorrapidaja, 14.12.2011 käskkirja on allkirjastanud julgeolekuosakonna juhataja. Antud juhul 4 tuleb märkida, et VangS § 69 lg 4 järgi kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, kuid edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. 14.12.2011 kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 13 kohaselt oli üldjuhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pädevus julgeolekuosakonna juhatajal, kuid § 14 andis edasilükkamatul juhul selle pädevuse korrapidajale. Seega fikseerib 14.12.2011 akt nr 40 edasilükkamatul juhul ohjeldusmeetmete kasutamist ning sama päeva käskkirjaga nr 1-4/3076 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid nii-öelda tavapärases korras. Seega on kohus seisukohal, et vangla on õiguspäraselt toiminud ning varasem ohjeldusmeetme kasutamine ei mõjuta hilisemat käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust. R. Gorodivski vaidlustab ka kaebajale kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude osalist lõpetamist, kaebaja leiab, et selline toiming pole õiguspärane , samuti leiab kaebaja, et temale ei ole tutvustatud haldusakte, millega on otsustatud jätkuvalt jätkata julgeolekumeetmete kohaldamist. Kohus märgib, et täiendavad julgeolekuabinõud on laadilt erinevad ning julgeolekuabinõu kohaldamine ei ole seotud ajaga, seda kohaldatakse kuni vajaduse äralangemiseni. Üksnes ohjeldusmeetme kohaldamise aeg on piiratud, vastavalt VangS § 70 lg 2 kohaselt ei tohi see kesta üle 12 tunni, kaebajale rakendati seda akti nr 40 kohaselt 5 minutit. Kui julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, toimub kindlal ajal selle vajaduse jätkamise või mittejätkamise hindamine ning juhul kui leitakse, et jätkuvalt on vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine, ei ole vaja selle kohta täiendavat haldusakti välja anda, kui aga leitakse, et julgeolekuabinõude kohaldamine võiks lõpetada kas täielikult või osaliselt, antakse selle kohta haldusakt nagu vangla antud juhul on toiminud. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud asjaolusid, et 20.12.2010 käskkiri nr 1-4/2932 oleks õigusvastane seetõttu, et ametnikud ei tundnud end ohustatuna või et tema oli peale intsidenti 2 päeva avatud sektoris, mistõttu ei olnud ka ohtlik teistele. Kuna varasemalt ei ole kaebaja selliseid väited kahju hüvitamise taotluse menetlemise raames vanglale avaldanud, tuleb jätta need ka kohtumenetluses tähelepanuta, kuna need ei ole olnud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel nõude aluseks olevad asjaolud. Tartu Vangla on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et 27.09.2012 on käskkirjaga nr 6-1/468 kaebaja suhtes uuesti kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Nimetatud asjaolu näitab, et kaebaja on suutnud viibida avatud sektsioonis ilma teisi ohtu seadmata vähem kui kolm kuud ning kaebaja enda käitumine näitab, et temast võib tuleneda reaalne oht teistele isikutele ning selline oht kordub. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, kuna Tartu Vangla ei ole süüliselt ega õigusvastaselt kaebaja suhtes käitunud, kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ohjeldusmeetmeid on kohaldatud õiguspäraselt vastavalt õigusaktidele ning samuti on toimitud õiguspäraselt kaebaja suhtes julgeolekuabinõude osalisel ja täielikul lõpetamisel. Vangla on juhindunud kehtivatest aktidest ning kaebaja pole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid aktide vaidlustamise näol oma õiguste kaitseks. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- 5 Kohus jätab rahuldamata kaebaja 06.02.2013 esitatud taotluse dokumentide juurdelisamiseks, kuna need on esitatud hilinenult, see on 8 päeva pärast kohtuistungit (HKMS § 51 lg 4) ning esitatud dokumendid tuleb kaebajale tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 6