tja I DR(isikukood XXX, elukoht XXX )
tja II DR(isikukood XXX, elukoht XXX)
tjate lepinguline esindaja Aleksander L (XXX) Kohtuistung Kohtuistungil isikud 17.05.2012 osalenud Hageja AA Hagejate volitatud esindaja AA
tjate lepinguline esindaja Aleksander L RESOLUTSIOON
tjate DR ja DR vastu võla väljamõistmiseks. 2. 12.11.2010 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagejate AA, AP, MH hagi
tjate DR ja DR vastu ning mõistis
tjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 27 910,81 krooni hagejate kasuks. 3. 19.09.2011 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 12.11.2010 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asjaolud 4.
tjatele kuuluvad XXX kaks korteriomandit XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn 13). (I kd tl 12- Hagejate nõue ja põhjendused 5. Kohtule esitatud lõpliku nõude kohaselt paluvad hagejad
tjatelt solidaarselt välja mõista halduskulude ja kommunaalkulude võlgnevuse hageja I kasuks 594,63 eurot, sh viivis, hageja II kasuks 594,63 eurot, sh viivis ja
tja III kasuks 594,63 eurot, sh viivis ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes
lg 1 ja 2, § 2 lg 2, § 8, § 13, § 15 lg 1, § 20, § 21, AÕS § 72 lg 1, § 75 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 ja § 158 . 6. 23.03.2007 toimunud XXX korteriomanike üldkoosolekuga moodustati korteriühisus XXX ning korteriühisuse valitsejaks valiti LT(I kd tl 25-26). 27.04.2007 sõlmis valitseja AS-iga EGvõrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu nr 0112551610, millega AS EG kohustus varustama kinnistut XXX gaasiga (II kd tl 153). 01.05.2007 sõlmis valitseja lepingu prügiveoks kinnistul XXX CAS-iga (II kd tl 151-152). 21.07.2007 sõlmis valitseja lepingu vee-ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga XXX(II kd tl 149-150). Mais 2008 sõlmis valitseja lepingu EE AS-iga elektrienergia tarbimiseks, milline kehtis kuni mai 2010, mil mindi üle üksiktarbimisele (II kd tl 164-165).
tjatele väljastati igakuuliselt neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest arved (I kd tl 62-78), kuid
tjad keeldusid neid tasumast. Ajavahemikus jaanuar 2009 - oktoober 2009 on
tjate omandis oleva korteri nr 4 põhivõlg 17 104,11 krooni ehk 1 093,15 eurot ning
tjate omandis oleva korteri nr 3 põhivõlg 6 753 krooni ehk 431,60 eurot.
tjatele esitatud arvete koosseisu kuulus tasu tarbitud kütte, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, gaasipliidi, halduse, remondifondi ja ühekordse makse eest. Vastavalt korteriühisuse XXX majanduskavale (I kd tl 1820) ja kodukorrale (I kd tl 16-17) on korteriomanik kohustatud tasuma majavalitseja arveldusarvele kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud, osutatud kommunaalteenused ja eraldised remondifondi ning ühekordsed maksed majanduskavas ja kodukorras ettenähtud suuruses ja korras.
tjale esitatud arvete aluseks on olnud korteriühisusele XXXesitatud ja korteriühisuse poolt tasutud EGAS, AS C , KÜ XXX, AS EE arved (I kd tl 27-61). Tasutud arvete osas on kulude 2 2-10-1976 jaotamine toimunud vastavalt XXX korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja XXX kinnitatud 2009 majanduskavale (I kd tl 18-20).
tja vastusest märgivad hagejad, et 23.03.2007 üldkoosolek ei olnud otsusevõimetu, kuna sellel ajal XXX korterelamus eksisteeris 5 korteriomandit ning üldkoosolekul osalesid kolme korteri omanikud, seega on
Igal korteriomanikul on
lg 1 kohaselt 1 hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, 23.03.2007 ja 06.12.2008 koosolekute otsused (I kd tl 22-26) on vastu võetud häältega 3 poolt ja 1 vastu või erapooletu ning on seega vastavad
sätetele. Kohus on varasemalt mitmel korral tunnistanud korteriühisust XXX õigusliku subjektina.
lg 4 kohaselt kehtivad korteriomaniku õigusjärglase suhtes varasemad üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid olenemata sellest, kas ta nendega nõustub või mitte.
tjad on soovinud ka KÜ asutamist, kuid Äriregister ei kinnitanud asutamist (I kd tl 147-148). 9.
tjad ei esita valitsejale arvestite tarbijanäite ega võimalda valitsejale ligipääsu näidikutele. Korteriomanike esitatud näidud fikseeritakse vastavas andmeraamatus (I kd tl 149-151) ning kõigil korteriomanikel on õigus nende andmetega tutvuda.
tjatele on korduvalt tunnistajate juuresolekul esitatud koopiaid ja võimaldatud samuti tunnistajate juuresolekul tutvuda XXX majandustegevust puudutavate originaaldokumentidega (sh ühisuse asutamisest alates toimunud koosolekute protokollid, ühisusele teenuse osutajate poolt esitatud arved, majanduskavad, pangaväljavõtted, Merit Aktiva raamatupidamisprogrammi väljavõtted, tarbimisnäidikute näitude väljavõtted jms). Majavalitseja pangakonto väljavõttest nähtub, et majavalitseja on tasunud XXXosutatud teenuste eest (I kd tl 152-157). Samuti on enamus dokumentatsiooni
tjale edastatud e-posti vahendusel (I kd tl 158-159). Üldelektri kulu on kõigi kaasomanike vahel jagatud vastavalt majanduskavas kinnitatud põhimõttele, vastavalt reaalosa suurusele. Alates 2009 aprillist ei kajastu üldelektri kulu eraldi ühegi XXX korteriomaniku arvel, sest üldtarbimist mõõtvale näidikule tõkestavad
tjad juurdepääsu ning
tja poolt lülitati omavoliliselt välja üldtarbimises olev gaasikatel, samuti trepikoja - ja välisvalgusti, millega teoreetiliselt viidi üldelektri tarbimine nulli. Alates 2009 oktoobrist on
tja I lõhkunud välja korterelamu XXX kogu maja teenindanud, kaasomandis olnud gaasikatla ja lõiganud läbi teistesse korteritesse soojust tarnivad torud ja asendanud selle isikliku oma tarbeks mõeldud katlaga. 10. Üldelektri mõõdikust laseb
tja I arvatavasti läbi oma isiklikuks tarbeks mineva voolu, mistõttu on üldelektri kulu varasema 50 – 80 kw kuus kasvanud mõistatuslikult 300 – 500 kw kuus, kuigi ainsaks ühiselektrit tarbivaks elemendiks oleks koridoris asuv säästupirn ning välisvalgusti, kuid kahjuks ei ole ka need enam töös. Samas on
tjate elektritarbimine vähenenud võrreldes varasemaga ligi 3 kordselt. Ühiselektri tarbijapaigaldise kontrollpaneel asub
tja poolt hõivatud lukustatud ruumis, kus
tja vajadusel elektripaigaldised kontrollide (EE, kohtutäitur ja politsei) saabudes ka tagasi sisse lülitab.
tja poolt omavoliliselt hõivatud ruumi suhtes on jõustunud kohtulahend 2-07-5821, milles on sõnaselgelt öeldud, et ei ole tõendatud, et tarbijapaigaldiste ruum oleks
tjatele kuuluva korteri reaalosa ning sellele juurdepääsu tõkestamine
tjate poolt on ebaseaduslik. Otsuse täitmisega tegeleb kohtutäitur (I kd tl 160-161), kes on teinud kohtule ettepaneku
tja trahvimiseks. Algatatud on ka kriminaalmenetlus, milles on tunnistatud kannatanuteks korterite 1, 2, 5 ja 6 omanikud (I kd tl 161). Kuna tarbijanäite fikseerivad paigaldised on
tjate poolt omavoliliselt kontrollitavas ruumis,
tjad näite ühisusele ei teata, alates 2009 maist ei ole
tjad ka otse EE AS-ile midagi tasunud, on
tjatele elektrienergia tasu arvestatud järgmisel ainuvõimalikul viisil: kogu maja üldelektri näidust, mis asub majavalitseja ja
tjatele vabalt ligipääsetavas kohas ning mille alusel EE AS korteriühisusele arveid väljastab, arvestatakse maha korterite 1, 2, 3, 5 ja 6 esitatavate näitude põhine tarimine ning kuna üldelektri tarbimine eeltoodu põhjustel puudub, on jääk käsitletav korteri nr 4 tarbimisena. Sel teel saadav tarbimisnäit 3 2-10-1976 kajastub ka
tjatele esitatavas arves.
tjate võlgnevuse tõttu ähvardab elektrienergiast ilmajäämine (I kd tl 162) ka teisi korteriomanikke, kes korralikult oma näite teatavad ning tarbitud elektri eest igakuiselt tasuvad. Tõendamata on
tjate väide, et 2009 oktoobris tasusid
tjad XXX ühisuse eest EE AS-ile 5 000 krooni, EE AS klienditeenindaja poolt 2010 jaanuaris väljastatud õiendist sellise summa tasumist 2009 oktoobris ei nähtu.
tjad on enda tasumisena näidanud summad, mis tegelikult on tasutud korter 6 omaniku poolt. Hagejate seisukoha 20.04.2010 esitamise seisuga on
tjatel tarbitud ja maksmata arvete võlg EE AS-ile juba 22 088,31 krooni ning EE AS ähvardas kogu majal 29.04.2010 elektri välja lülitada. 11. Üldkoosolekul on kokku lepitud prügikulude jaotamises reaalosa ruutmeetrite järgi. Selline kulujaotus kehtib seni, kuni üldkoosolekul ei lepita kokku teisiti. Seejuures on 06.12.2008 üldkoosoleku otsused kehtivad, koosolekult puudus korteriomanikest ainult JH, häälteenamusega vastuvõetud otsused kehtivad
Ühisusel on 360 l, mitte 100 l prügikonteiner. Konteinerit tühjendati varem 2 -3 korda kuus, kuid seoses prügi vähesusega alates 01.03.2010 üks kord kuus. XXX korteriühisuse konteiner ei ole kunagi olnud lukustatud, konteineri avamise eest tuleks prügifirmale eraldi tasuda ning seega kajastuks konteineri lukustatus prügiveoarvetel.
tjate väidetav kokkulepe prügi ladustamiseks KÜ XXX konteineris ei oma tähtsust, kuna
tjad on korteriomanikeks XXX korteriühisuse hallatavas elamus ning ei oma tähtsust, kas nad soovivad kasutada oma õigust ladustada prügi XXX konteineris või viia seda mujale. Hagejatele ei ole teada, et
tja oleks kohaliku omavalitsuse poolt vabastatud kohustuslikust olmeprügi äraveost. 12. Majavalitseja tegi päringuid teenusepakkujatele, et saada teada, kas
tjad on võtnud vaevaks tasuda tarbitud teenuste eest otse teenuse osutajale.
tjate poolt teenuspakkujatele tehtud vähesed ja harvad maksed kajastuvad ühisuse poolt
tjatele esitatud arvetel. Ühisus kasutab MA raamatupidamistarkvara ning kogu arvepidamine vastab raamatupidamisseadusele. Kuna ühisusel on suured makseraskused ning pidevalt oht kogu maja kütteta jäämiseks, siis otsustati üldkoosoleku otsusena vormistatud kaasomanike kokkuleppega kasutada remondifondi hageja poolt makstud raha, samuti ühekordseid makseid ja haldusrahasid kogu maja jooksvate võlgnevuste likvideerimiseks. Samas on teised kaasomanikud kandnud otseseid kulutusi lumekoristusele, uuele välisuksele, vihmaveetorudele, katlamaja hooldusele jne. 13.
tjad ei ole tõendanud, et
tjatel on sõlmitud otselepingud teenuste osutajatega.
tjate poolt esitatud maksekorraldused on tasaarveldatud
tjate võlgnevusega. Kokku on
tjad otse tasunud teenuste osutajatele 13 015 krooni. EE AS ei kinnita, et
tjad on tasunud EE AS-ile otse 5 000 krooni.
tjate vastuväited 14.
tjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. 15.
tjate arvates on hagejad ilmses faktieksimuses selles osas, et korterelamus XXX Tallinnas on 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolekul (II kd tl 103-104) moodustatud korteriühisus Lubja 7B. 23.03.2007 üldkoosolekul osalesid hagiavalduses hagejatena märgitud isikud, kellele kuulusid sellel ajal kortermajas XXX korteriomandid (I kd tl ). Protokolli kohaselt puudusid üldkoosolekult korteriomanikud NH ja JH, kellele kuulusid kinnistusraamatu andmetel üle poole kinnisasja XXX kaasomandi osadest.
lg 2 tulenevalt ei olnud XXX korteriühisuse moodustamise üldkoosolek 23.03.2007 otsustusvõimeline ja sellel vastu võetud otsused on tühised. Seega on tühine ka LT majavalitsejaks valimine ja LT’ile ühisuse nimel lepingute sõlmimiseks volituste andmine, samuti majanõukogu valimine ning XXX korteriomanike nimel L. T või A. A poolt sõlmitud lepingud, millega korteriomanikele on võetud kohustusi. Samuti on õigustühised ega oma mingeid õiguslikke tagajärgi arved, mida on esitatud korteriomanikele korteriühisuse XXX nimel, samuti nimetatud arvetest tulenevad nõuded korteriomanike, kaasaarvatud
tjate, suhtes. 4 2-10-1976 16.
tjad on seisukohal, et hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna hagejate ja
tjate vahel puudub võlasuhe. Ainuüksi arve esitamisest võlasuhet ei teki. Arvete esitamiseks peab olema õiguslik alus. Ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit või asjaolu, mis viitaks hagejate ja
tjate vahelisele lepingulisele suhtele. Puuduvad tõendid ja viited
tjatepoolsele kahju õigusvastasele tekitamisele hagejatele ning muudele VÕS § 3 nimetatud võlasuhte tekkimise alustele.
tjale jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejateks A. A , M. H ja A. P kui füüsilised isikud. Hagile ei ole lisatud tõendit, mis tõendaks hagejatena hagiavalduses esinevate isikute õigust esindada korteriühisust XXX. Selline volitus ei omaks ka tähendust, kuivõrd korteriühisuse XXX moodustamine on õigustühine. Ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et
tjad oleksid hagejatega sõlminud kaasomandi eseme korrapäraste korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe. Korteriomanikul tekib õigus nõuda teistelt korteriomanikelt kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste hüvitamist vaid peale seda, kui need korteriomanikud on teiste korteriomanike eest vajalikud kulutused kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste osas juba kandnud. Hagejad ei ole tõendanud, et
tjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. 17.
tjad leiavad, et 06.12.2008 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja tagantjärele tehtud. Sellist koosolekut toimunud ei ole, koosoleku protokollis osalejaks märgitud NH tegelikult koosolekul ei osalenud. Koosolekul osalenud isikutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline ning koosoleku otsused on tühised ega oma õiguslikke tagajärgi. Koosolekul on osalenud ka LT, kes ei ole XXX ühegi korteriomanik ega oma hääleõigust üldkoosolekul. 18.
tjad leiavad, et isegi, kui arved oleksid esitatud õiguslikel alustel, ei ole põhjendatud
tjatele kuuluvatele korteritele 3 ja 4 esitatud arved, kuna arvetel sisalduvate kommunaalteenuste kogused ei vasta tegelikkusele.
tjad leiavad, et üldelektri jaotamine vastavalt iga korteri reaalosa suurusele on vastuolus heade kommetega ega vasta elementaarsele loogikale. Trepikojas põlev elektripirn valgustab trepikoda võrdselt kõigile korteriomanikele, iga korteri reaalosa suurus ei oma mingit tähtsust ega suurenda üldelektri kulu mitte mingil moel.
tjad ei tunnista nõuet arvetel kajastatud üldelektri osas summas 120,70 krooni. Lisaks on üldelekter
tjatele esitatud arvetel välja toodud üksnes korteri nr 4 eest ja sedagi vaid kolmel arvel: nr 200902/00002; 200901/00001 ja 200903/00003. Hilisematel arvetel üldelektrit ei ole ja jääb arusaamatuks, kuidas üldelektri kulu on korterite vahel üldse jagatud. Kuna arvetel on elektrienergia kulude arvestusel märgitud vaid kulutatud kilovattide kogused ja ei ole märgitud arvestusperioodi alg- ega lõppnäitu, ei ole arved kontrollitavad. Lisaks ei ole arvete alusel üldse võimalik vahet teha üldelektri kogustel, mida tuleb korteriomanike vahel jagada, ja korteri poolt tarbitud elektrienergia kogusel. 19.
tjad leiavad, et heade kommetega on vastuolus kortermaja kaasomandi vähemuse omanike otsus jagada prügiveoga seotud kulud vastavalt korteriomanike reaalosade suurusele. Korteriomandi reaalosa m2 iseenesest ei tooda prügi, prügi tekkimine on seotud inimtegevusega ning põhjendatud oleks jagada prügiarved vastavalt igas korteris elavate isikute arvule.
tjad on korduvalt püstitanud vastava nõude, kuid kuna
tjate nõuded jäeti hagejate poolt tähelepanuta, ei pidanud
tjad võimalikuks ühineda kortermaja XXX kaasomanike vähemuse poolt pealesurutava kaasomandi ühise majandamisega. Samuti on hagejate poolt korraldatud prügi hoiustamine selliselt, et sisuliselt ei täida 100 liitrine prügikonteiner 6 korteriga maja elanike tegelikke vajadusi 1 kuu jooksul. Konteiner on pidevalt täis, konteinerit lukustatakse perioodiliselt ja seda ei ole
tjatel võimalik kasutada, sest
tjatele ei ole antud konteineri võtit. Seetõttu ladustavad
tjad oma prügi teistest XXX korteriomanikest eraldi, olles prügi äraveos eraldi kokku leppinud kõrvalmaja XXX ühistuga (I kd tl 109). Seetõttu on XXX ühisuse prügiveo arved
tjatele põhjendamatud ning
tjad ei tunnista nõuet prügiveo maksumuse 539,60 krooni osas. 20. Kuna
tjatel ei ole õnnestunud sõlmida hagejatega korteriomandiseaduses sätestatud kokkulepet kaasomandi eseme ühise korrashoiu ja valitsemise kulude suuruse ja kandmise kohta, siis ei ole
tjad pidanud võimalikuks kanda kommunaalkulude kasutamise eest makstavaid summasid 23.03.2007 õigustühise otsusega majavalitsejaks nimetatud LT’i isiklikule arvele.
tjate korduvatele nõuetele vaatamata ei ole
tjatele esitatud mingeid tõendeid tõendamaks 5 2-10-1976 korteriomanike poolt tasutavate ühekordsete maksete, halduskulude ja remondifondi rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust ja seaduslikkust.
tjad on kandnud enda poolt tarvitatud kommunaalkulud ise otse teenuste osutajatele: EE AS-ile 2009 kokku 10 596,82 krooni (samal ajal on ülejäänud korteriomanike elektrienergia tarbimise eest EE AS-ile kantud 7 574,52 krooni); KÜ-le XXX on vee eest
tjad tasunud 1 550 krooni, AS-ile EG gaasi tarbimise eest (I kd tl 110-124, II kd tl 130-144). Hagiavalduses toodud
tjate võlgnevuse arvestus ei vasta tõele.
tjad ei ole kunagi ühisusele ega hagejatele tasunud arvestuses laekumiste all näidatud summasid.
tjad on seisukohal, et XXX majas teostatav omaloominguline raamatupidamine ei vasta raamatupidamisseadusele ega kajasta reaalselt majaelanike makseid ja nende poolt tarbitavate kommunaalteenuste koguseid. 21.
tjad on seisukohal, et hagejate nõuded igakuiste remondifondi, -halduskulude ja ühekordsete maksete osas on täiesti alusetud, kuna majas ei teostata mingit hooldust ega remonditöid. Täielikult põhjendamatu ja korteriomanike õigusi riivav on eelmiste perioodide võlgnevuste katmiseks ühekordsete võrdsete maksete kogumine. 22.
tjate vastu esitatud hagis nõue erineb arvetel kajastatud võlgnevusest ja viivistest seisuga 14.11.2009 19 726,56 krooni võrra ning
tjad leiavad, et hagis esitatud väited
tjate võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse kohta on alusetud, paljasõnalised, kuna hagile lisatud tõendid on tõendamiseks kõlbmatud ning hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus.
tjad ei tunnista hagiavalduses esitatud põhinõude suurust ja sellest tulenevaid kõrvalkohustusi viiviste näol. Samuti peavad
tjad põhjendamatuks ja heade kommetega vastuolus olevaks hagejate nõutavat viivise määra 0,5 % tasumata summalt päevas. Kohtuotsuse põhjendus
tjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid 3 (1096/6008 kaasomandist, registriosa nr 19011201) (I kd tl 12-13) ja 4 (1857/6008 kaasomandist, registriosa nr XXX) (I kd tl 14-15). 26. 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolek (I kd tl 25-26) otsustas moodustada korteriühisuse ja elamu valitsejaks valida LT. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega anti valitsejale õigus sõlmida lepinguid Korteriühisuse XXX nimel.
tjate väited 23.03.2007 otsuse tühisusest ei ole põhjendatud ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Korteriomandiseaduse (
) § 8 lg-st 1 ja § -st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majandamiskava.
lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on ka korteriühisuses XXX tehtud korteriomanike otsused
tjatele kohustuslikud.
tjatel puudub õiguslik alus keelduda maksmast kommunaalteenuste eest tasu vastavalt
tjatele kuulunud korteriomandi ruutmeetri järgi, kuna vastavalt on korteriomanikud otsustanud. Nimetatu on analoogiliste suhete tavapärane praktika. Samuti sätestab
lg 1, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 6 2-10-1976 Õige on
tjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, mitte korteriomandite arvust. Samas on võimalik korteriomanike vähemuse poolt kehtivate otsuste vastuvõtmine korduskoosolekute korraldamise kaudu, mistõttu ei saa tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes sellelt pinnalt, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest.
lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
lg 3 kohaselt, kui üldkoosolek on
lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala. Kinnistusraamatu andmetel kuulus ühisuse moodustamise ajal korter nr 3 JH (XXX mõttelist osa kaasomandist) ja korter nr 4 NH(XXX mõttelist osa kaasomandist), kokku neile seega XXX mõttelist osa, mis moodustab üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kutsuti korteriomanikud XXX korteriühisuse üldkoosolekule 10.03.2007 kell 19.00 (II kd tl 103), päevakorraga korteriühisuse moodustamine, majavalitseja valimine, edasine tegevuskava, majanõukogu moodustamine ja nõuded NH’ile. Kuna 10.03.2007 toimunud korteriühisuse XXX üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna sellel ei olnud esindatud üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, siis kutsuti kokku uus üldkoosolek sama päevakavaga 23.03.2007 kell 19.00 (II kd tl 104), seega on 23.07.2007 üldkoosoleku otsused vastu võetud korduskoosolekul, mistõttu on otsused kehtivad.
tjad kanti korteriomanikena kinnistusraamatusse alles vastavalt korteri nr 4 osas 09.01.2009 ja korteri nr 3 osas 17.06.2009. JH ja NH 23.03.2007 üldkoosoleku otsuseid
§ ei vaidlustanud. Vastupidi – NH (kes on JH ema), on osalenud korteriühisuse koosolekutel, osalenud ühisuse majanduskavade vastuvõtmisel ning tunnustanud valitseja tegevust ja ühisuse õigusvõimelisust tema vastu võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud kohtuvaidluses kompromissi sõlmimise kaudu.
lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse kandmata. 27. Hagejad nõuavad
tjatelt põhivõla 23 857,53 krooni ehk 1 524,76 euro väljamõistmist.
lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 alusel on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Korteriühisuse XXX majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele. 27.04.2007 sõlmis valitseja AS-iga EG võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu nr 0112551610, millega AS EG kohustus varustama kinnistut XXX gaasiga (II kd tl 153). 01.05.2007 sõlmis valitseja lepingu prügiveoks kinnistul XXX CAS-iga (II kd tl 151-152). 21.07.2007 sõlmis valitseja lepingu vee-ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga XXX(II kd tl 149-150). Mais 2008 sõlmis valitseja lepingu EE AS-iga elektrienergia tarbimiseks, milline kehtis kuni mai 2010, mil mindi üle üksiktarbimisele (II kd tl 164-165). Eeltoodud lepingud sõlmiti teenustega varustamiseks XXX elamus tervikuna. Lepingutes puudus märge korterite 3 ja 4 mittevarustamiseks korteriühisuse kaudu.
tjatele väljastati igakuiselt arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Ühisus on
tjatele esitanud arveid perioodil 01.01.2009 – 01.11.2009
tjate omandis oleva korteri nr 4 osas kokku summas 17 104,11 krooni ehk 1 093,15 eurot ning korteri nr 3 osas perioodil 01.04.2009 – 01.11.2009 summas 6 753,42 krooni ehk 431,62 eurot (I kd tl 62-78). Korteri nr 3 eest on viivist arvestatud 01.07.2009 – 01.11.2009 summas 610,24 krooni ehk 39 eurot ja korteri nr 4 osas perioodi 01.03.2009 – 01.11.2009 eest summas 3 443,04 krooni ehk 220,05 eurot. 06.12.2008 korteriomanike üldkoosolekul (I kd tl 22-24) kinnitatud Korteriühisuse XXX 2009 majanduskava kohaselt jaotatakse kulud korteriomanike vahel järgmiselt: - küte vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosade suurusele, 7 2-10-1976 - gaasipliit vastavalt tarbitud kogustele (mõõdikute näitude järgi), - vesi- ja kanalisatsioon vastavalt tarbitud kogustele (mõõdikute näitude järgi), näitude mitteesitamisel võetakse aluseks 6 kuu keskmine tarbimine korteri poolt või kogu maja üldnäidust lahutatakse teiste korterite näidud; - prügi jaotada vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosade suurusele, - halduskulud 1 kr/m2 vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosa suurusele; - tähtajaks tasumata arvetelt arvestatakse viivist 0,5 % päevas; - inkassokulud ja viivised teenust osutanud firmade poolt esitatud maksmata arvetelt tasuvad korteriomanikud, kelle tõttu on võlgnevus tekkinud; - üldelekter, mille mõõdik asub tarbijapaigaldiste ruumis, teenindab kogu maja gaasikatelt, välisvalgustit ja trepikoja pirni, jaotada vastavalt kinnistusraamatusse kantud reaalosa suurustele; - ühekordne makse suuruses 200 krooni (jaanuarist aprillini ja septembrist detsembrini) või 300 krooni (maist augustini) iga korteri kohta igas kuus. Tõendamata on, et 06.12.2008 üldkoosoleku otsus on tühine vastavalt
tja põhjendusele, et seda on võltsitud, kuna NH ei osalenud üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et NH osales üldkoosolekul, mistõttu oli üldkoosolekul esindatud enamus.
tjad ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Õige on
tjate väide, et LT osales 06.12.2008 üldkoosolekul, milline on LT’i õigus ja kohustus, kuna vastavalt
kutsub valitseja üldkoosoleku kokku, juhib seda ja allkirjastab protokolli, seega ei saa LT’i osalemine üldkoosolekul otsuseid tühiseks muuta. Seega korteriühisus saades teenuse osutajalt arve jagas saadu vastavalt korteriomandite arvule, korteriühisuse otsusele ja majandamiskavale. Korteriomanike 10.08.2007 üldkoosoleku poolt vastu võetud Korteriühisuse XXX kodukorras (I kd tl 16-17) nähakse ette, et tarbitud vee ja elektri kohta tuleb esitada igakuuliselt andmed valitsejale ning võimaldada valitsejale juurdepääs tarbijapaigaldistele, et valitseja saaks esitada vastavad näidud võrguettevõtjatele (EG, EE); majavalitseja esitab korteriomanikele arved. Asjas ei ole vaidlust, et
tjad vajalikke näite ühisusele ei ole esitanud. 28. Kohus leiab, et
tjatele esitatud arvetega ning korteriühisuse otsusega ja 2009 majandamiskavaga (I kd tl 19-21) on hagejate nõue tõendatud.
tjale esitatud arvete aluseks on korteriühisuse poolt tasutud arved AS-ile EG, AS-ile C , KÜ-le XXX ja AS-ile EE (I kd tl 27-61, 152-157, II kd tl 93-102, 117-124, 161-163, 166). Eeltoodud arved on tasutud hagejate rahaliste vahendite arvelt, mis on nende poolt makstud korteriühisuse arvele. Korteriühisuse rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike maksetest. Korteriühisus ei ole tulutootev äriühing. Kuna
tjad ei ole korteriühisuse arvele ühtegi makset teinud, siis saab teha järelduse, et korteriühisuse arvel olev raha on moodustunud hagejate maksetest, millest on tasutud XXX elamule osutatud teenused. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud vastavalt XXX korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Hagejad on arvesse võtnud
tjate poolt otse teenuseosutajatele tehtud makseid (I kd tl, 110-124, II kd tl 130-144), kuigi
tjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud.
tjad ei ole kohtule esitanud ühtegi otselepingut teenuste osutajatega vaatamata sellele, et kohus andis 27.03.2012 istungil
tjatele tõendite esitamiseks täiendavalt aega. Kohus leiab, et on tõendamata, et
tjad on sõlminud ise otselepingud teenuste osutajatega vaidlusaluse perioodi osas.
tjad on küll tasunud otse teenuste pakkujatele vastavalt valitseja sõlmitud lepingutele, milliseid asjaolusid on teenuse osutajad ka arvesse võtnud. 29. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust
tjate väited, et
tjal on oma prügikonteiner ning erikokkulepped Korteriühistuga XXX(I kd tl 109), mille kaudu toimub XXX korteriomanike veevarustus ja kanalisatsioon.
tjate väide, et XXX prügikonteiner on lukustatud ja sinna ei ole võimalik midagi panna, ei ole tõsiselt võetav. Kohtule esitatud piltidelt on nähtav, et suhteliselt pikk juhe prügikasti küljes on lukuta ja prügikastikaan on avatud paarikümne sentimeetri laiuselt. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse XXX üldkoosolekul vastu võetud 2009 majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord.
lg –te 1 ja 2 kohaselt vastutab kaasomanik kaasomandi eseme korrashoiu kulude eest iga juhul vastavalt oma osa suurusele. Kui kaasomanik 8 2-10-1976 soovib vabatahtlikult lisaks mingeid kulusid kanda ja sõlmib eraldi lepinguid, ei vabasta see teda kaasomanike otsuste alusel jaotatud kulude tasumisest. Sellest
lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvalekaldumiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe, millist
tjad kohtule esitanud ei ole.
tjad ei ole valitsejatele teatanud oma näitusid. Hagejad on võrrelnud
tjate poolt teenuse osutajatele tehtud makseid. Hagejad on väitnud, et kõik
tja otsemaksed (KÜ XXX vee-ja kanalisatsiooni eest, AS EG tarbitud gaasi eest, AS-ile EE tehtud maksed), on kajastatud korteriühisuse XXX poolt
tjatele väljastatud arvetel. Kuivõrd
tjate vastuväited ei ole rohkem kontrollitavad, jätab kohus tähelepanuta
tjate paljasõnalised vastuväited, et arvetel näidatud suuruses vett ja kanalisatsiooni ning üldelektrit ei ole
tjad tarbinud. Kohtul puudub alus kahelda hageja arvestuse õigsuses.
tjad ei ole oma vastuväidete kinnituseks tõendeid esitanud. Kuna
tjad ei ole esitanud hagejate vastu mingit vastunõuet ega tasaarvestuse vastuväidet, ei analüüsi kohus
tjate üldsõnalisi ja tõendamata väiteid, et
tja I on oma vahendite arvel remontinud kaasomandi esemeks oleva elamu katust.
lg 1 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
lg 2 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
lg 3 järgi esitab valitseja korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
lg 4 kohaselt võivad korteriomanikud oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist. Seega on
tjal õigus nõuda igal ajal korteriühistu XXX valitsejalt vastava kalendriaasta aruande esitamist, millest nähtuksid tema õigused ja kohustused. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka
tjate väide, et ühisuse esitatud arvetel nõutakse arvete tasumist valitseja LT’i isiklikule arvele.
Kohus leiab, et arvete tasumine korteriühisuse valitseja arvelduskonto kaudu ei ole midagi ebatavalist. Kohtule esitatud LT pangaväljavõttest konto nr XXXXXXXXX nähtub, et eelnimetatud kontot kasutatakse korteriühisuse XXX majandamiseks (tl 152-157), mitte LT igapäeva isiklikuks majandamiseks. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. 30. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühisuse kodukorras on sätestatud viivis 0,5% päevas tasumata summalt.
tjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. 31. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel
Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui korteriomanike ja teenuse osutajate vahel sõlmitud leping osutub tühiseks. Seega juhul, kui hagejad on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka
tjatele langeva osa, saab
tjatelt hagejate kasuks välja mõista
tjate eest tasutud summad igalt
tjalt eraldi igale hagejale (II kd tl 33). Kuna eeltooduga on tõendatud, et hagejad on tasunud ka
tjate eest haldus- ja kommunaalkulusid, siis kuulub
tjatelt solidaarselt iga hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 508,26 eurot ja viivis 86,37 eurot. 9 2-10-1976 Menetluskulud 32. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus iga hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult solidaarselt
tjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejatel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.