← Eesti

2-12-39148/12

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-39148 Otsuse kuupäev 14. veebruar 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi IK hagi JL vastu elatise nõudes 2

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt näidatud 1,5 aastase lapse kulud on ülemäära suured ja põhjendamata. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks hageja poolt näidatud järgmised kulud: tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele umbes 73 eurot ja riietele ning jalatsitele 30 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud lapse toidukulud 180 eurot kuus on ülemäära suur. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid (arsti soovitust), mis põhjendaks 1,5 aastase lapse toitumist peamiselt ainult suhteliselt kallitest purgitoitudest. Edaspidi tuleb purgitoitudest kindlasti loobuda, mistõttu peab kohus mõistlikuks toidukuluks 150 eurot kuus. 2 Põhjendatud ei ole vanema eluasemelaenu ja kodukindlustuse maksete ning tüverakkude panga laenu tagastamise osamaksete lugemine lapse esmavajaduste hulka. Tehingud on tehtud lapse vanema poolt tema enda tahtest tulenevalt. Lapse eluasemekuluks saab lugeda 69 eurot kuus (keskmine kommunaalkulu 124,90 + keskmine elektrienergia kulu 12.90 : 2). Kohus peab põhjendatuks hageja transpordikulusid 15 euro ulatuses. Teenuste ja haigusjuhtude väljatrükist nähtub, et lapsega on käidud protseduuridel ja arsti juures 2-5 korda kuus, milleks kindlasti ei kulu 30 euro eest kütust. Kohus leiab, et ka avalduses näidatud muud kulud on ülepaisutatud. Osa märgitud esemetest saab kasutada pikema perioodi vältel (laste maneež, voodi, auto turvatool, lastekäru jm). Lapse massaaži vajaduse kohta ei ole tõendeid esitatud. Ainuüksi see, et hageja esindaja väite kohaselt on massaaž kasulik, ei saa nimetatud kulu lugeda lapse esmavajaduste hulka. Muude kulude osas peab kohus mõistlikuks suuruseks 38 eurot kuus. Seega loeb kohus 1,5 aastase IK vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 400 eurot kuus, millest ½ on 200 eurot ja mis tuleks kanda lapse isal. Väljavõte kostja arveldusarvest näitab, et kostja on võimeline maksma lapsele elatist 200 eurot kuus.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtuistungil väitis hageja esindaja, et nad elasid koos kostjaga 2012.a. märtsi lõpuni ning novembrist 2011 kuni 2012 aprillini andis kostja hagejale igakuiselt 200 eurot. Hageja väidet kinnitas ka kostja. Seega oli hageja õigustatud elatist saama alates aprillist

  1. Poolte seletusest lähtuvalt ja esitatud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja on tasunud elatist 150 eurot kuus alates augustist 2012 kuni jaanuarini 2013 (k.a jaanuar). Kohus leiab, et kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista alates 01.04.2012 kuni hagi esitamiseni 27.09.
  2. Elatis on täies ulatuses maksmata alates 01.04.2012 kuni 31.07.2012., so 4 kuu eest. Hiljem on kostja elatist maksnud igakuiselt 150 eurot, so 50 eurot vähem, kui kohus peab põhjendatuks. Ajavahemikus 01.04.2012 kuni 31.01.2013 oli hageja põhjendatud saama elatist 2 000 eurot (200 x 10 kuud). Kostja on maksnud nimetatud perioodil 900 eurot. Arvestades maha kostja poolt tasutud elatise hageja ülalpidamiseks 900 eurot, kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele elatis IK kasuks 1 100 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar 3 kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.