← Eesti

2-12-41957/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-41957 Tsiviilasi KHO hagi

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Kostja hagejaga koos ei ela. Seega on täitetud elatise saamise esmane eeldus. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on töövõimeline mees ning kostja peab leidma endale töö mille olemasolu lubab tal hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega toime tulla. Kohus märgib, et hageja nõuab elatist minimaalmääras. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks Samuti on riigikohus leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis

§ 101

lg 1 sätestatud määras, so 145 eurot kuus, alates 01.10.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.