2-12-41510/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-41510 Tsiviilasi Advokaadibüroo Borenius OÜ hagi Osaühingu EHTvastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1490 eurot Menetlusosalised ja nende hageja esindajad 10432539, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Advokaadibüroo Borenius OÜ (registrikood hageja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu kostja Osaühing EHT(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindajad HT ja ET RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista Osaühingult EHT põhivõlg 990 eurot (üheksasada üheksakümmend) Advokaadibüroo Borenius OÜ kasuks.
4. Välja mõista Osaühingult EHT Advokaadibüroo Borenius OÜ kasuks viivis 15.10.2012 seisuga 373,23 eurot (kolmsada seitsekümmend kolm eurot ja kakskümmend kolm senti) ning alates 16.10.2012 viivis 0,1 % põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 500 eurot.
5. Välja mõista Osaühingult EHT menetluskulu summas 150 eurot (ükssada viiskümmend) Advokaadibüroo Borenius OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Advokaadibüroo Borenius OÜ (hageja) ja Osaühing EHT (kostja) 26.05.2010 kliendilepingu õigusabi osutamiseks kostjale. Hageja esitas kostja huvides kaebuse Tallinna Halduskohtule ning kostja kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandus käibemaks. 19.09.2011 lõpetasid hageja ja kostja kliendilepingu poolte kokkuleppel. Hageja esitas 19.09.2011 ka kostjale õigusabi eest arve nr 20111694 summas 990 eurot. Arve esitati haldusasjas vastustaja vastusega tutvumise ja selle analüüsi, kohtu nõudel aegumise küsimuses täiendava selgituse koostamise ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse eest. Kliendilepingu kohaselt tuli arve tasuda 15 päeva jooksul. Arve on siiani tasumata. Kliendilepingu punktist 4.1 tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist 0,1 % päevas. 15.10.2012 seisuga võlgneb kostja viivist 373,23 eurot. Hageja ei nõustu kostja etteheidetega. Hageja tegutses kostja huvides ja parima hoolsusega. Kliendilepingus puudub tingimus, et kõik välja saadetavad dokumendid tuli saata eelnevalt kostjale tutvumiseks ja kinnitamiseks. Hageja poolt halduskohtule esitatud kaebuse muutmine oli hädavajalik, sest muutmise tulemusena esitati nõue, mis ei olnud veel aegunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 990 eurot ning viivise 0,1 % päevas põhinõudelt alates 04.10.2011 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot. Menetluskulud summas 150 eurot (riigilõiv) palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja keeldus arve tasumisest, kuna hageja töö ei vastanud kostja õigustatud ootusele kvaliteedi osas. Lepingut sõlmides leppisid pooled kokku, et kõik dokumendid mida hageja saadab välja kostja esindajana, saadab ta eelnevalt kostjale tutvumiseks. Hageja seda teinud ei ole. Samuti muutis hageja kaebuse sisu, mis on kostja menetlusliku olukorda, uue advokaadi hinnangul, raskendanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 26.05.2010 kliendilepingu õigusabi osutamiseks kostjale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esindas kostjat Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-10-
6. Kliendilepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 2 tehtud töö eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandus käibemaks. 19.09.2011 on pooled kliendilepingu lõpetanud. 19.09.2011 on hageja esitanud kostjale arve summas 990 eurot. Arve lisast nähtuvalt on arve esitatud vastustaja vastuse analüüsi, aegumise küsimuses kohtule selgituse koostamise ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse eest. Vaidlus puudub selles osas, et kostjal on nimetatud arve tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on õigustatult keeldunud arve maksmisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 620 lg 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tegema kõik mõistlikult võimaliku, et esindada kostja huvisid haldusasjas parimal viisil, kuid hageja ei saanud kindlustada kostjat rahuldavat tulemust. Ka kliendilepingu punktis 2.3 on pooled leppinud kokku, et hageja ei taga konkreetse tulemuse saavutamist. Hageja nõuab kostjalt tasu haldusasjas vastustaja vastuse analüüsi, aegumise küsimuses kohtule selgituse koostamise ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse eest. Analüüsides käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud materjale, puudub alus väita, et hageja ei tegutsenud neid toiminguid tehes vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Seda hoolimata sellest, et kostja ei ole hageja tööga rahul. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa hageja tagada kostjale teda rahuldavat tulemust. Mis puudutab halduskohtusse esitatud kaebuse sisu muutmist, siis on hageja selgitanud, et selle eesmärgiks oli aegumise vältimine. Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et hageja ei tegutsenud seda tehes vastavalt üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei pidanud kinni kokkuleppest, et kõik tema poolt välja saadetavad dokumendid tuleb saata eelnevalt kostjale tutvumiseks. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud kliendilepingus puudub säte, et kõik dokumendid tuleb saata eelnevalt kostjale tutvumiseks. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks hageja poolt ettevalmistatud dokumentidesse soovinud teha mingeid muudatusi. Seetõttu ei saa öelda, et dokumentide tutvumiseks saatmata jätmine kahjustas kostja huve. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjal puudub alus jätta 19.09.2011 esitatud arve tasumata. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 990 eurot. Kliendilepingu punkti 3.3 järgi kohustus kostja tasuma arve 15 päeva jooksul, alates arve väljastamisest. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu punkti 4.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Kuna kostja on viivitanud arve maksmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib 3 viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 15.10.2012 seisuga 373,23 eurot ning alates 16.10.2012 viivis 0,1 % põhivõlalt (s.o 990 eurolt) päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 500 eurot. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib lihtmenetluse korral näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulu (riigilõivu) summas 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 4