Obsah (8)

§ 144§ 174§ 663§ 667§ 175§ 32§ 33§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-9383 Tsiviilasi Irina Nikolas

§ 144

ja selle kohaselt ei kuulu kohtuväliste kulude hulka tõlked ega nende edastamine kohtule. Kostja esitatud dokumentidest puudub Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-16-11 p-s 15 nõutud informatsioon kulude väljamõistmiseks. Esitatud dokumendilt ei nähtu õigusabi osutamiseks tehtud toimingute tegemisele kulunud aeg ega tasu tariif, seega ei saa hinnata õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust.

§ 174

lg 5 kohaselt tuleb esitada kohtule dokumentaalsed tõendid, millelt nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, nende toimingute tegemisele kulunud aeg ja tasu tariif. Avalduses puudub ka

§ 174lg-s 6 nõutud kinnitus.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ lg 1 p-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 320 eurot.
2. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on kostja tasunud lepingulise esindajale 4,5 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest. Arvel nr 2011305 kajastatud kostjale osutatud õigusabi moodustus järgnevalt: 1) kostja täiendava vastuse koostamiseks oli kostja lepingulisel esindajal kõigepealt vajalik tsiviilasja materjalidega tutvuda - ajakulu 0,5 tundi; 2) pärast materjalidega tutvumist esitas kostja lepinguline esindaja
3. juunil 2011 kostja täiendava vastuse 3-1 lehel - ajakulu 1,0 tundi; 3) kostjaga toimus kaks kokkusaamist advokaadibüroos, mis koosnesid õigusnõustamisest ja asjaolude selgitamisest- ajakulu kokku 45 minutit; 4) kostja lepinguline esindaja korraldas kostja enda poolt varasemalt kohtule esitatud maastikuprojekti dokumentide tõlkimise ning esitas
4. juulil 2011 kohtule tõlked. Täpsemalt esitas kostja objekti kirjelduse ühel lehel; tõlke exceli tabelist, mis sisaldas kasvualade ja taimestiku nimetusi 243-1 real; exceli tabeli tõlke, mis sisaldas pinnase sillutisi 17-1 real; 9 exceli tabeli tõlke projekti juurde kuuluvate taimestike nimede tõlgetega kokku 1898-1 real 2 - ajakulu kokku 1,0 tundi. Ilmselgelt on tegemist mahuka tõlketööga, mis hõlmab aiandusalast erialakeelt. Seejuures kasutas kostja esindaja kõige soodsamat võimalust tõlkimiseks, korraldades tõlkimise ise, mitte ostes teenust sisse tõlkebüroost. Kostja esindaja täitis kohtu korraldust tõlgete esitamiseks; 5)
5. augustil 2011 toimus Narva kohtumajas kohtuistung, mis kestis 40 minutit, kokku koos kohtuistungiks ettevalmistamisega õigusabi osutamine – 1 tund. Seejuures jättes arvestamata kostja lepingulise esindaja sõidukulu Rakvere-Narva-Rakvere, milleks kulus kostja lepingulisel esindajal kokku neli tundi; 6)
6. augustil 2011esitas kostja lepinguline esindaja taotluse
7. augusti 2011 kohtuistungi protokolli parandamiseks - ajakulu 15 minutit. Kostja poolt tehtud kulutused õigusabile on põhjendatud ja vajalikud. Kostja selgitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lähtudes eeltoodust palub kostja määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud summas 607,50 eurot. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis
9. detsembri 2012 määrusega OÜ Dratsena avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamata. Määruse põhjendustes märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Juhul kui hüvitist soovitakse toimingute eest, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (RKTKo 3-2-1102-11 p 15). Hagi esitamise ajal kehtinud määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja hind oli 319,56 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada 320-eurose piirmääraga. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg (RKTKo 3-2-1-161-11 p 8). Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista (RKTKo 3-2-1-16-11 p 15). Kohtunikuabi leidis, et taotlus ise koos arvega nr 2011305 ja täiendavad selgitused on vastuolulised ning pole üheselt arusaadav, millistest toimingutest osutatud õigusteenus konkreetselt koosnes ja milline oli igale toimingule konkreetselt kulunud aeg. Lähtudes arvel nr 2011305 märgitust (mis ei sisalda toimingutena õigusnõustamist ja selgitamist, kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamist, kohtuistungiks ettevalmistust ning istungil osalemist) ja võrreldes arvet täiendavas selgituses esitatuga, tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et kostja esitatud dokumentides puudub vajalik teave menetluskulude kindlaksmääramiseks. Eeltoodu alusel tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Kui kostja täiendavas selgituses toodud iga operatsiooni ajakulu kokku liita, on tulemuseks kokku 4 tundi, mitte arvel märgitud 4,5 tundi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. Kostja esitas Viru Maakohtu
11. detsembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja kostja avaldus täielikult rahuldada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 3 1) ei ole kostja täiendav selgitus võrreldes
12. detsembri 2011 avaldusega vastuoluline. Kohtunikuabi on määruses ekslikult kokku arvestanud õigusabi nelja tunni ulatuses, kuid tegelikkuses on kostja poolt
13. märtsil 2012 esitatud vastuses lahti kirjutatud ajakulu kokku arvestades tulemuseks 4,5 tundi; 2) on põhjendatud määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud summas 607,50 eurot. Kostjal oli menetluses esindaja, kes tutvus tsiviilasja materjalidega, koostas kostja täiendava vastuse, tõlkis tulenevalt kohtunõudest asjas olulist tähtsust omavad maastikuprojekti dokumendid, osales kohtuistungil Narva kohtumajas, nõustas klienti ning koostas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi 4,5 tunni eest, seega on kostja poolt kantud õigusabikulud, arvestades tsiviilasjas tehtud toiminguid ja nende mahtu, põhjendatud ja kantud vajalikus ulatuses.
14. Vastustaja I. Nikolas määruskaebusele ei vastanud.
16. veebruaril 2012 andis kohtunikuabi määruskaebuse menetlemiseks edasi kohtunikule. Kohtunikuabi leidis, et määruskaebust oleks võimalik rahuldada osaliselt, mistõttu edastas selle

§ 663lg 6 alusel menetlemiseks kohtunikule.

Maakohtu kohtunik nõustus kohtunikuabi seisukohaga ja saatis määruskaebuse menetlemiseks edasi ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et OÜ Dratsena määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue määruse, millega rahuldab OÜ Dratsena määruskaebuse osaliselt ja mõistab Irina Nikolaselt menetluskuluna OÜ Dratsena kasuks välja 320,00 eurot. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata OÜ Dratsena avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohtu määruses on arvutusviga ja erinevaid õigusabi operatsioone kokku arvestades saab õigusabi osutamise ajakuluks kokku 4,5 tundi, mitte 4 tundi nagu maakohus ekslikult leidis.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikud kulud. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud - materjalidega tutvumine, vastuse koostamine, kliendiga kohtumine, istungiks ettevalmistamine, protokolli parandamise taotluse koostamine - on põhjendatud ja vajalikud. Õige on maakohtu seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Piirangud menetluskulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmisele tulenevad

§ 175

lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.“ Kostja

1. märtsi 2012 vastusest nähtuvalt on õigusabi kasutamisele kulunud ajakulu ilma tõlketeenust arvestamata olnud 3,5 tundi. Arve nr 2011305 (II kd, tlk 27) kohaselt on õigusabiteenuse tunnihind olnud 135,00 eurot, mis teeb juba ilma tõlketeenuseta lepingulise esindaja tasuks 472,50 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja hind oli 319,56 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada 320-eurose piirmääraga. Seetõttu ei saa kostja avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses, vaid ainult piirmäära ulatuses. 4
2. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulisele esindajale tõlketeenuse eest tasutud kulude hüvitamine pole

§ 175mõtte kohaselt sätte eesmärgiks.

Nimetatud sätte eesmärgiks on hüvitada teisele menetlusosalisele kvalifitseeritud õigusabi kasutamisest tulenevad kulutused. Samuti ei ole võimalik tõendite tõlkimise kulusid eraldi välja mõista.

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lg 1 teise lause kohaselt võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde. Muukeelsete tõendite kohtule esitamine ning sellest tulenevate tõlkekulude kandmine on menetlusosalise oma risk. 10.

§ 178

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ / allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5