) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus 1548,79 eurot. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub liisinguvõtja lepingu ülesütlemisel viivitamatult eseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I sõidukit hagejale ei tagastanud. OÜ R teatisest selgub, et kostja I juhatuse liige andis sõiduki üle kolmandale isikule, kes viis selle Ukrainasse. Sõiduk on Ukraina tolli poolt arestitud. OÜ R teatest selgub, et sõidukit on püütud Ukrainast tagasi saada, kuid see ei ole õnnestunud. Pooled ei vaidle selle üle, et liisingueseme jääkväärtus pärast liisingulepingu ülesütlemist oli 16 362,79 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda sõiduki jääkmaksumuse hüvitamist.
lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib nõuda kahju hüvitamist pärast käesoleva seaduse § -s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Käesoleval juhul ei ole hagejale sõidukit tagastatud, hoolimata sellest, et liisingulepingu ülesütlemisest on möödas mitu aastat. Ka hagejal endal ei ole õnnestunud sõidukit tagasi saada. Arvestades, et sõiduki tagastamine on viibinud rohkem kui neli aastat ning puuduvad andmed sõiduki seisukorra kohta, siis tuleb jaatada hageja huvi puudumist eseme tagastamise vastu. Sõiduki mittetagastamisest tuleneva kahju suuruseks tuleb pidada sõiduki jääkväärtust.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista sõiduki jääkmaksumus 16 362,79 eurot. Kostja II on seisukohal, et hagejal on võimalik esitada vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi isiku vastu, kelle valduses sõiduk asub. Kohus märgib, et sellise nõude esitamise võimalus ei tähenda, et hageja ei saaks esitada liisingulepingu ja käenduslepingu alusel kahju hüvitise nõuet kostja II vastu. Kostja II vastuväidetest tuleneb ka, et kuna sõiduk viidi Ukrainasse, siis võib antud juhul olla tegemist kindlustusjuhtumiga. Samas ei ole kostja II selgitanud, milline kindlustusrisk on antud juhul realiseerunud. OÜ R teatisest selgub, et kostja I juhatuse liige andis ise sõiduki üle kolmandale isikule, kes viis selle Ukrainasse. Eelmärgitu ei viita asjaolule, et tegemist võiks olla kindlustusjuhtumiga. 3 Hageja on ka esitanud nõude kindlustusmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks summas 1454,44 eurot. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p 6.3 tasub kindlustusmakseid ning kindlustusega seotud muid kulutusi täielikult kostja I. Asja materjalidest nähtuvalt on kindlustusandja If P&C Incurance AS esitanud perioodi 23.08.2008.a – 22.05.2010.a eest kindlustusmaksete arveid summas 1454,44 eurot. If P&C Incurance AS 25.01.2010.a ja 23.04.2010.a teatiste kohaselt on kindlustusandjale selle summa tasunud hageja. Kostja II hinnangul ei saa hageja temalt kindlustusmaksete tasumist nõuda, kuna kindlustusmaksete tasumise ajaks oli liisinguleping lõppenud. Kohus ei nõustu kostja II väitega, et hageja ei saa temalt nõuda kindlustusmaksete hüvitamist.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohustus liisinguvõtja liisingueseme pärast lepingu ülesütlemist viivitamatult tagastama. Kostja I seda ei teinud. Kuna sõiduk kuulub hagejale, siis oli hageja poolt sõiduki edasine kindlustamine vajalik, et tagada kindlustuskaitse olemasolu, kui autoga peaks toimuma kindlustusjuhtum. Tegemist on hageja kuluga, mis tekkis seetõttu, et kostja I ei tagastanud sõidukit. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II välja mõista kindlustusmaksed summas 1454,44 eurot. Tulenevalt
lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Hageja on tasunud OÜ-le R sõiduki otsimise eest 159,78 eurot (käibemaksuta). Kuna kostja I sõidukit ei tagastanud, siis on sõiduki otsimiskulud põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb kostjalt II välja mõista lisakulud summas 159,78 eurot. Tasumisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda ka viivist. Liisingulepingu punktis 5.1 on lepitud kokku viivises määraga 0,25 % päevas.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. 01.08.2008.a seisuga tuleb kostjalt II välja mõista viivis 94,95 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles kostjalt II välja mõista viivise 0,25 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades viivist 0,25 % päevas põhinõudelt (s.o 19 038,05 eurolt) perioodi eest 06.01.2011.a – 18.10.2012.a (s.o otsuse tegemise päeva seisuga), on viivise suuruseks 31 035,20 eurot. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 28 284,94 eurot. Kuna kohus on mõistnud kostjalt II välja vara jääkmaksumuse 16 362,79 eurot, debitoorse võla 1548,79 eurot, kindlustusmaksete võla 1 454,44 eurot, lisakulud 159,78 eurot ja viivise 01.08.2008.a seisuga 94,95 eurot, siis saab kostjalt II, võttes arvesse käendaja rahalise vastutuse maksimummäära, täiendavalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivised 8664,19 eurot. Kokku tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista 28 284,94 eurot. 4 Kuna hageja ei piiranud kostja II vastu esitatud nõuet käendaja rahalise vastutuse maksimummääraga, vaid nõudis viivist kuni põhinõude rahuldamiseni, ning arvestades, et kohtuotsuse tegemise ajaks ületab hageja nõue (koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivistega) käendaja vastutuse rahalise maksimummäära, siis tuleb asuda seisukohale, et hagi rahuldatakse osaliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 44 % ulatuses hageja kanda ja 56 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.