← Eesti

2-12-55178/6

Obsah (8)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 1741§ 162§ 177

2-12-55178 Ärakiri KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. veebruar 2013 Tsiviilasja number 2-12-551

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. detsembril 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Krediidikassa ja kostja 27.01.2009 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 311.89 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu-ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid.
  2. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 273.80 eurot ning laenulepingus kokkulepitud intressid summas 87.65 eurot. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.
  3. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 6.00% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid.
  4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt poolte vahelise lepingu punktile 7.1 on viivise määraks sätestatud 1% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni summas 186.15 eurot.
  5. Hageja palub juhindudes ülaltoodust ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja

§-dest 60 lg 1, 61 lg 1 p 1, 367 ja 407 kostjalt välja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 273.80 eurot, intress 87.65 eurot, viivis 186.15 eurot, menetluskulud 323.13 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 5. Hageja taotles

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikult vastanud. KOSTJA VASTUVÄITED 6. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide 2

(4)2-12-55178 kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteate on kostja 10.01.2013 isiklikult kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 30.01.
  1. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel 27.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 8, 76, 82 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 alusel kogu haginõude ulatuses summas 547.60 eurot, sh põhisumma 273.80 eurot, intress 87.65 eurot ning viivis 186.15 eurot. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 11. Hageja on 19.12.2012 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot (maksekorraldus nr 2576 toimikus lk 14).

§ 162

lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja ei ole hagiavaldust kohtule esitanud elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, selle kaudu hagiavalduse esitamisel tuleks hagejal tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Samuti on hagejale 18.12.2012 OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt esitatud arve summas 198.13 eurot (arve nr 1368412 toimikus lk 6) esindustasu eest võlglase P K kohtumenetluses. Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 33.02 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-24-06 punkti 12 kohaselt saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus käibemaksu tagasiarvestamiseks ning seega kohus eeldab, et seaduse alusel on hagejal õigus arvestada tasutud käibemaks tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt välja mõistmata õigusabikulu 33.02 euro ulatuses. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kokku menetluskulud summas 265.11 eurot (s.o õigusabikulud ilma käibemaksuta 165.11 eurot ja riigilõiv madalamas määras 100 eurot). 3

(4)2-12-55178 12.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2, § 162 lg 1 ja 2; 1741 lg 3; 177 lg 2; 407 lg 1 ja 3; 415; 416; 442; 444 lg 4, 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Ärakiri Õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 26. märtsil 2013.a Nooremreferent Irina Golubev 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.