Haldusasi nr 3-13-224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-224 Haldusasi J.S.i kaebus Tallinna Vang

) § 121 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja kaebuse eesmärgi saavutamine pole võimalik. 2. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega oli 23.11.2012-30.11.2012.a paigutatud kambrisse nr 147 invaliidist kaaskinnipeetav, kelle tegevus kahjustas kaebaja õigusi. Põhjendatud huvina toob kaebaja välja kavatsuse esitada hiljem kahju hüvitamise nõue seoses tema väärikuse alandamisega ning preventiivse huvi eesmärgiga ennetada vangla edaspidist samalaadeset õigusvastast käitumist kaebaja suhtes. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada ebakorrektseks Tallinna Vangla 21.01.2013.a vastus nr 5-18/195-1 kaebaja märgukirjale. 3.

§ 38

lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses märkida, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada kohtule üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Nimetatud sättest tuleneb, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalus on halduskohtumenetluses piiratud.

1. J.S. on oma tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvina viidanud esmajoones kavatsusele esitada hiljem kahju hüvitamise nõue seoses tema väärikuse alandamisega. Teiseks on kaebaja toonud põhjendatud huvina välja preventiivse huvi, et tõkestada võimalikke vangla poolt toime pandavaid analoogseid rikkumisi tulevikus.
2. Kohus leiab, et kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et kaebajaga oleks ühte kambrisse paigutatud kinnipeetavaga, kellega kokkupaigutamine oleks olnud seaduses sätestatu kohaselt keelatud (VangS § 12 lg 1). Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust paigutada kinnipeetav kaaskinnipeetava soovil teise kambrisse. Vanglal on üksnes võimalus kinnipeetava soove arvestada, kui selleks esinevad faktilised võimalused. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RvastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hüvitamisele kuulub seega vaid selline kahju, mis on isikule kaasnenud seoses RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Kohus ei näe, et antud olukorras oleks võidud kaebajale tekitada mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Olukorras, kus kaebaja pidi taluma lühiajaliselt kambrikaaslase norskamist või ebameeldivaid kehalõhnasid võis olla kaebaja jaoks ebamugav, kuid ilmselgelt ei anna see alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kuivõrd kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ega viiks kaebajat soovitud tulemuseni, ei ole kaebajal õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse esinemisel 6.

§ 45

lg 2 alusel ei ole varem n.ö preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebused reeglina enam lubatavad, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel või selle ohu korral on isikul võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga – s.t asjakohase tühistamiskeelamis- või kohustamiskaebusega. Kohus leiab, et kaebuses toodud preventiivset huvi ei saa käsitleda piisava põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale ebamugavust tekitanud invaliidist kaaskinnipeetav paigutatud edasise karistuse kandmiseks tema jaoks soodsamatesse tingimustesse, puudub usutav oht tulevikus kaebaja õiguste rikkumiseks kaebuses kirjeldatud kujul. 7. Kuna kaebajal ei ole antud juhul õigust esitada tuvastamiskaebust preventiivsel ega hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil, siis tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

Koos põhinõudega kuulub tagastamisele ka nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 21.01.2013.a vastus nr 5-18/195-1 kaebaja märgukirjale, kuivõrd kaebaja eesmärk, milleks on pärast kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist esitada vangla vastu kahjunõue, ei ole käesoleva kaebusega saavutatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik