Kohus selgitab kaebuse esitajatele, et kaebuses nimetatud taotlustega on kaebajatel õigus pöörduda Riigiprokuratuuri poole. 2. Tagastada kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas selle esitajatele kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu
Tallinna Halduskohtule saabus 18.10.2012 E.S.e ja A.K.i ühine kaebus isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt alustas Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) 03.02.2011 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 11700000010 (edaspidi kriminaalasi) seoses sellega, et Tallinna linnapea E.S.e tegevuses on ilmnenud KarS § 394 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kriminaalasja raames edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur (edaspidi prokuratuur) 09.02.2011, so neljandal tööpäeval pärast menetluse alustamist, õigusabipalve Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele (edaspidi õigusabipalve). Päring suunati pangale ja panga varahaldusettevõttele. Kaebajatele on asjaomased materjalid laekunud Šveitsi advokaadibüroolt Walder Wyss Ltd. 18.10.2012 edastas kohus prokuratuurile kohtunõude, milles palus seisukohta esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele, sh pädevusele. 23.10.2012 edastas prokuratuur oma seisukohad kohtule. Kaebuse kohaselt õigusabipalves on E.S.e kohta esitatud ebaõiged faktiväited, mistõttu kaebuses taotletakse E.S. teabe avaldamise kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (
lg 2 p 6) ja ebaõigete andmete avaldamisest tulenevate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (
Õigusabipalves on A.K.i kohta esitatud ebaõige faktiväide, mistõttu kaebuses taotletakse A.K. teabe avaldamise kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (
lg 2 p 6) ja ebaõigete andmete avaldamisest tulenevate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (
Kaebuses märgitakse, et õigusabipalves on E.S.e ja A.K.i kohta esitatud ebakohane väärtushinnang, et vastustajal esineb piisav alus kahtlustada, et E.S. on võtnud A.K.ilt pistist või altkäemaksu ning et A.K. on E.S.ele andnud pistist või altkäemaksu. Nimetatud väärtushinnang on ebakohane, mistõttu paluvad kaebajad kõnealuse teabe avaldamise kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (
lg 2 p 6) ja mittevaralise kahju hüvitamist (
Käesolev asi allub kaebajate hinnangul halduskohtule ning seda hoolimata käimasolevast kriminaalmenetlusest, mille raames ebaõiged faktiväited avaldati.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Teistsuguse menetlusekorra all ei saa käesoleval juhul mõista kriminaalmenetluses ettenähtud kaebevõimalusi (nt KrMS § 228 jj), kuivõrd ebaõigete faktiväidete avaldamisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamise nõue väljub kriminaalmenetluslike kaebevõimaluste raamest. Kriminaalmenetluslikud kaebevõimalused puudutavad menetluse enda ja selle tulemusega seotud aspekte, mitte võlaõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamist. Eeltoodut arvestades tuleb siiski tagada igaühele PS §-s 17 ette nähtud au ja hea nime kaitse ning PS § 15 sätestatud õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega leiavad kaebajad, et käesolev asi allub halduskohtule. Kaebajad paluvad esialgse õiguskaitse korras keelata Põhja Ringkonnaprokuratuuril õigusabipalve faktilisel täitmisel Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele ja pankadele edastatud õigusabipalve nr PRP-7/11/904 alusel laekuva teabe kasutamine ükskõik mil viisil.
paragrahv 249 lg1 3 tulenevalt võib kohus teha määruse kaebajate õiguste esialgse kaitse kohta, kui (I) vastasel juhul võib kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, (II) kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja (III) ei esine ülekaalukat avalikku huvi või puudutatud isikute õigusi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Käesoleval juhul saavad kaebajate huvid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Laekuvat teavet võidakse kasutada mh. ajakirjanduses või muul isiku õigusi kahjustaval viisil, sh kriminaalmenetluses. On arusaadav, et kaebuse rahuldamisel ja positiivse kohtuotsuse korral pole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kohtuotsus täies ulatuses täidetav ega rikutud isikuõigused täies ulatuses taastatavad. Riigikohus on määruse 3-3-1-67-01 punktis 1 asunud seisukohale, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb silmas pidada olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist 2 tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kohtuotsusel rajanev õiguslik keeld teabe kasutamiseks on seotud menetluse kestvusega ja kohtuotsuse jõustumisega. Asja lõpliku lahendumise prognoositava kestvuse tõttu on mõistlik ja põhjendatud esialgse õiguskaitse kohene rakendamine. Asjas ei esine avalikku huvi, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise, sest tegemist on üksikisikute õiguste riivega, millel pole suuremat ühiskondlikku kaalu. Asjas ei esine kolmandate isikute huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Kaebus ei ole perspektiivitu. Riigiprokuratuur märgib kohtule esitatud seisukohas, et halduskohtule esitatud kaebuses sisuliselt vaidlustatakse kriminaalmenetluse alustamist ja alustatud kriminaalasja raames tehtud menetlustoimingute seaduslikkust. Kokkuvõtvalt leiavad kaebuse esitajad, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus ehk alustamine oli ebaseaduslik, kuna ei esinenud isegi madalale tõendusstandardile vastavat kuriteokahtlust ning sellest tulenevalt on ebaseaduslik ka õigusabipalve edastamine kui kriminaalmenetluslik menetlustoiming. Ühtlasi palutakse esialgse õiguskaitse korras peatada õigusabipalve alusel laekuva teabe kasutamine ükskõik mil viisil. Prokuratuur kaebajate taoliste seisukohtadega ei nõustu ning on seisukohal, et tegemist on kaebusega, mille lahendamiseks on ette nähtud vaidlustuskord Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ja mille lahendamise pädevus kriminaalasja kohtueelse menetluse sellises staadiumis ei kuulu halduskohtu pädevusse. KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi ehk legaliteedipõhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodu tähendab, et kriminaalmenetlust ei saa jätta alustamata, kui ilmnevad kuriteotunnused, kohustuslikkuse põhimõte toimib reservatsioonita, s.o uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud oma pädevuse piires kuriteo asjaolude (tunnuste) ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust sõltumata mistahes isiku või riigiasutuse arvamusest. Veelgi enam, kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKK lahend asjas nr 3-1-1-60-10, p 9). Samas tuleb võtta arvesse, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Kriminaalmenetluse alustamise kohtuliku vaidlustamise võimaluse puudumine on põhjendatud seetõttu, et ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt PS §-st 146 mõistab õigust ainult kohus ja KrMS § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk vaid kohtumenetluseks tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne menetlus on oma terviklikkuses suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise tuvastamisele, ei ole kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad (RKKK lahend asjas nr 3-1-1-41-08, p 9). Samas on aga prokuratuuri arvates kõik alustatud kriminaalmenetluse raames tehtavad menetlustoimingud ja määrused vaidlustatavad KrMS §-des 228 ja 229 sätestatud korras. Seega antud juhul saab esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri kaebuse lahendamise määrust on isikul omakorda õigus vaidlustada vastavalt KrMS §-s 230 sätestatud korrale Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures. KrMS-s sätestatud menetluskorda analoogsete kaebuste lahendamiseks tunnistab ka kohtupraktika (RKHK lahend asjades nr 3-3-1-20-08 ja nr 3-3-1-55-09). Kriminaalmenetlus on riigivõimu spetsiifiline teostamine, mis on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest - haldustegevusest – eraldi. Halduskohtul ei ole menetlustoimingute seaduslikkuse hindamise õigust. Seadusandja pole kehtestanud korda, mille alusel saaks halduskohus hinnata kriminaalmenetluses antud määruste ja sooritatud menetlustoimingute õiguspärasust. Vastavate toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt üldkohtud (RKÜK lahend asjades nr 3-3-1-35-10, p 52 ja nr 3-3-1-15-10, p 58). 3
§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe selleks ette teistsugust menetluskorda. Juhtudeks, mil isiku õigusi rikutakse kriminaalmenetluses, on nähtud ette eraldi menetluskord (KrMS § 228 lg 1). Prokuratuur on seisukohal, et E.S.e ja A.K.i esindajate kaebuse sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid selleks on ette nähtud oma vaidlustuskord Kriminaalmenetluse seadustikus. Samuti prokuratuuri arvates ei kuulu halduskohtu pädevusse sisuliselt hinnata esialgse õiguskaitse kohaldamist kogutud tõenditele, kuna tegemist on kriminaalasja kohtueelse menetluse tõendamiseseme asjaolusid kajastavate infokandjatega, millega arvestamine on kriminaalasja menetlust juhtivale prokurörile KrMS § 30 lg-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kohustuslik. Kuigi prokuratuur on seisukohal, et halduskohtul puudub pädevus sisuliselt sekkuda kriminaalmenetluse läbiviimisesse, jääb ka arusaamatuks, kuidas peaks kaebuse esitaja õiguste tagamine osutuma oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. KrMS § 211 lg 1 kohane kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb selleks välja selgitada nii kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad kui ka süüstavad asjaolud. Seega kogutud tõenditest saadav info on kas tekkinud kahtlusi kinnitav või ümber lükkav, muul viisil nende kasutamine ei ole lubatav. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud
§-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise, väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise taotluste osas tagastamisele selle esitajatele järgnevatel põhjendustel: Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et teistsuguse menetlusekorra all ei saa käesoleval juhul mõista kriminaalmenetluses ettenähtud kaebevõimalusi, kuivõrd ebaõigete faktiväidete avaldamisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamise nõue väljub kriminaalmenetluslike kaebevõimaluste raamest. Kohtu hinnangul õigusabipalve puhul on tegemist kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguga, mis on vaidlustatav Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-des 228 ja 229 sätestatud korras. KrMS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalasja eeluurimise või ka kohtuliku uurimise staadiumis menetleja määrustes ja õigusabi taotlustes esitatavate faktiväidete ja asjaolude õiguspärasust või neid ümber hinnata, samuti teha menetlejale ettekirjutusi, millist sõnastust määruses või muus menetlusdokumendis kasutada jms. Kuivõrd KrMS §-d 228 ja 229 näevad menetlustoimingute vaidlustamiseks ette erikorra, tuleb kaebus tagastada
MS §-des 228 ja 229 sätestatud korras ning Riigiprokuratuuri kaebuse lahendamise määrusega mittenõustumisel vaidlustada see Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures KrMS §-s 230 ette nähtud korras. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas on kohus seisukohal, et see on esitatud ennatlikult ning on perspektiivitu järgmistel põhjustel: 4 Kaebus on esitatud hetkel, mil kriminaalmenetlus on kohtueelse menetluse faasis ning ei ole veel lõppenud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Au ja hea nime teotamine ei seisne eranditult igasuguses teos, millest isik end puudutatuna tunneb. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on au ja väärikuse teotamist selgitatud järgmiselt: „/…/ Au ja väärikuse kui individuaalse subjektiivse väärtuste kahjustamise puhul võidakse seda teha nii inimesele antud hinnangutega, temale ja tema kohta öelduga, isiku panemisega au ja väärikust riivavatesse, alandavatesse ehk teotavatesse oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine. Isiku hea nime ehk maine kahjustamine tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. Tavaliselt tehakse seda mainet kahjustavate avalike hinnangutega, mis võivad olla edastatud meediakanalite kaudu või mõnel muul üld-ja laiatoimelisel viisil nagu avalik esinemine, trükis või küberruum/…/“ (PS kommenteeritud väljaanne lk 186 p. 3). „/…/ Teotamise üks olulisi tunnuseid on teadlikkus, s.o tahtlik, sihipärane soov kellegi mainet oluliselt kahjustada, ning pahausksus. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine ning õigustatud kriitika piiri teadlik ja tarbetu ületamine sooviga teist inimest kahjustada. Teine tunnus on modus operandi ehk kasutatava viisi või meetodi häbistav, alandav ja naeruvääristav iseloom/…/“ (Sama lk 187 p. 5). Prokuratuuri koostatud õigusabipalve ei ole suunatud avalikkusele, vaid kindlale adressaadile. Tegemist ei ole meediakanalite, küberruumi ega trükise kaudu avalikkuse arvamuse mõjutamiseks levitatava avaliku hinnanguga, vaid ühe menetlustoiminguga kriminaalmenetluses, mis ei ole suunatud avalikkusele. RVS § 9 alusel mittevaralise kahju hüvitamisel on oluline, et kahju on tekkinud avaliku võimu õigusvastase teo tagajärjel, tegu on süüline ning sellega on rikutud RVS § 9 lg-s 1 loetletud isikuõigusi. Kõnealune õigusabipalve kui kriminaalmenetluses olev menetlusdokument on edastatud vastavalt Kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korrale ja üksnes kindlale adressaadile ning õigusabipalve esitamine kriminaalmenetlustoiminguna kriminaalasja raames iseenesest ei ole käsitletav õigusvastase teona. Õigusabipalves esitatud faktiväidete ja väärtushinnangute õigsuse üle otsustamiseks puudub halduskohtul pädevus. Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju hüvitamise korra. Riigikohtu üldkogu on asunud 22.03.2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-09 p-s 128 seisukohale, et „/…/Üldkogu märgib, et kriminaalmenetlus on riigivõimu sedavõrd spetsiifiline teostamine, et see on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest - haldustegevusest - eraldi. Kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtud. Tähele tuleb panna sedagi, et üldjuhul järgneb kriminaalmenetluses kohtueelsele menetlusele kohtumenetlus, mille raames antakse muu hulgas samuti hinnang kohtueelse menetluse toimingutele ja otsustustele. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine riigivastutuse seaduse senikehtivate põhimõtete alusel võib kaasa tuua ka üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades oleks see ebamõistlik lahendus ning ei aitaks tõenäoliselt kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele. Üldkogu leiab, et eeskätt PS §-des 14 ja 15 ning §-s 25 sätestatud 5 põhiõiguste kaitse eeldab kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks eriregulatsiooni kehtestamist/…/“. Haldusasjas nr 3-3-1-3-12 p-des 36 ja 41 on Riigikohtu üldkogu 12.06.202 kohtuotsuses märkinud, et „/…/Süütuse presumptsiooni rikuvad ametnike avaldused poolelioleva kriminaalmenetluse kohta, kui nende eesmärk on panna üldsus uskuma, et kahtlusalune on süüdi, ja mõjutada asjaolude hindamist kohtu poolt. Süütuse presumptsiooni rikub ka enne seaduslikus korras süü tõestamist ametniku poolt tehtav avaldus, milles isikut peetakse süüdlaseks. Teisiti tuleb suhtuda avaldustesse selle kohta, et kedagi üksnes kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Ametnikud peavad hoolega valima oma sõnu sellistes avaldustes (nt 29. mai 2012. a otsus asjades nr 39820/08 ja 14942/09: "Šuvalov/Eesti", p 75; 20. detsembri 2011. a otsus asjas nr 12106/09: "Ergashev/Venemaa", p-d 169170 koos täiendavate viidetega). Au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda HMS §-st 107. Vaidluses sellise toiminguga tekitatud kahju üle kuuluvad RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt täiendavalt kohaldamisele ka VÕS §-d 1046 ja 1047 osas, milles need ei ole vastuolus haldusõiguslike normidega. Kolleegium peab vajalikuks veel kord rõhutada, et avalik-õiguslikus suhtes isiku au ja head nime riivavate avalduste tegemiseks peab olema seaduslik alus, st avaldamise õiguspärasuseks ei piisa ainuüksi faktiväidete ja väärtushinnangute kooskõlast VÕS §-dega 1046 ja 1047/…/“. Kohus eelöeldust tulenevalt rõhutab, et kriminaalmenetluse menetlusdokumendis esitatud andmete, faktiväidete ja selles esitatud hinnangute õiguspärasust on pädev hindama üksnes kriminaalasja lahendav maakohus (üldkohus). Kui kriminaalasjas on jõustunud lahend, millega on tuvastatud menetlusdokumendis esitatud faktiväidete ja hinnangute tegelikkusele mittevastavus, on alust väita, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga ning nõuda selle hüvitamist RVS § 9 alusel. Kaebajad ei saa kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus hakata tõendeid või kahtlustusi ümber lükkama/ümber hindama läbi halduskohtu. Halduskohtul ei ole õiguslikku alust hakata sisuliselt hindama kriminaalasjas prokuröri kahtlustuste õiguspärasust. RVS § 9 lg 1 alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse saab tagastada
lg 2 p 1 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebus kuulub rahuldamisele vaid siis, kui on täidetud RVS §-s 9 lg 1 sätestatud eeldused. Muuhulgas peab olema kahju tekkinud avaliku võimu õigusvastase teo tagajärjel. Käesoleval juhul on õigusabipalve adresseeritud Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele. Päring on suunatud kaebuse kohaselt pangale ja panga varahaldusettevõttele. Kohus leiab, et nimetatud õigusasutus ega ka pank ja panga varahaldusettevõte ei ole käsitletavad avalikkusena, keda soovitakse mõjutada. Samuti ei ole õigusabipalve avalikkusele suunatud väljaanne ega trükis. Märkimist väärib asjaolu, et prokuratuur ei ole esitanud avalikkusele suunatud meediaväljaannetele ei õigusabipalvet, infot selle koostamise kohta ega ka selle sisu. Info õigusabipalve kohta ilmus avalikkuse ette alles Keskerakonna ajalehes Kesknädal. Koos kaebusega esitatud 09.02.2011 õigusabipalve koopiast nähtuvalt on tekstis läbivalt märgitud, et tegemist on kahtlustusega ning et on alust kahtlustada E.S.t kuriteos. Õigusabipalves ei ole E.S.t kordagi nimetatud süüdistatavaks. Kaebuses on märgitud, et kirjavahetuses Šveitsi Zürichi Kantoni prokuratuuriga 27.04.2009 nimetati E.S.t süüdistatavaks. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (27.04.2011 vastus Šveitsi Zürichi Kantoni prokuratuurile) koos tõlkega nähtub, et süüdistatavaks on E.S.t nimetatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud küsimuses. Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör ei ole oma vastuses E.S.t süüdistatavaks nimetanud ega seega E.S.ele süüdistatava menetlusseisundit oma vastuses andnud (ülalmainitud kriminaalmenetluses E.S.t ei ole süüdistatavaks tunnistatud). Esialgne õiguskaitse 6 Kuna isikuandmete töötlemise lõpetamise, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise kohustamise ning väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise taotluste osas tuleb kaebus tagastada halduskohtul pädevuse puudumise tõttu ning kahjunõude osas kuulub kaebus tagastamisele kaebuse perspektiivituse tõttu, siis ei ole kaebuse esitajatel ka võimalik taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset, mille funktsioon on tagada vaidluse tulemuse efektiivsus. Kaebuse esitajad on märkinud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võidakse õigusabipalve alusel saadavat teavet kasutada muuhulgas ajakirjanduses või muul isiku õigusi kahjustaval viisil, sh kriminaalmenetluses. Kohus märgib, et kriminaalmenetluses tehtava õigusabipalve eesmärgiks ongi kriminaalmenetluses teabe ja tõendite kogumine kriminaalasjas kasutamise eesmärgil. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kriminaalmenetluses teabe kogumist ja menetlustoimingute peatamist ega tõkestamist läbi halduskohtu, seda ei näe ette ka Halduskohtumenetluse seadustik. Kohus siinkohal märgib, et kriminaalasja menetlemisel kriminaalmenetlustoimingutega, sh õigusabipalve edastamine, kogutud teave on kasutatav vaid kriminaalmenetluses, muul viisil sellise teabe kasutamine ei ole lubatav. Elle Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.