← Eesti

3-11-176/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-176 Haldusasi OÜ Westnett kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos vastavate seadusest tulenevate intressidega Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 29.12.2011 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Westnett, esindajad advokaadid Monika Nõlv ja Vahur Kivistik; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise nõudes, sest eelnimetatud maksuotsus on vastustaja 29.12.2011 otsusega nr 6-2/4412 kehtetuks tunnistatud, mis tähendab ühtlasi seda, et kaebuse esitaja on selles osas oma eesmärgi saavutanud; Jätta rahuldamata vastustaja poolt kohtuistungil esitatud menetluse peatamise taotlus; Rahuldada kaebus 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamist puudutavas osas ning kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust osaühingule Westnett eelnimetatud summat eurodes välja maksma; Rahuldada kaebus ka 1 679 193 krooni suuruselt summalt arvestatavate intresside väljamaksmise kohustamise nõudes ning kohustada vastustajat seaduse kohaselt ettenähtud intresse kaebuse esitajale välja maksma. Teha vastustajale ettekirjutus väljamaksmisele kuuluvate intresside kindlaksmääramiseks; Mõista vastustajalt OÜ Westnett kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv ning põhjendatud õigusabikulud, seega kokku menetluskuludena 4000 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.01.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi ka PMTK või maksuhaldur) 23.04.2010 korralduse nr 12.2-3/3459-1 alusel kontrolliti OÜ Westnett käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
  3. a märtsikuu. OÜ Westnett kontrollimise tingis asjaolu, et äriühing esitas 20.04.2010 käibemaksu tagastusnõude summas 1 679 193 krooni, mis oli tekkinud
  4. a märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksust kogusummas 1 679 193 krooni. OÜ Westnett ostis 31.03.2010 OÜ-lt Valiser Trade kinnistu asukohaga Lääne nt 2, Tartu summas 10 050 000 krooni, sh käibemaks summas 1 675 000 krooni (Vt maksuotsuse sissejuhatus, I köide, tl 14).
  5. PMTK leidis, et OÜ Westnett puhul oli tegemist esmakordse käibemaksu tagastusnõudega ning tagastamisele kuuluv summa oli suur ja äriühingu puhul tavatu. PMTK pidas vajalikuks kontrollida põhjalikumalt tehingu majanduslikku sisu ja sellest tulenevalt ka tehingu maksustamise õigsust ning enammakstud käibemaksu tagastusnõude põhjendatust (Vt maksuotsuse sissejuhatus, I köide, tl 15).
  6. 12.11.2010 andis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollakti nr 12.2-3/3459-16, milles toodi ära kontrollimise käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. OÜ Westnett esitas 25.11.2010 kontrollaktile eriarvamuse, tuues välja, et ei nõustu maksuhalduri seisukohtade ja järeldustega ning leiab, et OÜ-l Westnett on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja puudub faktiline ja õiguslik alus maksuotsuse andmiseks (Vt maksuotsuse sissejuhatus, I köide, tl 15).
  7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus andis 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17, milles leidis, et OÜ Westnett
  8. a märtsikuu käibemaksuarvestuse osas läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhaldur jõudnud seisukohale, et OÜ Westnett on maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides arvanud alusetult sisendkäibemaksuna maha käibemaksu summas 1 679 193 krooni. PMTK otsustas vähendada OÜ Westnett poolt maksustamisperioodil
  9. a märtsikuu deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 679 193 ehk 107 319,99 eurot ning jätta OÜ Westnett tagastusnõude summas 1 679 193 krooni ehk 107 319,99 eurot rahuldamata (I köide, tl 14-41).
  10. 21.01.2011 esitas OÜ Westnett kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeksuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos vastavate intressidega. Ühtlasi taotles kaebuse esitaja ka haldusasja liitmist varasema haldusasjaga nr 3-10-2179, mille puhul oli sisuliselt tegemist sama vaidlusega (I köide, tl 3-12).
  11. Tallinna Halduskohtu 14.02.2011 määrusega võeti OÜ Westnett kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeksuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos vastavate intressidega menetlusse ning liideti ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-10-
  12. Muuhulgas selgitas kohus, et olenemata 2 haldusasjade liitmisest oleks menetlusosalistel otstarbekohane esitada oma seisukohad varasemas haldusasjas nr 3-10-2179 esitatud nõuete mõju kohta seonduvalt 22.12.2010 maksuotsusega nr 12.23/3459-17 ning menetluse võimaliku lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lg 1 punktide 2 või 4 alusel (I köide, tl 44-46).
  13. 28.02.2011 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuses leidis kaebuse esitaja, et kaebusest loobumisel kaotaks OÜ Westnett pool tasutud riigilõivust ja võimaluse juba kantud menetluskulude väljamõistmiseks ning ei loobunud varasemalt esitatud nõuetest. OÜ Westnett oli seisukohal, et maksuhaldur on õigusvastaselt venitanud tagastusnõude täitmisega ning põhjendamatult tagastusnõude täitmise tähtaega pikendanud ja selle peatanud. Kaebuse esitaja leidis, et kuna tagastusnõue tuli seaduse kohaselt täita 20.05.2010, on maksuhaldur kohustatud tasuma alates sellest päevast vastavalt maksukorralduse seaduse § 116 lõikele 2 intressi (I köide, tl 53-54).
  14. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus nõustus oma 16.03.2011 vastuses menetluse osalise lõpetamisega (I köide, tl 58-63).
  15. Tallinna Halduskohtu 06.04.2011 määrusega selgitati protsessiosalistele menetluse lõpetamise võimalusi lähtuvalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 ning kohus andis kaebuse esitajale aega esitada soovi korral taotlus kohtukulude vastustajalt väljamõistmiseks seda nõuet puudutavas osas, milles menetlus lõpetatakse (I köide, tl 92-94).
  16. OÜ Westnett esitas menetluskulude hüvitamise taotluse 19.04.
  17. Eelnimetatu edastati maksuhaldurile vastamiseks.
  18. Maksuhaldur esitas omapoolse seisukoha menetluskulude osas 29.04.
  19. Vastustaja ei nõustunud menetluskulude suurusega ja ei pidanud menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ka võimalikuks (I köide, tl 117-118).
  20. Tallinna Halduskohtu 09.05.2011 määrusega eraldas kohus selguse huvides varasemalt haldusasjaga nr 3-10-2179 liidetud käesoleva haldusasja nr 3-11-176 materjalidest OÜ Westnett taotlused seonduvalt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.06.2010 ja 12.07.2010 otsustega ning 02.08.2010 otsusega. Sama määrusega taastati eraldatud nõude osas sama haldusasja number 3-10-2179, mis oli avatud ja toimis enne selle liitmist maksuotsuse vaidlustamist puudutava käesoleva haldusasjaga. Kohus ei lahendanud eelnimetatud määrusega menetluse osalise lõpetamise küsimust. Nimetatud määruses märgiti, et edaspidiselt on võimalik lahendada menetluse lõpetamise küsimust taastatud haldusasjas nr 3-10-
  22. Tallinna Halduskohtu 17.10.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (I köide, tl 126).
  23. OÜ Westnett esitas 30.11.2011 Tallinna Halduskohtule täiendavad selgitused ja tõendid (I köide, tl 136).
  24. Tallinna Halduskohtus 07.12.2011 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja seda peamiselt 30.11.2011 esitatud täiendavate tõendite ja selgituste pinnalt.
  25. Tallinna Halduskohtu 13.12.2011 määrusega määrati uuesti kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (II köide, tl 5). 3 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  26. OÜ Westnett taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamist ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamist koos vastavate intressidega. OÜ Westnett leiab, et maksuotsuses toodud seisukohad on meelevaldsed ning kaebuse esitaja on esitanud kõik vajalikud dokumendid ja tõendid. Kaebuse esitaja taotleb ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Alljärgnevalt on toodud kaebuse esitaja põhilised väited ning seisukohad.
  27. Kinnisasja võõrandamine on toimunud. Maksustamine on vastuolus käibemaksuseaduse (edaspidi ka KMS) § 37, § 29 lg 1 ja § 29 lg 3 p
  28. OÜ Westnett on kantud omanikuna kinnistusraamatusse ning puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendavad dokumendid on esitatud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine juhul, kui maksukohustuslasel on raamatupidamises nõuetele vastav arve ja kaup on soetatud, on täiesti õigusvastane ja vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on sätestatud KMS §-des 29-
  29. Sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul on oluline, et kas soetatud kaup või teenus on ettevõtlusega seotud või mitte ning vastavalt tuleb määrata mahaarvatava käibemaksu ulatus. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Käesoleval juhul vastavad vaidlusalused arved KMS § 37 nõuetele. Käibemaksuseadus ei näe ette võimalusi, mille puhul KMS § 37 vastava arve olemasolul on sisendkäibemaksu mahaarvamine keelatud.
  30. Tehingu toimumine on tõendatud notariaalse lepinguga ja kinnistusraamatu kandega. Tehingu toimumist kinnitab notariaalne ostu-müügileping (31.03.2010) ning kinnistusraamatu andmed, mille kohaselt on kinnistute omanikuks OÜ Westnett (kanne on tehtud 31.03.2010 avalduse alusel 14.04.2010). Seega ei saa tehingu tegemises olla mingisugust kahtlust. Kontrollimenetluses on esitatud notariaalne müügileping, mis on koostatud Tartu notar Paavo Uibopuu notaribüroos 31.03.2010.a. Enammakstud käibemaks on tekkinud peamiselt eelnimetatud lepingu alusel, mille kohaselt on 31.03.2010.a OÜ-lt Valiser Trade soetatud kinnistud (sihtotstarbega elamumaa) aadressil Lääne tn 2, Tartu linn. Kinnistute müügihind oli 10 050 000 krooni, milles sisaldus käibemaks 1 675 000 krooni. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Valiser Trade on maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud ning selle käibemaksu maksudeklaratsioonis deklareerinud. Käibeks oleva eseme valdus ja omand on ostjale üle läinud. Käesoleval juhul on täidetud asjaõigusseaduse (edaspidi ka AÕS) § 120 lg 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
  31. Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud maksukorralduse seaduse (edaspidi ka MKS) § 83 lg 3 ja lg
  32. Tulenevalt MKS § 83 lg 3 ka juhul, kui tehing on tühine, kuulub see maksustamisele nii nagu tehing oleks tegelikult toimunud ning käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt. Käibemaksuseadus ei näe ette võimalust vabastada arvel käibemaksu märkinud isik käibemaksu tasumisest, ning ostjale sama summa määramise puhul on tegemist topeltmaksustamisega.
  33. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekkis märtsis 2010.a. ning see ei sõltu müügihinna ja käibemaksu tasumisest. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle kohta, et lepingu objektiks olevad kinnisasjad on käibemaksuga maksustatavad. Seega on käibemaks lisatud vastavalt seadusele, on õiguspärane ning ostjal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Vastavalt OÜ Westnett ja OÜ Valiser Trade vahelise ostu-müügilepingu punktile 5 on valdus üle läinud lepingu sõlmimise kuupäeval, seega on käive tekkinud KMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt 31.03.2010.a ning OÜ Westnett on sisendkäibemaksu õigesti kajastanud 2010.a märtsikuu käibedeklaratsioonis. 31.03.2010 notariaalse 4 lepingu kohaselt kohustus ostja tasuma müügihinnast 1 675 000 krooni 01.07.2010.a. Summa 4 350 000 krooni tasaarvestati hüpoteegist tuleneva kohustuse ülevõtmisega ning loeti müügihind selles summas tasutuks. Ülejäänud müügihinna 4 025 000 krooni kohustus ostja tasuma 31.12.2010.a. OÜ Valiser Trade on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris. KMS 29 lg 3 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega on tingimuseks, et müüja on käibemaksukohustuslane, käibemaks peab kuuluma tasumisele ning ei pea olema tasutud. OÜ Valiser Trade peab riigile käibemaksu tasuma. Maksuvõlglaste registrist nähtub, et OÜ Valiser Trade on vaidlusaluse käibemaksu deklareerinud ning maksuhalduril on kohustus see sisse nõuda.
  34. Tegemist on topeltmaksustamisega ja see on vastuolus käibemaksu fiskaalse neutraalsuse põhimõttega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise puhul on tegemist topeltmaksustamisega. Kuna maksuhaldur on kohustatud arvetel märgitud käibemaksu sisse nõudma OÜ-lt Valiser Trade, on ostjale sama summa määramise puhul tegemist käibemaksu kumuleerimisega. Maksuotsuses toodud maksukäsitlus on vastuolus KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatuga. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle kohta, et lepingu objektiks olevad kinnisasjad on käibemaksuga maksustatavad ning käibemaks on lisatud vastavalt KMS § 16 lg 2 p
  35. Kaebuse esitaja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole maksukohustuslasel valikuvõimalust, kas käibemaksu lisada või mitte. Seega on maksuhalduri käsitlusviis otseselt seadusega vastuolus ja kallutatud seadust rikkuma.
  36. Maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid, väljunud kontrolli piirest ning tuginenud asjasse mittepuutuvatele asjaoludele. Maksuotsuses kirjeldatakse kinnistu ajalugu ning tehakse eelneva kinnistu omaniku käitumisest järeldusi OÜ Westnett suhtes. Sisuliselt on maksuhaldur asunud läbi viima OÜ Valiser Trade kontrolli ning teinud oma järeldused OÜ Westnett suhtes teistele isikutele antud hinnangu kaudu. Samas ei ole selge, milline seos on tuvastatud asjaoludel OÜ-ga Westnett ning mida temale sellega seoses saab ette heita. Maksuhalduri väide hüpoteegipidajatest ei puutu asjasse. Kuna hüpoteek jäi kinnistule peale ning võlausaldajad saavad sellele sissenõuet pöörata, on igati põhjendatud seetõttu osalise ostuhinnaga tasaarvestuse tegemine (sisuliselt lükkub tasumise kohustus lihtsalt edasi). OÜ-lt Valiser Trade kui kolmandalt isikult on küsitud OÜ Westnett kontrolli mittepuutuvat teavet ning tehtud ebaõiged järeldused asjaoludest, mis ei ole seotud OÜ Westnett sisendkäibemaksu tagastamisega. Maksuhaldur on põhjendamatult pöördunud OÜ Lampe Invest, OÜ Nauvitsman ja OÜ Neo Vara poole (kes ei ole antud menetluses kolmandateks isikuteks) ning asunud neilt selgitusi võtma asjasse mittepuutuvates küsimustes. Nende vastused ei ole mingisuguses seoses OÜ Westnett sisendkäibemaksu tagastamise kontrolliga.
  37. Maksuhaldur on teinud ebaõiged järeldused kinnistu hinna kohta. Kaebuse esitaja märgib, et hind ei ole antud juhul asjassepuutuv, tegemist ei ole seotud isikutega ning arvestades lepingutingimusi oli see igati mõistlik. Samuti ei sõltu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus hinna suurusest, vaid sisendkäibemaks arvatakse maha arve alusel. Maksustamisel võib hinna suurus olla oluline muudel juhtudel, mis käesolevas asjas ei ole vaidluse all.
  38. OÜ Westnett esitas 30.11.2011 Tallinna Halduskohtule täiendavad selgitused ja tõendid. OÜ Westnett on jätkuvalt seisukohal, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei sõltu müügihinna ja käibemaksu tasumisest. Kaebuse esitaja toob välja, et asjassepuutuval kinnistul aadressiga Lääne tn 2, Tartu, on seal asuv kortermaja välja ehitatud ning OÜ Westnett poolt on 11 valmisehitatud korteriomandit käesolevaks ajaks müüdud. Kaebaja teatab, et korterite müümisel on lisatud käibemaks ning see on riigile tasutud. Kaebaja teatab, et käesolevaks ajaks on kontrollimenetluse ajal OÜ-le Valiser Trade tasumata jäänud summad ka tasutud. Kaebaja rõhutab, et korterite müümisel on käibemaks lisatud ja riigile tasutud. Antud juhul on tekkinud olukord, kus korterite soetamisel on maksuhaldur keelanud sisendkäibemaksu maha arvata, kuid seaduse kohaselt ei saanud OÜ Westnett 5 neid edasi müüa maksuvabalt. Seega tekitab korterite soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine käibemaksu kumuleerumise (I köide, tl 136). VASTUSTAJA ESIALGSED KIRJALIKUD VASTUVÄITED
  39. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub oma esialgsetes kirjalikes vastuväidetes OÜ Westnett kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3459-17 tühistamise ja 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos intressidega rahuldamata jätta. Järgnevalt on toodud välja maksuhalduri põhilised seisukohad enne vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamist ja menetluse osalise lõpetamise taotluse esitamist (I köide, tl 58-63).
  40. PMTK on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja motiveeritud. Maksuotsuses on piisava selgusega esitatud ammendavad põhjendused koos viidetega maksuseadustele, mis olid aluseks käibemaksu tagastusnõude rahuldamata jätmisele. Maksuotsus vastab maksuseadustes toodud nõuetele ning tõendeid on põhjalikult analüüsitud, samuti on antud ammendav faktiline ja õiguslik argumentatsioon.
  41. Kaebaja on asunud seisukohale, et kinnisasja võõrandamine on toimunud notariaalse lepingu alusel, maksukohustuslasel on raamatupidamises nõuetele vastav arve, mille tõttu maksustamine on vastuolus KMS § 37, § 29 lg 1 ja § 29 lg 3 p
  42. Vastustaja on seisukohal, et tehingut, sh kinnistu soetamine, ei saa lugeda toimunuks ja tõendatuks ainuüksi lepingute, sh notariaalne leping, ja käibemaksuseadusega kehtestatud vorminõuetele vastava arve olemasoluga. Ainuüksi notariaalne leping ei tõenda sisulist teenuse osutamist/ kauba saamist, kui puuduvad muud faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingu tegelikku toimumist. Raamatupidamises kajastatav algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut. Samas, kui tehingute reaalset toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (lepingud ja arved) ning muud tõendid selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes korrektselt vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks.
  43. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 83 lg 3 ja lg
  44. Maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Westnett raamatupidamises kajastatud ostutehingu puhul ei ole tegemist OÜ Westnett ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnistuga, vaid tehinguga, mille tulemusena on tekitatud kunstlik võimalus OÜ-l Westnett saada tagasi kinnistu soetuselt käibemaks. Arvestades kõiki kinnistu ostutehingu hetkel kehtinud asjaolusid, s.h. kolmandate isikute kohustuste kasuks seatud hüpoteeke, ei oleks tõsiseltvõetavat arendustegevust edendada soovinud äriühing tavapärase konkurentsi tingimustes sellist tehingut teinud. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, seega ei saa sellest tekkida ka käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Kuna pooltel puudusid nii vahendid kui ka tahe oma kohustusi täita (käibemaksu tasumine riigile ning ostuhinna tasumine Westnett OÜ poolt OÜ-leValiser Trade ja ka eelnevas tehingus OÜ Valiser Trade poolt OÜ-le Lampe Invest), ei ole tehingud kinnistuga majanduslikus mõttes aset leidnud, mistõttu ei tekkinud kõnealuse kinnistu müügist ka käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ning sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole seetõttu tulenevalt KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 kohaselt lubatud. Fiktiivse kinnistu müügitehinguga püüti tekitada üksnes olukord, kus OÜ Westnett saaks maksuhaldurile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, jättes teadlikult kinnistu müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava OÜ Valiser Trade kanda. 6
  45. Kaebaja leiab samuti, et tegemist on topeltmaksustamisega ja see on vastuolus käibemaksu fiskaalse neutraalsuse põhimõttega. PMTK ei saa nõustuda esitatud väitega topeltmaksustamise kohta. Vastustaja on seisukohal, et kuna OÜ Valiser Trade on väljastanud arved OÜ-le Westnett tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta seadustes sätestatut eirates, on ta kohustatud KMS § 38 lg 1 kohaselt tasuma arvetel toodud käibemaksusumma riigile. Küll aga ei tähenda OÜ-l Valiser Trade lasuv KMS § 38 lg 1 sätestatud kohustus tasuda eelarvesse fiktiivsele arvele lisatud käibemaks, et seetõttu oleks lubatud väidetaval ostjal (OÜ Westnett) sellise arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  46. Kaebaja on samuti seisukohal, et maksukäsitlus on vastuolus KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatuga. Nimetatud seisukohaga vastustaja ei nõustu, sest viidatud käibemaksuseaduse säte ei ole antud kaasuses kohaldatav. Järelikult juhul, kui maksuhaldur tuvastab, et pooled sõlmisid kõnealuse kinnistu müügilepingu üksnes eesmärgil, jätta muljet tehingu olemasolust ilma soovita luua avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, on tegemist tühise tehinguga, mida maksustamisel arvesse ei võeta. Maksuõiguslikult tähendab see seda, et käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ei ole toimunud ja OÜ-l Westnett puudub ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus fiktiivse arve alusel, millel kajastatud majandustehingut tegelikult toimunud ei ole.
  47. Kaebaja väidab samuti, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid, väljunud kontrolli piirest ning tuginenud asjasse mittepuutuvatele asjaoludele. Vastustaja ei nõustu eeltoodud seisukohaga, vaid peab vajalikuks selgitada, et maksuhaldur lähtub kontrollimenetluse läbiviimisel MKS § 11 lg 1 sätestatud uurimispõhimõttest. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise seisukohtade ja tõenditega. Seega puudub maksukohustuslasel/kontrollitaval valiku tegemise ainuõigus, otsustamaks, milline maksuhalduri menetlustoiming on asjakohane või mitte. Viidatud uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhaldur määratlenud kontrollimisega seonduvate toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse. Kontrollimise eesmärgiga kooskõlas on tehtud korraldused kontrollitavale ja kolmandatele isikutele. Kontrollitoimingute teostamisel saadud tõendite ja teabe analüüsimise tulemusel on maksuhaldur kaalutlusõigust (MKS § 12) rakendades koostanudki maksuotsuse. Antud juhul on maksuhaldur pidanud vajalikuks välja selgitada kõik kontrolliobjektiks oleva kinnistuga seonduvad asjaolud, veendumaks kas OÜ-l Valiser Trade üldse oli võimalik kõnealust kinnistut müüa. Nagu maksuotsuses viidatud, on maksuhaldur (Lõuna maksu- ja tollikeskus) eelnevalt läbi viinud OÜ Valiser Trade kontrolli maksustamisperioodi osas, millal nimetatud äriühing kõnealuse kinnistu soetas. OÜ Valiser Trade kontrolli tulemina aga on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et juba OÜ Valiser Trade poolt kõnealuse kinnistu soetus oli näiline, mistõttu oli PMTK oluline ka käesolevas, Westnett OÜ kontrolli raames osundada just OÜ Valiser Trade kontrolli raames tuvastatud faktidele ja pöörduda teabe saamiseks kaebuses viidatud kolmandate isikute (AS SEB Pank, OÜ Valiser Trade, OÜ Nauvitsman, OÜ Neo Vara, OÜ Olgo ja Arco Vara Kinnisvarabüroo AS) poole. Maksuhalduri poolt eelmainitud kolmandatele isikutele esitatud küsimused on olnud tingitud põhjendatud kahtlusest OÜ Westnett poolt teostatud tehingu majandusliku sisu kohta esitatud teabe õigsuse osas. Nähtuvalt asjaolust, et OÜ-l Westnett puudub vara, mis ei oleks koormatud hüpoteekidega, jääb arusaamatuks, milliste vahendite arvel ta soovis ja saab kinnistul asuva ehitise arendamist finantseerida. Kontrolli raames ei ole esitatud maksuhaldurile laenulepinguid teiste äriühingutega, kuna käesolevaks ajaks on selge, et ükski krediidiasutus ei oleks nõus laenu juurde andma olukorras, kus kinnistu on juba koormatud hüpoteekidega. Seega puudub OÜ-l Westnett võimalus kinnistu arendamiseks või kinnistu hüpoteekidest vabastamiseks hankida rahalisi vahendeid pangast või kolmandatelt isikutelt. OÜ Westnett oleks pidanud mõistlikult käituva ja majandava äriühinguna kinnistu soetamisel teadma, et soetades teadlikult kinnistu koos kolmandate isikute nõuete katteks seatud hüpoteekidega, võib kinnistu edasine arendamine olla küsitav ja võimatu juhul, kui kolmandad isikud esitavad laenunõude OÜ Westnett kui kinnistu omaniku vastu ning laene tagavate hüpoteekide katteks võib kinnistu minna lõpuks sundmüüki, mille tagajärjel jääb osaühing sellest ilma. 7
  48. Kaebaja on esitanud seisukoha, et maksuhaldur on teinud ebaõigeid järeldusi kinnistu hinna kohta. Vastustaja ei saa ka selle seisukohaga nõustuda. Tehinguvabaduse põhimõtetest tulenevalt on pooltel õigus sõlmida tehinguid ja määrata kokkuleppeliselt selle hind. Samas õigust määratleda tehingu hinda, ei saa käsitleda absoluutsena, vaid seotuna turuväärtusega. Maksuotsuses on maksuhaldur tehingu näilisuse hindamisel välja toonud OÜ Westnett ja OÜ Valiser Trade vahel sõlmitud tehingu ebamõistlikult kõrge hinna, mis ületas mitmeid kordi kinnistu esialgses müügipakkumises kinnisvarafirma OÜ Olgo poolt märgitud hinda. Seega ei ole usutav, et OÜ Westnett nõustus soetama kinnistu hinnaga 10 050 000 krooni, samas kui tal olnuks võimalik soetada samaväärseid kinnistuid kinnisvaraturult oluliselt soodsamalt. Ei saa jätta veel kord viitamata olukorrale, kus osaühingul puudusid igasugused rahalised vahendid sellise hinnaga kinnisvara soetamiseks ning sellel ehitustegevuse alustamiseks ja lõpuleviimiseks. VASTUSTAJA POOLT KOHTUISTUNGIL ESITATUD TAOTLUSED
  49. Kohtuistungil esitas vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.12.2011 otsuse nr 6-2/4412, millega tunnistati vaidlustatud maksuotsus kehtetuks. Seoses eelnimetatuga esitas vastustaja menetluse osalise lõpetamise taotluse (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 29). Täiendavalt esitas vastustaja veel ka menetluse peatamise taotluse (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 31). KOHTU PÕHJENDUSED
  50. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsust nr 12.2-3/3459-17 ja taotletud selle tühistamist. Samuti on esitatud tulenevalt vaidlustatud maksuotsuse resolutsiooni punktist 2 vastav kohustamisnõue 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamiseks koos vastavate seadusest tulenevate intressidega. Selliselt on nõue menetluses ja kohtumäärustes fikseeritud. Nõuet täpsustati lähtuvalt varem kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lõigetest 7-9 veel ka kohtuistungil ning nõude ulatuse osas menetlusosalise vahel vaidlust ei olnud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 30).
  51. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg-s 1 on sätestatud, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Samad põhimõtted olid kohaldatavad ka lähtuvalt kohtuistungi toimumise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustikust.
  52. Käesoleva vaidluse iseärasus väljendub selles, et kohtuistungil esitas vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.12.2011 otsuse nr 6-2/4412, millega tunnistati kehtetuks kaebuse esitaja poolt vaidlustatud 22.12.2010 maksuotsus nr 12.2-3/3459-17 (II köide, tl 12-14). Ühtlasi taotles maksuhaldur menetluse (osalist) lõpetamist seoses sellega, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 29). Samas ei pidanud vastustaja võimalikuks vaidlustatud maksuotsusega vähendatud ja kaebuse esitaja poolt deklareeritud 1 679 193 krooni suuruse sisendkäibemaksu avaldajale koos vastavate intressidega kohest väljamaksmist lähiajal, sest tagastusnõude täitmise tähtaeg on peatatud seoses väärteomenetlusega, mida on vaidlustatud haldusasjas 3-10-2179 (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 30).
  53. Olukorras, kus kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud, lõpetatakse menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Samasugune regulatsioon sisaldus taotluse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 ja seega võrreldes varasema regulatsiooniga siinkohal vastuolusid ei ilmne. 8 Kaebuse esitaja vastustaja poolsele menetluse (osalise) lõpetamise taotlusele vastu ei vaielnud, kuid nimetas menetluskulude hüvitamise taotlust (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 29). Arvestades asjaolu, et vastustaja ei pidanud võimalikuks maksuotsusega seonduvat tagastusnõuet täita ja vastavat summat kaebuse esitajale koos ettenähtud intressidega välja maksta, ei saa haldusasja menetlust tervikuna lõpetada, vaid menetlus tuleb lõpetada osaliselt. Lähtuvalt eelnimetatust lõpetab kohus menetluse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 22.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/345917 tühistamise nõudes, sest see on maksuhalduri poolt 29.12.2011 kehtetuks tunnistatud, mis ühtlasi tähendab seda, et kaebuse esitaja on maksuotsuse tühistamise nõude osas oma eesmärgi saavutanud.
  54. Vastustaja taotles kohtuistungil menetluse peatamist selles osas, mis on seotud teise menetlusega haldusasjas 3-10-
  55. Kaebuse esitaja menetluse peatamisega ei nõustunud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 31). Kohus selgitas kohtuistungil, et menetluse peatamise taotlus jääb olemuslike seoste puudumise tõttu teise haldusasjaga, aga ka menetlusökonoomia huvides rahuldamata ning täpsemad põhjendused tuuakse välja kohtulahendis. Taotluse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lg 1 kohaselt võis kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Antud juhul taolise olukorraga tegemist ei olnud. Haldusasjas 3-10-2179 on vaidlustatud esialgse tagastusnõude taotluse lahendamise pikendamisi ja tagastusnõude täitmise peatamist. Kõik eelnimetatud ja haldusasja 3-10-2179 raames vaidlustatud haldusaktid anti välja enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud 22.12.2010 maksuotsuse koostamist. Maksuotsuse koostamise järgselt, mille resolutsiooni punktiga 2 jäeti vaidlusalune tagastusnõue rahuldamata, muutusid maksuotsuse koostamisele eelnenud ja sama tagastusnõude täitmise vahepealsed pikendamised ning vahepealne peatamine sisutuks. Põhimõtteline vaidlus seonduvalt tagastusnõudega lahendati maksuotsusega. Seega ei ole sisuline vaidlus seotud varasema haldusasjaga. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et käesolevaks ajaks on haldusasjas 3-10-2179 taotlusi täpsustatud ning tegemist on haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Eelnimetatu ilmneb 12.12.2011 kohtuistungi protokollist haldusasjas 3-10-2179 ja see on kättesaadav ka KIS kaudu. Taolise haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul tuleb kontrollida ja hinnata pigem avaldaja poolt nimetatud põhjendatud huvi, kuid see on teise haldusasja teema. Kaebuse esitaja selgitas seonduvalt menetluse peatamise taotlusega, et maksuotsus on eelneva menetluse suhtes lõplik otsus ja maksuotsuse andmisega muutub eelnev (tagastusnõude täitmise peatamine) ainetuks. Sama käibemaksusumma ei saa olla samaaegselt peatatud ja määratud ega ka tühistatud ja ikkagi peatatud. Peatamisel ei ole õiguslikku tähendust olukorras, kus on tehtud maksuotsus ja selle tühistamisega ei saa minna enam peatamise staadiumisse kuna maksuotsusega oli peatamine ümber vaadatud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 31, keskel). Kohus nõustub ka kaebuse esitaja poolt välja toodud eelnimetatud põhjendustega. Vastustaja on esitanud seoses tagastusnõude täitmise peatamisega kaebuse esitajaga võrreldes vastupidise seisukoha (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 31). Vastustaja seisukohaga ei saa nõustuda ja kohus on seda eelnevalt juba põhjendanud. Seega jääb vastustaja poolt esitatud haldusasja menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
  56. Vastustaja väljendas kohtuistungil seisukohta, mille kohaselt ei saa vaidlusalust summat siiski lähiajal kaebuse esitajale välja maksta ning seetõttu tuleb lahendada ka avaldaja poolt esitatud kohustamisnõuded. Vaidlustatud maksuotsuse esimeselt leheküljelt nähtub, et OÜ Westnett kontrollimise tingis asjaolu, et äriühing esitas 20.04.2010 käibemaksu tagastusnõude summas 1 679 193 krooni, mis oli tekkinud
  57. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksust summas 1 679 193 krooni. Maksuotsuse resolutsiooni punktiga 1 vähendati
  58. aasta märtsikuu deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 679 193 krooni ja resolutsiooni punktiga 2 jäeti OÜ Westnett tagastusnõue summas 1 679 193 krooni rahuldamata. Seega on maksuotsuse, sealhulgas selle resolutsiooni teise punkti kehtetuks tunnistamise järgselt vaja vastav tagastusnõue 9 rahuldada ja summa välja maksta. Vastustaja 29.12.2011 otsusest, millega vaidlustatud maksuotsus kehtetuks tunnistati nähtub, et varasemad seisukohad olid ekslikud ja et maksuotsuses antud hinnang reaalse majandustehingu puudumise kohta ei olnud õige. Taolises olukorras, kus on selgunud tagastusnõude rahuldamata jätmist puudutava maksuotsuse ekslikkus, tuleb summa ühtlasi ka taotlejale välja maksta. See peaks kaasnema maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega. Halduskohtumenetluses ei saa hinnata väärteomenetluse raames kindlaks tehtud asjaolusid, kuid siinkohal võib eeldada, et tegemist on mõnevõrra teistsuguse situatsiooniga ja sel juhul ei ole ka vastuolu seonduvalt maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega või siis ilmneb, et väärteomenetlus on vaja näiteks lõpetada. Halduskohtumenetluses tuleb lähtuda antud juhul asjaolust, et maksuotsus on kehtetuks tunnistatud. Taolistes olukordades, kus vaidlustatud haldusaktiga on keeldutud summa väljamaksmisest, kuid otsustus osutub õigusvastaseks ja haldusakt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks ja vastustajal ei ole kaalutlusruumi väljamakstava summa suuruse osas, tuleks see ühtlasi koheselt tasuda. See on üldine põhimõte ja ei vaja pikemat motiveerimist. Samamoodi ei oleks vajanud pikemat motiveerimist summa väljamaksmise kohustamise nõude rahuldamata jätmine kui kaebus vastava maksuotsuse tühistamise nõude kui põhinõude osas oleks jäänud näiteks rahuldamata. Vastustaja väidet enne vaidlustatud maksuotsuse andmist koostatud tagastusnõude täitmise peatamise tähenduslikkusest ei saa arvestada ning seda on kohus põhjendanud seonduvalt menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisega. Neid põhjendusi ei ole vaja siinkohal rohkem üle korrata. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p-st 2 on kohtul õigus kohustada vastustajat toimingut tegema ning see on kooskõlas ka kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p-ga
  59. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohustamist puudutavas osas rahuldada ning kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust osaühingule Westnett eelnimetatud summat eurodes välja maksma.
  60. Kaebuses oli esitatud ka intressinõue. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud maksuotsus on kehtetuks tunnistatud ning vastustaja on kohustatud selles nimetatud tagastusnõude summa kaebuse esitajale välja maksma, tuleb rahuldada ka intresside tasumise kohustamisele suunatud taotlus. Siinkohal tuleb menetlusosalistele selgitada, et intresside maksmist või maksmata jätmist ei saa seostada haldusasjas 3-10-2179 esitatud ja maksuotsuse koostamisele eelnenud tagastusnõude täitmise pikendamist või peatamist puudutavate haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetega, vaid lähtuda tuleb seadusest. Tagastusnõude täitmisega seonduvate intresside maksmist on reguleeritud maksukorralduse seaduses, eelkõige maksukorralduse seaduse §-s 33 ja § 116 lg-s
  61. Maksukorralduse seaduse § 116 lgs 2 on sätestatud, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 167 esimese lõike teisest lausest võib kohus teha taolistel juhtudel vastustajale ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Varasemalt reguleeris eelnimetatud ettekirjutuse tegemist halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg
  62. Siinkohal võib eeldada, et taolistes situatsioonides on ettenähtud intresside arvestamine vastavate programmide kaasabil vastustaja tavapärane tegevus ja kuna teisalt sõltub intresside suurus veel sellest, millal tasutakse põhisumma ehk antud juhul 1 679 193 krooni suurune tagastatav käibemaks eurodes, on eelnimetatud ettekirjutuse tegemine ja intressidena tasutava summa kindlakstegemise jätmine vastustajale põhjendatud.
  63. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on tehtud otsus vastustaja kahjuks. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et vastustaja kannab menetluskulud ka siis kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine). Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise päeval sätestas sellel ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 5 samamoodi, et vastustaja kannab kohtukulud kui menetlus lõpetatakse sama seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 10 sätestatud alustel (vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine). Arvestades asjaolu, et menetluse osalise lõpetamise kõrval kuulub kaebus ülejäänud osas (kohustamisnõuded) rahuldamisele, peab vastustaja kandma kaebuse esitaja menetluskulud mõlemal juhul ja kokkuvõttes need protsessuaalsed aspektid menetluskulude väljamõistmist ei mõjuta. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 83 lg 2 kohaselt oli kohtukuluks ka riigilõiv ning sama seadustiku paragrahvi 84 esimese lõike teise lausega oli sätestatud, et kaebuses mitme nõude esitamisel tuli tasuda riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Arvestades asjaolu, et antud juhul oli kohustamisnõude puhul tegemist konkreetselt määratletud rahalise summaga, mis kattub vaidlustatud maksuotsuses nimetatuga, tuleb nüüd lugeda riigilõiv kohustamisnõudelt tasutud riigilõivuks ning seonduvalt menetluse osalise lõpetamisega ei ole vaja ümberarvestusi teha. Seega riigilõivu võimaliku tagastamise küsimust seonduvalt menetluse lõpetamisega ei teki ja tasutud riigilõiv tuleb samuti vastustajalt kaebuse esitaja kasuks kohustamisnõuete rahuldamise tõttu menetluskuluna välja mõista. Menetluskulude väljamõistmisel omakorda tuleb lähtuda kulude vajalikkuse ja põhjendatuse printsiibist. Kaebuse esitaja on menetluskulude nimekirja lisanud ning taotleb õigusabikulude ja riigilõivu hüvitamist kokku 4725 euro ja 24 sendi suuruses summas (II köide, tl 15-16). Vastustaja on taotlenud antud juhul on õigusabikulude vähendamist, pidades neid osaliselt põhjendamatuks. Seonduvalt õigusabikulude kantusega menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud (kohtuistungi protokoll, II köide, tl 32).
  64. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg-s 5 oli sätestatud, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samasugune põhimõte sisaldub ka praegu kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg-s
  65. Kohtukulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimus jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid antud juhul peab kohus haldusasja mahtu ja keerukust arvesse võttes põhjendatuks mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja 4000 (neli tuhat) eurot, milles sisaldub ka kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv, mis on praegu kehtiva riigilõivuseaduse § 57 lg 16 kohaselt 958 eurot ja 67 senti. Siinkohal on võimalik lähtuda ka maksuvaidlusi puudutavates haldusasjades 3-3-1-54-11 ja 3-10-700 väljamõistetud õigusabikulude vastavatest võrreldavatest suurusjärkudest. Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 23.05.2012 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
  66. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-176 kohustamisnõuet puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus.
  67. Jätta rahuldamata WestNett OÜ kaebus maksuhalduri kohustamiseks 1 679 193 krooni suuruse käibemaksu tagastamiseks koos seadusest tulenevate intressidega.
  68. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt 1500 eurot esindajatasu katteks WestNett OÜ kasuks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda. 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.