lg 1 II lauses sätestatud määras ning jätta AS GE ja OÜ VE menetluskulud OÜ VE kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused Hageja pidi korraldama SS11.-12.05.2007 suuremahulise tantsuürituse. Pooled sõlmisid lepingu ürituse turvamiseks 05.01.07, mille sisu ja ülesanded määratleti lisas 1 ja mida täpsustati 09.05.2007 vastava turvaplaaniga. Pärast seda sai hageja kostjalt ettemaksu arve 5021189019 50 000 kr, mille tasus koheselt ning järgmisel päeval tasus ka käibemaksu osa 9000 kr, mille tasumise kohustus oli hagejale üllatav. Lepingust ei tulenenud, et käibemaks tuleb lisaks 50 000 kr ettemaksule tasuda. Kostja pidi alustama turvamahu täitmist ehk lepingut juba 10.05, kuid ei asunud seda tegema ei 10.05 ega ka 11.05.07 kl 9:
Seisuga 21.02.2012 oli viivis kokku 16835 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (nõude lõplik arvestus lk 211). Tõendid: Leping KTA -06/0103 (lk 21-25) Turvaplaan (lk 26-27) Arve 5021189019 (lk 28) Rendileping (lk 29-31) Rendilepingu lõpetamise teade (lk 32), turvalepingu lõpetamise teade (lk 33), täiendav selgitus (lk 34), pretensioon, vastus (lk 35-34) Hageja konto väljavõte 01.01.07-31.12.07 (lk 38, 64, 112), arved (lk 39-41, 54-59), reklaamilepingud, trükiteenuste leping (lk 42-53), Piletilevi kinnitus (lk 61-62) S. Sellini ütlused, R. Maastiku ütlused Hageja konto väljavõte makse kohta OÜ-e MB SS ja konto väljavõte sularaha ja kaardimaksete kohta 2006.a. mais (lk 176-177). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest, kuivõrd tekkinud kahju, st nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse täitmata jätmisega. Kostja ei ole selles kahju tekkimises süüdi. Hageja kannab ise oma äritegevuse riski, st nende kulude kandmise eest vastutab hageja ise, kuna soovis korraldada üritust, milleks puudus vastav linnavalitsuse luba vastavalt Tallinna Linna avaliku korra ja koosoleku korraldamise eeskirjale, samuti puudus politseiasutuse kooskõlastus. Ka rendileandja ütles hagejale lepingule üles hageja ja temavahelise lepingu rikkumise tõttu just hageja poolt, mitte kostja käitumise tõttu. Rendileandja poolt oli lepingu ülesütlemise põhjuseks vastavate kooskõlastuste puudumine. Hageja enda käitumine tingis talle lepingu ülesütlemise, kuna lepingu järgi pidi hageja tasuma ettemaksu 59 000 kr 09.05.2007, kuid seda hageja ei teinud. Kostja esitas arve 5021189019 02.05.07 ja seda mitte peale 09.05.
ei piira kahju tekitamisel vastutuse vabastamise kokkulepet ainult sellega, kas kahju tekib lepingu täitmise käigus. Seega on lepingu p 5.1 kohaldatav ka olukorras, kus lepingut ei asuta täitama. Vastupidine olukord tooks kaasa selle, kus hageja kanda ei jääks ühtegi äritegevuse riski, mille hulka kuulub ka saamata jäänud tulu. Lepingus puudus vajadus sätestada seda, et kostja ei tohi turvata ebaseaduslikku üritust ja peaks kuidagi hagejale seda selgitama. Tegemist on üldise õiguse põhimõttega, kus isikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui see aitab kaasa ebaseadusliku tegevuse läbiviimisele. Viivist ei saa arvestada saamata jäänud tulult kui hüpoteetiliselt summalt. Tõendid: Tallinna Linnakantselei kiri 03.5.07 ÜP -65/1952 (lk 80) Põhja Politseiprefektuuri kiri 07.05.07 nr PHJ 12.3-16.9/3114 (lk 81) Põhja Politseiprefektuuri e-kiri 10.05.07 (lk 83) Swedbank’i 02.06.2010 tõend (lk 84) 02.05.07 e-kiri (lk 85) Tunnistaja W. V ütlus SS 07.05.2007 kiri (lk 127) Kostja e-kiri 11.05.07 (lk 128-129) Kohtu põhjendused
järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingule ja seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine lepingu täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline täitmata jätmine.
lg 1 p 2 alusel võib kohustuse rikkumise korral võlasusaldaja kohustuse täitmisest keelduda, p 3 ja §115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist ja § 101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganeda, üles öelda. Hageja soovis korraldada SS 11.-12.05.2007 suuremahulist tantsuüritust, mille turvamiseks sõlmis 05.01.07 kostjaga turvalepingu KTA -06/0103. Lepingu sisu ja ülesanded määratleti lisas 1, mida täpsustati 09.05.2007 vastava turvaplaaniga (lk 21-26). Üritus jäi ära. Selles vaidlus puudus. Poolte vahel on sõlmitud seega käsundusleping
järgi, mille kohaselt peab üks isik teisele osutama teenust ja teine isik selle eest maksma tasu, kui selles on kokku lepitud.
alusel võib kumbki lepingu pool käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei saa oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kostja leidis, et hageja ei täitnud ettemaksu maksmise kohustust, mida ta pidi täpselt järgima, selleks, et kostja täidaks lepingut – hakkaks turvaülesandeid täitma. Hageja sellega ei nõustunud, kostjal ei olnud alust lepingust taganeda, võinuks anda tähtaja ettemaksu tasumiseks enne kui lepingust taganeti, lisaks ei saanud kostjalt arvet. Lepingu p 7.3 alusel on kostjal ehk täitjal õigus lepingu täitmisest keelduda, kui tellija ei ole õigeaegselt tasunud arvet (lepingu p 7.3 viimase lause viimane osa, lk 22). Lepingu p 4.1 sätestab pooltevahelise arvelduste korra ning selle punkti I lause kohaselt peab tellija tasuma täitjale mehitatud valve teenuse eest viimase poolt esitatud arve alusel 50 000 kr hiljemalt 09.05.2005 ning ülejäänud osa teenustasust hiljemalt 25.05.2007 (p 4.1 II lause, lk 22). Seega on pooled lepingu p 4.1. ja 7.3 koos vaadeldes otseselt sätestanud, et kui arvet ei tasuta, võib teine pool oma kohustuse täitmisest keelduda. Märgitust järeldub, et kui ettemaksu kohta esitatud arve on hagejal tasumata, ei pea kostja kohustust täitama. Selliselt lepingut vaadeldes nõustub kohus kostjaga, et tellija (hageja) poolt makse tasumise kohustuse täpne järgimine oli eelduseks, et kostjal säiliks huvi lepingu täitmise vastu. Lepingust nähtuvalt oli hageja kontaktaadressiks e-post XXX, hageja kontaktisikuks SS ja kostja müügiesindajaks WV, turvajuhiks ÜK. Kostja esitatud e-kirjast hagejale 02.05.2007 11:45 (lk 85) nähtub, et lepingus nimetatud WV on saatnud arve nr 5021189019 02.05.07 (lk 28) lepingus näidatud elektronposti aadressil. Lepingust nähtuvalt ei vaja pool arve saatmisel mingeid täiendavaid kinnitusi teiselt poolelt arve saamise kohta. Seega sai kostja mõistlikult võttes eeldada, et kui ta saadab lepinguga seotud kirjad ja arved kostjale lepingus kokkulepitud elektronposti aadressil, siis saab hageja ka need kätte. Hageja väitis, et ta ei ole arvet saanud, kuid kohus leiab, et sellisel juhul oli lepingu p 4.1 I lausest tulenevalt hageja hoolsuskohustuseks ettemaksu tasumise kohustuse täitmise eelduseks (ettemaksu tasumine) oleva arve olemasolu kontrollimine ning vajadusel selle puudumisel kostja informeerimine (
). Lepingu p 7.3 järgi oli kostjal õigus arve tasumata jätmisel lepingu täimisest keelduda, mis on kooskõlas
lg 1 p 2 ning seega pidi olema hageja ka teadlik, et kostja võib rakendada lepingu p 7.3 tulenevat käitumist. Asjaolu, et kostja märkis turvaplaanile 09.05.2007 (lk 27 Ü. K allkiri, kuupäev) oma vastutava isiku allkirja, ei tähenda seda, et kostja pole näinud mingit takistust selles, et ettemaks on tasumata ja et lepingut täita ei saa. Kuna lepingu järgi oli ettemaksu tasumise aeg 09.05.07, siis kuni selle päeva lõppemiseni võis hageja ka kohustust täita ning etteheite tegemine märgitud kuupäeval oleks kohtu arvates olnud alusetu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud viidatud ekirjaga, et ta on lepingu p 4.1 I lause alusel saatnud hagejale enne makse tähtaja saabumist arve selleks, et viimane saaks ettemaksu tasuda. Hageja tasus 50 000 kr 10.05.07 ja see laekus kostja kontole kl 20:15:52 ehk pärast kokkulepitud tähtaega (AS Swedbank tõend 200.488030/278558 02.06.10, lk 84). Mis puudutab kostja vastuväidet, et tasumata oli käibemaks märgitud ettemaksult, st 9000 kr (mille hageja tasus 11.05.07, vaidlus puudus), siis leiab kohus, et kostja selline käsitlus lepingu p 4.1 I lausest pole õige. Nimelt nähtub lepingu p 4.1. selgelt ja üheselt mõistetavalt ettemaksu konkreetne summa 50 000 krooni ning lepingu p 4.1 ei nähtu, et ettemaksule 50 000 kr tuleb lisada ka käibemaks. Lepingu üldsätetes (lk 21) on viide, et hindadele lisandub käibemaks. Kumbki pool ei ole väitnud, et ettemaks olekski kogu kostja poolt osutatava teenuse tasu ehk hind
Märgitu ei tulene ka lepingust, kuna selle lisast nr 1 nähtuvalt (lk 23-24) on teenuse hind 120225,00 krooni ja sellele lisandub käibemaks. Hageja tunnistaja S. Sellini ütluse kohaselt ei ole hind samastatav ettemaksuna vaidlusaluse lepingu raames. Eeltoodu alusel S. Sellini ütlusi ja lepingu p 4.
Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda
Kostja taganes lepingust 10.05.2007 avaldusega (lk 33, avaldus 10.05.2007 nr 10-7/3989), milles viitas lepingu p 4.1 tuleneva kohustuse rikkumisele ehk ettemaksu tasumise kohustuse rikkumisele. Kostja tunnistaja W. V ütluste kohaselt andis ta märgitud avalduse ehk tahteavalduse lepingust taganemiseks üle 10.05.2007 peale lõunat pärast seda, kui hageja esindaja S. S oli tulnud Põhja Politseiprefektuurist nõudpidamiselt. Ehkki hageja väitis, et ta pole seda teadet saanud, leiab kohus, et viidatud W. V ütlustega on lepinguga seotud taganemise tahteavaldus hagejale kätte antud TsÜS § 69 lg 2 I lause alusel lepingus märgitud hageja kontaktisikule ehk lepingust nähtuvalt juhatuse liikmele (lk 21). Kohtu arvetes ei ole veenvad S. S ütlused sellest, et lepingust taganemise avaldust ei ole saadud, kuivõrd ütlustest nähtuvalt ei mäletanud S. S lepinguga seonduvaid mitmeid asjaolusid, sj meenus talle alles lepingut näidates, et tegelikult oli hagejal olemas ka lepingujärgne e-posti aadress XXX. Kostja e-kirjast hagejale 11.05.2007 kl 10:25 aadressil XXX (lk 128) nähtub, et kostja esindaja W. V on saatnud taganemise avalduse ka täiendavalt kirjalikult ning sellest ekirjast nähtuvalt anti kiri üle eelmisel päeval kl 15:15 Pärnu mnt Politsei maja ees. Eeltoodud e-kirja, taganemisavaldust, tunnistaja W. V ütluseid hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud, et ta taganes lepingust pärast hageja-poolset ettemaksu kohustuse rikkumist koheselt järgmisel päeval (10.05.07) ja tegi selle tahteavalduse ka hagejale samal päeval teatavaks ehk enne kavandatava ürituse päeva (11.05.-12.05.07) ning enne ettemaksu tasu laekumist (laekus 10.05.07 õhtul kl 20:15:52). Seega muutus lepingust taganemine hageja jaoks kehtivaks enne ettemaksu tasumist ning kostja 11.05.2007 (lk 34) tehtud viited ürituse tarvis puuduolevaist politsei kooskõlastusest ja linnavalitsuse loast, ei oma enam lepingu taganemise seisukohalt tähendust. Peale selle ei ole kostja märgitud põhjusel lepingust taganenud. Hinnates antud situatsiooni, saab kohtu järeldada, et lepingu taganemine toimus kostja poolt õiguspäraselt. Arvestades seda, et lepingus oli ettemaksu tähtaeg 09.05.07 ning üritus, mida kostja pidi turvama, pidi toimuma 11.05-12.05.07, ning lepingu p 7.3. toodud lepingu täitmisest keeldumise õigust, leiab kohus, et kostjal puudus mõistlikult võttes 10.05.07 pärastlõunasel ajal (kui taganemise avalduse hagejale üle anti) alus eeldada, et hageja oma ettemaksu maksmise kohustuse täidab selliselt, et kostjal on võimalik korralda järgmiseks päevaks ürituse turvamine ja seda ka täita (st vahet ei jäänud ühtegi päeva). Lepingu järgi oli ettemaksu tasumise aja ja ürituse algamise aja vahel sisuliselt päev, seega pidi kostja jõudma hageja poolse lepingu korrektse täitmise korral teha selle aja jooksul ettevalmistused ürituse turvamiseks. Makse laekumine toimus alles kl 20:15:52 10.05.07 ning kohus on veendunud, et hageja asus oma ettemaksu kohustust täitma alles pärast lepingust taganemise avaldusest teadasaamist, so kui W. V oli S. S vastava avalduse üle andnud. Asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik nii kiiresti leida ürituse turvamiseks teist turvafirmat pärast kostjapoolset lepingust taganemist, kinnitab seda, et ka kostjal ei saanud olla piisavalt ressurssi ja aega ürituse turvamise korraldamiseks sellise vähese aja jooksul (ei jäänud 1 päeva vahet). Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, et lepingu rikkumise kõrvaldamiseks hageja poolt puudus kostjal vajadus anda täiendavat tähtaega
Nimetatud kaalutlustel oli kostjal õigus lepingust
lg 2 p 2 alusel hagejapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu taganeda ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata. Asjaolul, et lepingu lõpetamiseks kasutati taganemist, samas kui
räägib erakorralisest ülesütlemisest, ei ole kohtu arvates asja lahendamise seisukohalt märkimisväärset tähtsust, sest nii taganemise kui erakorraline ülesütlemise alused on sätestatud viidatud
lg 2 p 2 sama moodi, siinjuures ei ole vaidluses tasu maksmise ja ettemaksu tagastamise nõudeid ei esitatud, millisel juhul tuleb eraldi vaadelda taganemise ja ülesütlemise tagajärgi. Hageja väitis, et ka varasematel aastatel on ta ettemaksu tasunud hilinetult, küll aga ei ole kostja neid asjaolusid omaks võtnud, peale selle nähtus hageja enda tunnistaja S. Sellini ütlustest, et ettemaks tasuti enne üritust, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et pooltevaheline varasem praktika oleks olnud selline, et hageja tasub ettemaksu vahetult üritust, sõltumata lepingus kokkulepitud tähtaja järgimisest ning et kostja on sellist lepingu rikkumist pidevalt talunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv, tingitud hagejapoolsest kohustuse rikkumisest (lepingu p 4.1. I lause) ja lepingust taganemine 10.05.2007 (millega kaasneb lepingu täitmise kohustusest vabanemine, sest võlasuhe lõpeb
Seetõttu ei ole hagejal õigus ka
Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Asja selguse huvides peab kohus vajalikuks märkida järgmist.
lg 3 alusel peab lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjena teisel poolel tekkiv kahju olema ettenähtav lepingu sõlmimisel. Lepingu järgi oli see sõlmitud kolmandate isikute turvamise tagamiseks (lepingu p 1, 2), et hoida ära nendel tekkida võiv kahju. Seega pidi olema kostjal ettenähtav lepingu täitmata jätmisel kahju, mis hagejal võib tekkida (kostjapoolse) turvaülesannete täitmata jätmisel (mittekohasel täitmisel) juhul kui kolmandatel isikutel tekivad kahjud, mille eest ürituse korraldaja ehk hageja vastutaks, ja mida sellisel juhul peaks hagejale (tagasi) hüvitama kostja. Õige on iseenesest hageja väide, et kostjal võib kohustuse rikkumise korral tekkida hageja ees ka teistsuguse kahju (kui vaid kolmandatel isikutel tekkiv kahju) hüvitamise kohustus. Kohtu arvates on võimalik vaadelda kostja kohustusena hüvitada sellised kahjud, mida hageja pidanuks/võinuks kanda täiendavate kuludena näiteks kallima turvateenuse ostmisel võrreldes kostjalt ostetud teenusega, samuti võimalike täiendavate leppetrahvidena. Kohtu arvates hageja poolt ürituse ettevalmistamisega seotud kulud mida hageja kostjalt nõuab (artistide ettemaksud, reisikulud, ürituse reklaamikulud, osa rendikulusid, piletitega seotud kulud) ei saa olla seotud sellega, kas turvafirma (kostja) täidab oma lepingulisi kohustusi või ei ning nende kulude tekkimine ei ole seotud turvafirma ehk kostja kohustuse täitmisest/täitmata jätmisest ega ole kohtu arvates seoses võimaliku kostjapoolse kohustuse rikkumisega
Lepingu tahtlikul rikkumisel või raske hooletuse tõttu rikkumisel võib tekkida
lg 3 järgi võlgnikul (kostjal) ka nende kahjude hüvitamise kohustus, mida ta ei näinud tagajärjena lepingut sõlmides ette, küll aga eeldab see kohtu arvates rikkumise tagajärjel tekkinud kahjusid (sõltumata ettenähtavusest lepingu sõlmimisel), mitte aga neid hageja poolt ürituse ettevalmistamise kõiki kulusid. Sellised kulud on hageja poolt eelnevalt tehtud nii ehk nii ja sellise kulu kandmise riski kannab seega hageja ise. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et lepingus on pooled piiranud vastutust otsese varalise kahjuga (lepingu p 5.1) ning tegemist ei ole tühise tingimusega, kuna on kooskõlas
Lepingust ei nähtu, et vastutust oleks lepingu p 5.1. I lauses piiratud
lg 2 järgi kohustuse tahtliku rikkumise puhuks või piiratud kuidagi muul viisil ebamõistlikult hageja kahjuks. Vastutuse piiramine otsese varalise kahju hüvitamise kaudu ei ole ebamõistlik ega jätaks hagejat kostjapoolse kohustuse rikkumise korral loodetust oluliselt ilma. Lepingu p 5.1 I lause järgi on kostja vastutus süüline ning märgitu on kooskõlas
lg 1 sätestatuga (lepingu kohaselt võib vastutus olla kohustuse rikkumise korral süüline). Seega on hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks õiguslikult põhjendamata. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata ja kohtul puudub vajadus anda hinnang muudele poolte väidetele (kahju ulatus, tõendatus, iga kulu seos väidetava rikkumisega, kostja süü, hageja enda osavõtt kahju tekitamises, ürituse lubatavus ning vastavate kohaliku omavalitsuse loa ja politseiasutuse kooskõlastuse olemasolu vajadus, rendilepingu lõppemise põhjused) ja esitatud tõenditele, kuna need omavad tähendust siis, kui kostja oleks hagejal tekkinud kahju eest vastutav. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos tõenditega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on hagetav põhinõue 38241,13 €. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.