1. 4.03.2012 esitas G. H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtuotsuse muutmiseks, kuna kaebaja peab kohtuotsust ebaõiglaseks. Kaebaja kirjeldab, et ei ole vägivaldne ning tal oleks võimalik saada elukoht valla poolt. Samuti märgib kaebaja, et on invaliid, mistõttu uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga väike. 2.
lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (
3. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik (
), mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas.
§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
sätestab halduskohtu volitused, milleks on: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Seega ei ole halduskohtu pädevuses muuta teiste kohtute poolt tehtud kohtuotsuseid. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole ilmselt rahul kohtuotsusega, millega on talle määratud karistuseks vangistus. Kohus selgitab, et kui isik ei nõustu esimese astme kohtuotsusega, siis tuleb sellele esitada apellatsioonkaebus vastavale ringkonnakohtule. Kui isik ei nõustu ka ringkonnakohtu otsusega, siis tuleb esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Seejuures tuleb selleks järgida seaduses sätestatud tähtaegu. Lisaks on veel võimalik esitada teistmisavaldus Riigikohtule, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 365-369). Kohus selgitab, kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Kui kaebaja sooviks on aga hoopis esitada avaldus enda tingimisi ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks, siis tuleb tal pöörduda vastava avaldusega Harju Maakohtu poole kui selleks esinevad karistusseadustiku §-is 76 või §-is 77 sätestatud alused. 4. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.