) § 152 lg 1 p 4 alusel. 7. Kaebaja teatas 26.02.2013 kohtule, et on nõus käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamisega ning esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. KOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
lg 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 9. Menetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel ei mõisteta vastustajalt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, nagu käesoleval juhul on kaebaja taotlenud.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ tasus kaebuselt riigilõivu 31,94 eurot (27.06.2012 maksekorraldus, tl 12) ja täiendavalt 718,06 eurot (26.09.2012 maksekorraldus, tl 24) ehk kokku 750 eurot, mille saab advokaadibüroole tagastada. 10.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral 2 menetluskulusid välja ei mõisteta.
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-05). Kaebuse esitaja taotleb 1452,03 suuruse (koos käibemaksuga) õigusabikulu väljamõistmist vastustajalt. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ 05.07.2012 arve nr 833 (taotletav summa 427,94 eurot), 29.10.2012 arve nr 1231 (taotletav summa 499,80 eurot), 28.01.2013 arve nr 101 (taotletav summa 377,30 eurot), 21.02.2013 arve nr 214 (taotletav summa 119,99 eurot) ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused ja kassa sissetuleku order (tl 149-154, 157). 11. Kohus juhib esmalt tähelepanu, et kaebaja on taotletavaid menetluskulusid kokku arvutades teinud arvutusvea – eeltoodud taotletavate summade liitmisel on lõplikuks summaks 1425,03 eurot, mitte 1452,03 eurot, nagu märgitud menetluskulude nimekirjas (tl 144). Olles tutvunud kohtule esitatud arvete ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et kaebaja menetluskulud ei kuulu väljamõistmisele täies ulatuses. Tegemist ei ole keskmisest oluliselt mahukama ega keerukama asjaga. Vaidluse aluseks olevad asjaolud on küllalt selged ja piiritletud ning kaebuse esitamiseks (ega muutmiseks) ei olnud vaja läbi töötada suurt hulka materjale või analüüsida tõendeid. Vastustaja tunnistas vaidlustatud maksuotsuse eelmenetluse staadiumis kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul väljamõistetava õigusabikulu suurust vähendada ning vajalike ja põhjendatud menetluskuludena tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1200 eurot (koos käibemaksuga). Kristina Maimann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.