) §-s 38 ja § 39 sätestatud nõuetele. Kohus kontrollib eelmenetluses kaebuse nõude vastavust
§-le 37. Kuna kohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-13-101 esinesid puudused, siis jättis kohus kaebuse
Kaebuse esitamisel märkis kaebaja ära, et ta esitab vaide kohtule seotult kirjaga 22.05.12 kohtu töö korraldamiseks, kuid edasiselt nähtus, et see ei saa olla seotud käesolevalt esitatud nn uue kaebusega. Kaebaja oli märkinud, et ta nõuab kohtult tema pretensioonide ja kõigi nõudmiste uut läbivaatamist alates 18.07.11- 25.05.12.a. ja ta soovis, et eemaldataks toimikutest kõigis 1 kohtuinstantsides dokumendid maa erastamise kohta, taastataks menetlus lõpetatud haldusasjades, hüvitataks tekitatud kahjud kohtumenetlustes. Samal ajal nähtus kohtuinfosüsteemist, et kaebaja on esitanud samasisulise kaebuse haldusasjas nr 3-12-1427, milles kohtumääruses oli märgitud, et kaebaja on kaebuses esitanud järgmised nõudmised: 1) määratleda xxxxxx kinnistu õiguslik staatus; 2) arvestada ümber xxxxxxx kinnistu maksumus; 3) lugeda xxxxxxx kinnistu kuuluvaks xxxxxxx kinnistu juurde; 4) määratleda xxxxxx kinnistu maksumus kui riigi kingitus vastavalt MaaRS § 22 12 ja määrusele 40, 41 järgi; 5) kohustada Harju Maavanemat korvama xxxxxxx omandamisel tasutud hinnavahe (lähtudes transpordimaa hinnast) ja selle kinnistu soetamisega kaasnenud kulutused; 6) hüvitada varasemates kohtumenetlustes osalemisega seotud kulutused (menetluse läbiviimise kulud, konsultatsiooni kulu, tõlkekulud); 7) kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit vastu võtma kaebaja tingimused xxxxxxx ja xxxxxxxx hoonestamiseks; 8) vaadata läbi kõik kaebaja poolt varem esitatud pretensioonid Harju maavanema ja teiste organisatsioonide poolt antud määruste ja otsuste kohta; 9) hüvitada moraalne kahju; 10) võimaldada üldkasutatavate võrkudega (sooja- ja veetrassid, kanalisatsioon, valgustus) ühinemist; 11) tagada maaomandit kaitsvate seaduste vastuvõtmine; 12) uurida kohtu taktikat kohtumenetluse venitamisel; 13) kontrollida maamaksu määramist. Kuna kaebaja teises haldusasjas puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas kohus määrusega selle kaebuse ja ka määruskaebuse, mille kaebaja esitas. Samuti nähtub kohtule, et ka haldusasjas nr 3-11-1785 oli kaebaja esitanud samasisulise kaebuse ja ka see kaebus on kohtumäärusega tagastatud. Juhul, kui kohsu peaks eelmärgitud kaebustest tulenevalt siiski menetlust jätkama, ei saaks kaebaja käesolevas asjas samaugust kaebust esitada ja kaebus tuleks tagstada. Antud ajahetkel ei nähtu, et haldusasjas nr 3-12-1427 menetlus jätkuks. Kohtu infosüsteemi andmetel oli Tallinna Halduskohtu menetluses D. D. W. kaebus Tallinna Linnavalitsuse
esitada ei võimalda ning et valdav enamik kaebusi on menetletud tõepoolest erinevate kohtunike poolt, kuid kohtuasjad on kohtus jaotatud lahendamiseks juhuslikkuse printsiibil, kohtunik ise endale kohtuasja lahendamiseks ei vali. Kui kaebajale ei sobi mingil põhjusel kohtu tegevuse korraldus, siis käesoleva kohtuasja raames ei saa lahendada küsimust, kas kaebaja esitatud kaebused peaksid olema erinevate kohtunike lahendada või peaks neid lahendama üks kohtunik, kaebaja saab teha oma ettepanekud kohtute teistsuguse töö korraldamiseks nt justiitsministeeriumile. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja kriitika kohtute töö korraldamiseks, kuna eelmärgitud osad ei sisalda ühtegi konkreetset taotlust, mida saaks käesolev kohus siin asjas lahendada. 3) Kaebaja on märkinud käesolevas asjas, et ta esitab uue kaebuse, selgitamata täpsemalt mida tähendab antud juhul „uus“ kaebus. Kohus eeldas, et kaebaja ilmselt on lõppastmes nõustunud haldusasjas nr 3-12-1427 kaebuse tagastamisega, vastupidiselt tekiks olukord, mil kohtule on esitatud samasugune nõue, kuid kohus ei saaks menetleda
Selles kohtuasjas oli kaebaja kohustatud kaebuse puudused kõrvaldama ja kui kaebaja seda ei teinud, siis on pealdis nn uus kaebus selliselt eksitav juhul, kui kaebaja soovinuks teises kohtuasjas esitada käesoleva kaebuse. Teises kohtuasjas oli kaebajale antud vastamise tähtaeg ja kui kaebaja seal ei vastanud, siis ei liikunud käesolev kaebus teise haldusasja juurde.
lg 1 p 3 märgib, et kaebus tuleb tagastada, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Käesolevalt ei ole kohtule teada, kas kaebaja soovib teises haldusasjas ikka veel menetluse jätkamist ja mida ta tegelikult ette võtab ja kohtult soovib. 4)Käesolevas asjas tagastas kohus määrusega 21.01.13 (p 1) kaebuse kohtu vastu esitatud nõuete osas eemaldada kõigis instantsides kaebajaga seotud toimikutest maa erastamise kohta esitatud dokumendid, taastada lõpetatud haldusasjade menetlustes uurimine ja kohtumenetlustega tekitatud kulude hüvitamine. Põhjendused sisalduvad kohtumääruses ja kohus märkis, et määruse sellele osale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebaja ei märgi, et ta esitas määruskaebuse, ka ei nähtu, et ta oleks määruskaebuse esitamiseks tasunud riigilõivu 15 eurot ja sooviks seda teha käesolevalt. 5) Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta, selgitas selle puudused ja nende kõrvaldamise vajaduse. Kuna kohus tagastas 21.01.13 määrusega ( määruse p 1) eelmärgitud nõuded, siis neid enam kaebaja esitada ei saanud ja kui kaebaja neid küsimusi vastuses ka uuesti puudutab, jätab kohus need tähelepanuta. 3 6) Käiguta jäetud kaebuses andis kohus juhised, mis kaebajal tuleks täpsustada ja kuidas nõuded formuleerida vastavuses
nõuetega (järgida tuleb kaebuse nõude esitamise tähtaegu jne). Kohus märkis, et juhul, kui kaebaja sooviks on esitada kahjunõue, siis täpsustada vastustajat, selle tekkimise asjaolusid, märkida ära selle suurus ja tasuda vastavalt riigilõiv, kuna kaebusest ei selgunud, millise nõuete ja missugusel printsiibil oli kaebaja tasunud riigilõivu. Tasutud riigilõivu suurus ei selgita kohtule kuidagi veel seda, mis nõuded kaebaja tegelikult esitas või kui soovitakse esitada kahjunõue, siis missuguses suuruses. Kaebaja on tasunud sellelt kaebuselt riigilõivu kahes osas ja märkustega, millest üks viitab soovile saada kompensatsiooni ( riigilõivu on tasutud 20.00 eurot) ja teise osas on märgitud, et see tasuti uuelt kaebuselt (riigilõivu tasutud 15.97 eurot). Kuna kaebaja ei määranud kahjunõude või kompensatsiooni suurust, siis ei saa kohus kontrollida, kas riigilõivu tasuti õigesti. Kuna kohus juba märkis, et taotlustega tuvastada Harju maavanema 29.01.2008 vastuskirja nr 3.2-1.9/100 õigusvastasus ja kohustada Harju maavanemat otsustama xxxxxxx, Tallinn kinnistu erastamiseks vajaliku loa andmise või sellest keeldumise üle; tühistada Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 1054-k p 5; kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit hoiduma xxxxxxxx, Tallinn kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisest on leidnud lahenduse, siis ei saanud kohus käesolevast asjast järeldada, et kaebaja sooviks on ikkagi arutada neidsamu nõudeid. Kohus peab samade nõuete ja alusega kaebuse tagastama. Kohus andis selle tõttu kaebajale uuesti võimaluse korrastada kaebus ja selle nõuded ja selgitas, et juba menetletud asju ei saa uuesti menetleda. Kaebusest nähtus, et kaebaja sooviks oli määratleda xxxxxxxx kinnistu õiguslik staatus ja et kaebaja pole rahul xxxxxx kinnistu maksumusega ja see tuleb ümber arvestada, kaebaja arvates tuleks lugeda xxxxxxx kinnistu kuuluvaks xxxxxxx kinnistu juurde, xxxxxxx kinnistu maksumust tuleb vaadata kui riigi kingitust vastavalt MaaRS § 22 12 ja määrusele 40, 41, Harju Maavanem peab korvama xxxxxxx omandamisel tasutud hinnavahe, kui see oksjonil määrati erastamisele elamumaana ja kui see samal ajal on nimetatud kui transpordimaa, hüvitada tuleb kinnistu soetamisega kaasnenud kulutused ja hüvitada tuleb ka varasemates kohtumenetlustes osalemisega seotud kulutused, Tallinna Linnaplaneerimise Ametil tuleb vastu võtta kaebaja esitatud tingimused xxxxxx ja xxxxxxx hoonestamiseks; eemaldada tuleks Mõtuse maa-ala DP-dest, kohtul tuleb uurida ja koordineerida uuesti kõik kaebaja poolt varem esitatud pretensioonid Harju maavanema ja teiste organisatsioonide ja kohtute antud määruste ja otsuste kohta, tekkinud moraalne kahju tuleb hüvitada, temale tuleb võimaldada üldkasutatavate võrkudega ühinemine ja tagada maaomandit kaitsva seadusandluse vastuvõtmine, uurida kohtute taktikat kohtumenetluses asjade venitamisel, uurida, mida maavanem jättis õigel ajal täitmata ja kes vusserdas maa erastamisel kõige enam, kontrollida maamaksu määramist, kaebaja nõuete õiguspädevuses tuleb korraldada ekspertiis ja kohtul tuleb kasutada nõustajate abi. Kuigi kaebaja on käesolevaks ajaks vastanud kohtu käiguta jätmise määrusele, ei ole kaebuse puudused sellega kõrvaldatud, kuna kaebaja nimetab uuel vastamisel vaid seda, et kaebus on seotud maariba 1503 r/m erastamisega, ta esitab moraalse kahju nõude ja materiaalse kahju nõude ja selle eest vastutavad Harju Maavanem, Tallinna Linnavalitsus ja TLPA, nähtub kohtule, et kaebaja endiselt soovib, et kohus algataks kõikehõlmava uurimistegevuse, mida aga kohsu teha ei saa. Kaebaja märgib, et ta soovib xxxxxxxx kinnistu maksumuse „võltsimisega“ korvamist ja kinnistu soetamisega tehtud kulutuste korvamist ja tasuda osapoolte eksitamise eest kompensatsiooni; korvata tuleb kohtukulud; xxxxxxxx maatükk tuleb lisada tema maale xxxxxxx ja nõutud kompensatsioon peab vastama täies mahus selle maa-ala ostmisel teostatud kulutustele. Kaebaja ei märgi, milline on siinkohal nn kompensatsiooni suurus, 4 materiaals ekahju suurus või siis hoopiski moraalse kahju suurus ja missuguste tegevustega keegi isikutest on kahju tekitanud. Kaebaja kordab, et maavanem ei ole lahendanud ettenähtud tähtajal /2 kuu jooksu/ tema kinnistuga piirneva maatüki suhtes esitatud taotlust erastamiseks ja ta on oodanud seda aastaid. Kaebaja taotleb tema õiguspädevuse määramiseks ekspertiisi läbiviimist; korvata tema kohtukulud; ta palub määratleda xxxxxxx maa-ala tegelik maksumus ja korvata võltsimisega tekitatud kulutused; määratleda tuleb xxxxxx õiguslik staatus; Harju maavanem peab ümber arvutama xxxxxxx maksumuse vastavalt Tallinna HK 20.12.10 otsusele; Harju maavanem ei oleks tohtinud maalõiku müüa elamumaana; eemaldada tuleb tema toimikutest võõrad dokumendid, kuna ta on seda pidevalt nõudnud haldus-, ringkonna- ja riigikohtus; kaasata Konkurentsiamet, majanduskuritegusid uuriv kohtunik; määrata, millist kasumit sai riik maa müügist; kuidas maatükk vahetas aasta jooksul oma staatust; detailplaneeringus ei ole osalenud tema ega naabrid. Kuigi kaebaja nimetab edasiselt ära maavanema korralduse nr 2782 26.11.08 /maa riigi omandisse jätmine/ ja 28.10.10 korralduse nr 1791-k /riigivara müük/ ja nimetab, et oksjonil müük elamumaana ilma DP-ta oli lubamatu, ei seondu see otseselt ühegi nõudega ja nagu nähtub, ei saaks kaebaja enam nõuda korralduse nr 2782-k tühistamist ja kuna riigivara müümine ei seondu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, vaid pelgalt kaebaja huviga saada vastuseid oma küsimustele (kes mida „vusseradas“), siis ei ole ka selles osas kaebuse puudusi kõrvaldatud. Veel nimetab kaebaja, et kohus oli pakkunud kahjunõude esitamist, kuid märkinud, et see on perspektiivitu, siis kaebaja leiab, et ta taotleb kohustada erastama xxxxxxxx kinnistuga piirnev maatükk; peatada DP läbiviimine maaribal, mis piirneb M27, M25 ja mida tehakse ilma teda kõrvale jättes. Kaebaja nimetab ära, et ta on kunagi esitanud 2005.a. taotluse tema kinnistuga piirneva maa erastamiseks ja sama esitas selle ka teine isik, kuid teatamata jäeti, miks algatati selle maatüki maa riigi omandisse jätmine ja ta palub teatada, mis asjaoludel maavanem keeldub selle erastamisest, kuid samas kaebaja märgib, et ikkagi teatati, et maa ei kuulu erastamisele ja taotlusi edasi ei menetleta. Kaebaja palub Harju Maavanema vastuskirja 29.01.08 nr 3.2-1.9/100 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist, kaebaja märgib, et tema huviks ja kaebuse eesmärgiks on jätkuvalt maariba erastamine. Ka uuel vastamisel ei ole kaebaja enam nimetanud, et ta esitab kahjunõude nii nagu seda oli soovitanud kohus ja kaebaja eksitavalt leiab, et ta esitab kahjunõude tulevikus ning käesolevalt soovib tema kinnistuga piirneva maatüki erastamist ja kaebaja nimetab needsamad nõuded, mis on juba leidnud lahenduse haldusasjas nr 3-08-1382; kohus ei saa neid menetlusi aga kuidagi enam jätkata. Kuigi kaebaja nimetab, et ta soovib DP peatamist, ei ole kaebaja nimetanud, missuguse DP kohta see soov kehtib ja kohus ei saa umbkaudsete vihjete alusel hakata määrama kindlaks haldusakti, mida kaebaja peaks või sooviks ise vaidlustada. Kuna kaebaja möönab, et tema enda algatatud DP taotluse menetlus lõppes temast mitteolenevatelt põhjustel, see ei realiseerunud, siis saab kohus vaid järeldada, et kaebaja ei pea silmas kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1382 lahenduse leidnud küsimusi DP suhtes. Kaebaja nimetab, et maatükkide piirid ei ole paika pandud ja teda eksitatakse maatüki aadressiga ja tegelikult xxxxxxx ei eksisteeri, korraldusega nr 2782-k jäeti riigi omandisse xxxxxxxx sihtotstarbega elamumaa, see maatükk pole riigile vajalik, kuid kaebaja ei selgitanud enam, mis nõude ta esitab. Kuigi kaebaja nimetab, et tegelikult ei esinenud huvi maatüki riigi omandisse määramiseks ja ka linnal puudus huvi see endale jätta, siis loataotluses maavanem eksis ja seda taotluse lahendamist tuleb jätkata. Kuna kaebaja ilmselgelt peab siinkohal silmas, et maatükk tuleks temale erastada, siis on kohus juba märkinud, et selline nõue on kohtuotsusega lahendatud ja seda nõuda ei saaks. Selline järeldus tuleneb ka kaebaja järgnevatest seletustest, milles ta märgib, et palub tühistada Harju maavanema korralduse nr 2782-k ja et ta vaidlustab maavanema toimingu kogu maa riigi omandisse jätmisest ja erastamisest keeldumise kohta. 5 Veel palus kaebaja tühistada korraldus nr 1054-k p 5; toimub linna tasandil DP aadressil, mida ei eksisteerigi ja ta kordab, et palub peatada DP maaribal, mis piirneb xxxxxx ja xxxxxxx, kuid kaebaja midagi lähemalt ei märgi ja ta ka ei esita muid seisukohti, kui et taotletav kasu kohtuasjas on maariba erastamine. Kaebaja esitab küsimused, millele tahab vastuseid. Ka märgitud osale kaebaja enam midagi ei lisa, ta ei esitanud ka haldusakti, et kontrollida, kas sellele saab esitada tühistamisnõude või miks kaebaja selle ära on nimetanud, kuid nagu nähtub kaebaja selgitustest, siis ta eksitavalt leiab, et teda huvitav maariba ei peaks kandma seda aadressi (ilmselt xxxxxxx), kuid nagu nähtub, on need asjaolud nimetatud ära vaid seotult sellega, et kaebaja soovib seda maatükki erastada maareformi seaduse alusel ning kaebaja jätab arvestamata, et maariba enam ei saa erastada, ta soetas selle oksjonil. Kaebaja tsiteerib Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et on võimalik esitada kahjunõue maa riigi omandisse jätmise (korraldus nr 2782-k) ja erastamisõiguse kaotamisega seoses. Kaebaja küsib, et kui maa ei ole müügiks, siis kuidas võib seda osta AS Nucleus ja kuidas viimane ei tea, kelle omandis on maa. Kaebaja lisab 17.02.11 esitatud „lisa“ nõudmine Tallinna RK-le; ja lisa, mis on adresseeritud V.Lootsmanile (kirja kirjutamise või esitamise aeg teadmata). Seega nähtub, et kaebaja kordab neidsamu nõudeid, mille kohus on juba teinud tagastamise ja milles kohus on juba teinud otsuse. Kohus oli jätnud ülejäänud nõuete osas kaebuse käiguta ja palunud selgelt määratleda vastustajad ja kaebuse nõuded, tasuda riigilõiv. Kaebaja ei ole kohtule vastamisel midagi selgemalt märkinud ja on vaid veelgi ebaselgemalt esitanud oma seisukohad, mis kohtu käiguta määruse nõuetega ei arvesta. Umbmääraste pretensioonide alusel kaebuse menetlemine kohtu poolt ei ole aga objektiivselt võimalik ja kohus oli seda kaebajale selgitanud ning hoiatanud kaebuse tagastamise võimalustest. Kuna kohus ei ole uurimist teostav organ, et välja selgitada, missugused kaebaja maa omandamisega seotud faktilised asjaolud ja toimingud on erinevates instantsides teostatud ja mida keegi on nn „vusserdanud“, siis on asjakohatud kaebaja soovid saada vastused teda huvitavatele küsimustele kohtu abiga, kui kaebaja saab neid ise organitele esitada ja kohus ei saa lahendada kohtuasja, milles tuleks vastata kaebaja küsimustele. Kaebaja soov kaasata majanduskuritegusid uurivaid spetsialiste ja teostada ekspertiise tema kaebuse või nõuete „õiguspädevuse“ suhtes, kaasata ka Konkurentsiamet asja lahendamisele või soov kohustada kedagi välja selgitama või arvutama nn „võltsimisega“ seotud asjaolusid ei ole kohased selgitamaks kaebuse nõudeid või et neid käsitletaks
alusel nõuetena. Kuna kaebus halduskohtule peab vastama
§-is 37, 38 ja § 39 sätestatud nõuetele, siis oligi kohus kontrollinud eelmenetluses kaebuse nõuete vastavust
§-le 37 ja kaebuse selle puuduste tõttu
Kohus leiab, et kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud ja vaid kordab üldsõnaliselt sedasama, mis ta on juba kohtule esitanud või lisab ebamääraseid taotlusi juurde, samas ei esitanud kaebaja kahjunõuet, kuigi tsiteeris ringkonnakohtu lahendit ja ta ei märgi ka võimalike kahjunõuete suurust, vastupidiselt soovib kaebaja maa erastamist, mis aga ei ole enam võimalik. Kuna kaebaja märgitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, siis tuli kaebajal täpsustada, mida ta teglikult antud olukorras soovib nõuetena esitada ja kui selleks on eelmärgitud kahjunõue, siis täpsustada selle nõude sisu, kelle vastu see on esitatud ning tasuda riiglõiv vastavalt nõude suurusele. Kaebaja tahtes, et määratletaks xxxxxx kinnistu õiguslik staatus nähtub, et kaebaja väidab, et Harju Maavanem müüs xxxxxxx kinnistu kui elamumaana, kuid kinnistu on tegelikult transpordimaa. Kuna kohus märkis, et Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on xxxxxxx kinnistu sihtotstarve määratletud kui 100% elamumaa ning 16.02.2011 Ametlikes Teadaannetes ilmunud riigivara võõrandamise teatest nähtuvalt on xxxxxxx kinnistu 100% elamumaana enampakkumise korras müüdud kaebuse esitajale ja N.W.le, siis ei ole kaebaja seda asjaolu ka kuidagi ümber lükanud ega selgitanud, miks selle üle peake vaidluse 6 algatama. Kohus oli varem juba selgitanud, et kui kaebaja tahteks on, et kohus muudaks kinnistu sihtotstarvet, siis sellist taotlust kohtule esitada ei saa, samas nähtub, et kaebaja omandas maatüki oksjonil ja kaebusest ei selgu, miks seda tuleks uuesti üle kontrollida. Kaebaja teadis, mida talle oksjonil müüakse ja tema kohustus oli kontrollida, mida ta ostab. Kui oksjoni tingimused ja tehtud ost teda ei rahuldada, siis tuleks tal vaidlustada oksjoniga seotu, mis aga ei tähenda, et ta saaks nõuda teda huvitava maatüki erastamist tema poolt soovitud viisil. Kaebaja on käesolevalt vaid lisanud, et puudus DP, mis kuidagi ei selgita võimalikku õiguste rikkumist eelmärgitud teemal. Kaebaja ei nimeta ka oksjonil omandatud maatüki hinda, mis võiks ehk kuidagi põhjendada kahjunõuet ja mil saaks ehk need väited siduda kahjunõuete küsimusega, aimata, milline võiks olla kahjunõude suurus ja selle tekitaja. Kohus juba selgitas, et kui kaebaja soovib maa sihtostarbe muutmist, siis sellise toimingu taotlemiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kahjunõude taotluse menetlemisel asjaolu, et vaidlusalune maa oleks tulnud enampakkumisel müüa hoopiski kui transpordimaa sihtotstarbega maa, mille suhtes kaebaja eeldab madalamat ostuhinda, siis tuleks esitada konkreetne kahjunõue ja näidata kahju suurus ja see tõendada; veel lisas kohus, et kui kaebaja koheselt ei saa tasuda riigilõivu kahjunõudelt, siis saab ta esitada selles osas sõltuvalt asjaoludest ka tuvastusnõude. Kaebusest ei nähtunud, et kaebaja oleks vaidlustanud maa müügi kohta antud haldusakte ja kaebaja ei nimetanud kahjusumma suurust ning ka uuel vastamisel jääb endiselt arusaamatuks, miks kaebaja leiab, et talle on kahju tekitatud või miks ta püstitab selle probleemi, kui kaebusest ei nähtu, et ta sooviks sellest maatükist vabaneda. Kohus viitas, et Riigivara võõrandamise tasu määramise kord on sätestatud riigivaraseaduse §-s 46 ning kui xxxxxxxx kinnistu alghind määrati Harju maavanema 28.10.2010 korraldusega nr 1791-k „Riigivara müük“ ning kaebaja soetanud 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu avalikul enampakkumisel ja teinud seda vabatahtlikult, siis ei selgunud, miks ta küsimuse püsitab või miks ta ei ole vaidlustanud eelnimetatud korraldust või sellele järgnevaid otsuseid enampakkumise menetluses. Kui seda ei ole tehtud, siis oleks kahjunõue ka perspektiivitu, kuna nüüd juba täidetakse ja arvestatakse kehtivaid haldusakte. Kuna kohustuslik on täita vaidlustamata haldusakte sõltumata nende õiguspärasusest, siis tuleks esitada konkreetne nõue ja kahju suurus. Kaebaja on kokkuvõtteks ikkagi nimetanud kohtule, et kaebuse eesmärk on saavutada maatüki erastamine, seega ta oksjonil omandatud maatükist vabaneda ei sooviks. Kuna kaebuses märgiti, et xxxxxxx kinnistu tuleks lugeda kuuluvaks xxxxxxx kinnistu juurde ja määratleda xxxxxxx maksumus kui „riigi kingitus“ vastavalt MaaRS § 22 12 ja määrusele 40, 41, siis oli kohus selgitanud, et juhul, kui kaebaja sooviks xxxxxxx erastamist MRS-s sätestatud alustel, siis on see küsimus juba leidnud kohtus lahendamist ning haldusasjas nr 308-1382 on olemas jõustunud otsus, mida enam muuta ja revideerida käesoleva kaebusega ei saaks; ka nähtub, et kohtulahenditega on juba võetud seisukoht xxxxxxx erastamise võimalikkuse kohta. Kuigi kaebaja on nimetanud, et Tallinna Ringkonnakohus on viidatud asjas märkinud, et kaebajal on võimalik esitada kahjunõue maa riigi omandisse jätmise (maavanema 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k) ja erastamisõiguse kaotamisega seoses, siis nähtub, et kaebaja ei ole seda nõuet senimaani kohtule esitanud või kui on esitanud, siis tulnuks kaebajal seda täpsustada. Kaebaja alles soovib esitada kahjunõuet tulevikus. Ka edasiselt ei ole kaebaja antud küsimuses midagi täpsustanud ja juhul, kui kinnistu oleks tulnud erastada, siis jääb ebaselgeks, miks kaebaja soovis selle omandamist oksjonil. Kui aga maa riigi omandisse jätmist kaebaja ei ole vaidlustanud, siis nähtub, et kaebaja tegevus on põhjustanud ka väidetava kahju tekitamise. Ka sellisel juhul ei saaks kohus esitada ise konkreetseid soovitusi, kuna nt kahjunõude esitamisel osutuks see perspektiivituks, kui kaebajal ei ole esitada põhjusi, miks ta õigel ajal ei vaidlustanud asjakohaseid haldusakte või toiminguid. Kaebaja ei kinnita, et ta käesolevalt esitas sellise kahjunõude. 7 Kaebaja märkused, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole arvestanud hoonestamistingimustega või et kaebaja sooviks on üldkasutatavate trassidega ühinemine, ei olnud samuti arusaadav ning kohus ei saanud ka selgitust, miks peaks vastu võtma kaebaja tingimused xxxxxxx ja xxxxxxx hoonestamiseks, või miks tuleks muuta DP jooniseid. Kaebaja ei nimetanud ühtegi konkreetset keelduvat otsust/vastust, kes seda ei ole teinud või siis peaks tegema ja mis eesmärki see teeniks. Kuna kohustamiskaebuse esitamine eeldab isiku eelnevat haldusorgani poole pöördumist, siis saanuks sellise nõude esitada, kui
lg 2 kohaselt oleks haldusorgan keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu tegemisest. Kohus selgitas, et seega saab kaebaja esitada kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui kaebaja sellise pöördumise teeb ja saab nt keelduva vastuse. Kuna kaebaja oli märkinud ära moraalse kahju tekitamise, siis kohus selgitas, et selline kahjunõue esitatakse Riigivastutuse seaduse alusel ja nähtuvalt RVastS § 9 lg 1 kohaselt kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui see on põhjustatud selles sättes kirjeldatud õiguse rikkumisega – väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on RVastS § 9 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja süü. Kaebaja umbmäärased vihjed kõigi isikute süüle ei võimalda ka seda nõuet edasi menetleda. Vastamata jäi kaebajal ka kokkuvõtteks see, miks ta märkis ära maa maksustamise küsimused, kui kaebaja ei märgi, et ta esitab kaebuse Maksu- ja tolliameti vastu maamaksu määramisel. Kuna kaebaja ei ole järginud
lg 4 nõuet, st et nõude kohaselt esitatakse koos kaebusega kohtule andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus ja kaebaja riigilõivu juurde ei tasunud, siis nähtus, et kaebaja tasus riigilõivu kahel korral, summades 15,97 eurot ja 20.00 eurot, kuid ta enam ei täpsustanud, milliselt kompensatsiooninõudelt ta tasus 20.00 eurot, kui ta pole kahjunõuete või kompensatsiooninõuete sisu ja summat määratlenudki. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel mitmes nõudes, sh alternatiivsete nõuete esitamisel, tuleb tasuda riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kohus oli kaebajat hoiatanud, et peab märkima, millise nõude eest kaebaja lõivu tasub ning kui seda ei määrata, siis võib kohus kaebuse tagastada või jätta läbi vaatamata (
Kaebaja seda ei määratlenud ja samas ei ole ta ka riigilõivu juurde tasunud. Kohus ei saa enam ka soovitada, kuipalju tuleks juurde tasuda, kuna kohus ei tea, missuguse kompensatsiooni või kahjunõude kaebaja esitaks või milliselt ta juba tasus riigilõivu. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada kohtule menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis tuleb esitada vastavasisuline taotlus ning täita teatis enda ja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ja kohus tegi viite täitmiseks vajaliku dokumendi saamiseks (
Kaebusele lisatud varem esitatud asjakohatute dokumentide tagastamise kohus juba tegi, kui käesolevalt on kaebaja lisanud veel juurde „nõudmine“ Tallinna Ringkonnakohtule 17.02.11.a., mille osas ei selgu, miks kaebaja selle siia lisas ja millise vaidluse juurde ta selle ringkonnakohtule esitas ja kas seda on lahendatud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tagastab kohus ühtlasi ka need lisad, mille kohta puudub selgitus, missugust tähendust need käesoleva kaebuse mingi nõude osas omavad. 7)Kohus ei saa ise kaebaja eest määrata kaebuse nõudeid, esitada põhjendusi või tõendeid või siis määrata nõudesumma suurust. Kohus ei saa ka käesolevalt hakata otsima kõigist esitatud kaebustest neid probleeme ja dokumente, mis võiksid ehk kaudselt selgitada, mida kaebajal tuleks tegelikult kaevata ja mis võiks rikkuda tema õigusi. See ei ole siiski kohtu kohustus ja 8 ülesanne. Kohus ei jäta enam kaebust käiguta, kuna kaebaja ei ole määruses näidatud puudusi kõrvaldanud, kaebaja ei ole ka kinnitanud vaatamata kohtu tehtud ettepanekutele ühegi konkreetse nõude esitamise soovi ja arvestades taustaolukorda, mille kohus alljärgnevalt ära nimetab, ei saaks kohus ka esitada veelgi enam soovitusi või juhiseid, kui kaebaja on juba mitmete menetluse käigus erinevatelt kohtutelt ja ka käesolevalt kohtu poolt saanud. Kaebaja soov, et lahendatakse neidsamu küsimusi, mis kohus juba lahendas, ei ole realiseeritav ja kohus ei saa jätkata kohtuasja menetlust sealt, kus see pooleli jäi. Kui aga arvestada kaebaja nimetatud kaebuse eesmärki, siis tuleks kaebus niikuinii tagastada kaebeõiguse puudumisest, sest sellist eesmärki ei saaks saavutada, so kaebaja kinnistuga külgneva maatüki erastamist kaebaja soovitud viisil. Muudest kaebustest nähtub taustaolukord, et kaebaja oli soovinud (30.09.2004 ja 07.12.2005 avalduses) maa erastamist MaaRS § 22 lg 12 alusel ja ta soovis kinnistuga xxxxxxx piirneva maa-ala liitmist enda maatükiga ning sedasama soovis ka AS Nucleus ning taotletav maa-ala kokku oli ca 1509 m2 ning see piirneb eelnimetatud isikutele kuulunud kinnistutega; Harju maavanem oli esitanud 25.01.2008 Tallinna Linnavalitsusele arvamuse saamiseks taotluse kõnealuse maa riigi omandisse jätmiseks maareservina MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel. Harju Maavalitsus tagastas 29.01.2008 kirjaga xxxxxxx kinnisasjadega piirneva maa erastamiseks esitatud loa taotluse Tallinna Maa-ametile ning leidis, et Harju Maavalitsuse 25.01.2008 kirjaga on sama maa osas algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus ning kuna riigi omandisse jäetav maa MaaRS § 22 lg 12 alusel erastamisele ei kuulu, siis ei ole võimalik loa taotlust edasi menetleda. Seega on asi juba lahendatud ja kaebaja on saanud vastuse ega vaja enam sellist vastust ja ta ei saa nõuda kohustuse panemist uuesti maavanemat vastama, ka ei ole tegemist vastamisel haldusaktiga, mida saaks tühistada. Edasi nähtus, et Tallinna Linnavalitsus nõustus sellega ja 05.03.2008 korraldusega nr 359-k jäeti xxxxxxx asuv maatükk riigi maareservi. Kohtusse oli varasemalt saabunud kaebaja kaebusi, millest nähtus, et kinnistu xxxxxxx omanik ja kinnistu xxxxxxxx kaasomanik AS Nucleus esitasid 16.07.2007 detailplaneeringu algatamise taotluse maa-ala suhtes, mis hõlmas kinnistuid xxxxxxxx ja selle detailplaneeringuga sooviti muuta nimetatud kinnistute piire ja planeerida kuni 5-korruselised äripindadega korterelamud, kuid Tallinna Linnavalitsus tunnistas 11.06.2008 korralduse nr 1954-k kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korralduse nr 2703-k osas, millega algatati xxxxxx ja xx kinnistute detailplaneeringu koostamine. Harju Maavanem jättis 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k Tallinna linnas asuva xxxxxxxx maaüksuse riigi omandisse ning kaebaja oli juba esitanud 11.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning Tallinna Halduskohus 25.03.2009 määrusega võttis menetlusse D.D.W. kaebuse taotlustega tuvastada Harju maavanema 29.01.2008 vastuskirja nr 3.2-1.9/100 õigusvastasus ja kohustada Harju maavanemat otsustama xxxxxx, Tallinn kinnistu erastamiseks vajaliku loa andmise või sellest keeldumise üle ning nõudega tühistada Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 1054-k p 5 ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit hoiduma xxxxxxx, Tallinn kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisest. Kaebus Harju maavanema 26.11.2008 korralduse nr 2782-k tühistamise nõudes luges kohus mittetähtaegseks ja lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse. D.D.W. seda halduskohtu määrust ei vaidlustanud ja käesolevalt ei saaks selle haldusakti peale tühistamisnõuet esitada ja sellega tuleb arvestada kui kehtivaga. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2010 otsusega D.D.W. kaebuse menetlusse võetud nõuete osas rahuldamata, seega ei saa ka neid nõudeid enam esitada. D.D.W. esitas 24.12.2010 ja 28.12.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tallinna RK määrusest nr 3-09-2888 04.06.10 nähtub, et kaebaja oli küll ringkonnakohtule esitanud mitmeid erinevaid nõudeid, kuid neid ei olnud ta esitanud halduskohtus ja selle tõttu ei saanud ka ringkonnakohus neid lahendada (nt täiendavad nõuded kohustada AS Nucleus ja Harju maavanemat tõstma piirdeaed ümber xxxxxxx, Tallinn kinnistu poole, kohustada Harju maavanemat ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametit läbi viima xxxxxxxx, Tallinn kinnistu detailplaneeringumenetlus ning kohustada teisi menetlusosalisi hüvitama kaebajale varaline 9 kahju 762 000 krooni). Ka nähtub, et apellatsioonkaebuses oli märgitud, et kaebaja on enampakkumismenetluses omandanud xxxxxxx kinnistu, kuid Tallinna Ringkonnakohus tagastas oma 11.01.2011 määrusega apellatsioonkaebuse nende nõuete osas (st kohustada AS Nucleus ja Harju maavanemat tõstma piirdeaed ümber xxxxxxx, Tallinn kinnistu poole, kohustada Harju maavanemat ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametit läbi viima xxxxxxx, Tallinn detailplaneeringumenetluse ning kohustada teisi menetlusosalisi hüvitama kaebajale varaline kahju 762 000 krooni), sest kaebaja ei olnud esitanud selliseid nõudeid halduskohtus toimunud menetluses, järelikult ei saanud ta neid nõudeid esitada ka apellatsioonimenetluses. D.D.W. esitas 15.01.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täienduse milles jäi kõigi oma seni esitatud selgituste ja nõuete juurde, ka nende juurde, mille ringkonnakohus 11.01.2011 määrusega tagastas. Seega nähtub kohtule ka käesolevast, et kaebaja ilmselt on segamini ajanud, et kohtud oleks juba pidanud neid küsimusi lahendama, kuna nähtub, et kaebaja soovis küll mitmeid nõudeid esitada kohtule, aga ta ei pidanud kinni
nõuetest ja see tingis ka nende nõuete kohtute menetlustest väljajäämise. Kaebaja eesmärgiks oli varasemate kaebuste esitamisel erastada talle kuuluva kinnistu kõrval asuv hoonestamata kinnistu, aadressiga xxxxxxxx, Tallinn. Käesolevalt soovib kaebaja sedasama, kuid nüüdseks on selle eesmärgi saavutamine muutunud võimatuks, kuna Harju Maavanem jättis 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k xxxxxxxx maaüksuse riigi omandisse ning tulenevalt MaaRS § 20 lg-st 1 ei kuulu erastamisele maa, mis on jäetud riigi omandisse. Kuigi kaebaja esitas halduskohtule ka taotluse Harju Maavanema 26.11.2008 korralduse tühistamiseks, esitati nimetatud taotlus kaebetähtaja rikkumisega, mistõttu lõpetas halduskohus 02.08.2010 määrusega selle taotluse osas haldusasja menetluse, kaebaja ei ole halduskohtu 02.08.2010 määrust vaidlustanud. Seega ei saa kaebaja saavutada enam eesmärki, mille kohaselt xxxxxxxx maaüksuse riigi omandisse jätmise üle oleks uuesti algatatav, see menetlus on lõppenud. Nõue tuvastada Harju maavanema vastuskirja õigusvastasus on hõlmatud nõudega maavanema kohustamiseks xxxxxxx erastamise otsustamiseks ning seega juhul, kui riigi omandisse jäetud maa ei kuulu MaaRS § 20 lg 1 kohaselt erastamisele, pole ka sellise kohustamisnõude rahuldamine enam võimalik. Maavanem ei saaks selle maaüksuse osas erastamise menetlust jätkata seadusest tuleneva keelu tõttu. Taotlused seotult DP-dega või siis sooviga hoiduda xxxxxxx kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisest on esitatud eesmärgiga tagada xxxxxxx erastamise võimalus kaebuse esitajale ja kuna nähtub, et xxxxxxx erastamine kaebajale pole enam võimalik, siis puudub xxxxxxx osas detailplaneeringu nt algatamise korralduse suhtes (kui kaebaja slelise nõude ka esitanuks) kehtetuks tunnistamisel või siis tõrjumiseks riive kaebaja õigustega. Kaebaja erastamisõigust ei saaks kuidagi riivata xxxxxxxx osas läbiviidavad detailplaneeringumenetlused ja muid põhjusi kaebusest ei selgu, kuna kaebaja määaratels kaebuse eesmärgi ja huvi. Kuigi kaebaja on küll käesolevaks ajaks omandanud maatüki oksjonilt ja mingite DP-de kaudu võib see maatükk olla seotud ka planeerimismenetlusega, kuid see ei muuda kohtu eelnevat seisukohta, mille kohaselt erastamise osas see vaidlus midagi ei muudaks ja kaebajal muud kaebuse eesmärki ei ole nimetatud. Kui vaidlustatud toimingud/haldusaktid kaebaja õigusi ei riiva, pole nende vaidlustamiseks seni nimetatud nõuete rahuldamine võimalik ja kaebaja ei saa siinkohal viidata subjektiivsete õiguste kaitse vajadusele-
Kui kaebaja arvates on xxxxxxxx ebaõige riigi omandisse jätmisega ja erastamisõigusest ilmajätmisega on tekitatud kahju, siis tulnuks esitada hoopiski kahjunõue riigi vastu, näidata selle suurus, tasuda vastavalt riigilõiv. Kohus oli kaebajale juba selgitanud, et kahjunõude esitamisel tuleb lähtuda Riigivastutuse seadusest. Kuna kahjunõue tuleb esitada 3 a jooksul alates maa riigi omandisse jätmisest maavanema 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k, siis tulnuks sellise kahjunõude esitamisel kaebajal selgitada, miks ta seda nõuet ei ole varem esitanud ja kui nõue on esitatud hilinemisega, siis esitada tähtaja ennistamise taotlus või kinnitada, et ta ikkagi selle nõude esitab. 10 Sellisel juhul ei ole aga kaebuse eesmärk saavutada maatüki erastamine. Samas nähtub, et kuigi kaebaja sooviks on hakata sellist kahjunõuet esitama, on selle nõude esitamisega kaebaja juba hilinenud ja tal tuli ja tuleb arvestada kaebuse esitamise tähtajaga, sellise nõudega kohtusse pöördumisel tuleb esitada kaebuse hilinemisega esitamisel tähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebaja oli küll nimetanud kinnistute hoonestamisega seotud pretensioone, oli kohus nimetanud, et need tuleb esitada vastavas planeeringumenetluses ning kui kohalik omavalitsus kaebaja seisukohti planeerimismenetluses ei arvesta, saab ta vaidlustada planeerimismenetluses vastuvõetud otsustusi. Kaebaja soov „peatada DP läbiviimine, mis piirneb M27, M25 ja mida tehakse teda kõrvale jättes, on sedavõrd umbmäärane, et kui kaebaja seda taotlust lugeda esialgse õiguskaitse taotluseks, siis ei saa kohus niisugust taotlust menetleda, sest kohus ei saa aimata, millist DPd kaebaja justnimelt seekord silmas peab. Teiste isikute õiguste ja kohustustega arvestavalt ei saa kohus umbmääraselt hakata peatama DP menetlusi, või haldusakte, mis tooksid kaasa teistele isikutele põhjendamatult kahju. Samas, kui kaebaja sooviks ja eesmärgiks on maatüki erastamine, siis ei saa saabuda DP läbiviimisega kahjulikle tagajärgi, kuna soovitud maatükki enam erastada ei saaks. Käesolevalt ei saa kohus ka nende andmete alusel ise otsustada, milliste haldusaktide või toimingute üle kaebaja soovib käesoleva kaebuse esitada, kui sellel oleks ka muu eesmärk, kui kaebaja seda ise on määratlenud. Kaebuse korrastamise kohustus on kaebajal, mitte kohtul ja kohus ei saa ise aimata ja teha valikuid, mida kaebaja veel peaks kohtus vaidlustama, kuna kohtu uurimisprintsiip ei tähenda, et kohus hakkab kaebajaga seotud kõiki elulisi asjaolusid uurima ja siis sealt kogumist valima, mida kaebajal tuleks veel lisaks vaidlustada. Kohtule peab olema kaebus arusaadav, selgete nõuetega või siis vähemalt kinnitatud nõuetega, kui kohus tõlgendab kaebust ja nimetab, kas võiks olla tegemist nt kahjunõudega. Kui kaebaja ühtegi nõuet ei kinnita ega formuleeri nii, et see oleks saavutatava eesmärgiga kooskõlas, siis ei saaks kohus kaebajat ka kuidagi suunata ega abistada. Ebaselge nõude korral aga ei tea kohus, millised on kaebuse piirid, et neist ei väljutaks. Kaebajale on antud kohtute poolt abi ja erinevate kohtute poolt temale selgitatud asjaolusid ning vajadust kaebus korrastada nii, et selle nõudeid saaks menetleda ja et ei saa esitada neid nõudeid, mis juba on kohtus lahendatud.
lg 4 ning PS § 14 tulenev kohtu uurimiskohustus ei tähenda seda, et kohus määrab ise kaebuse nõuded ja kogub hulganisti ise kaebaja eluliste asjaoludega seotud andmeid, teeb uurimusi, et siis sealt valida, mida kaebaja peab vaidlustama. Antud juhul kohus on viidanud vajadusele kasutada õigusnõustaja abi, kui kaebaja kohtuid ei usalda, samas nähtub, et kaebaja sooviks on piiramatult vaidlustada neidsamu küsimusi, mis on lahendatud ja kuigi kaebajale on selgitatud, et neid enam käsitleda ei saa, talle on see ka ilmselgelt selgeks saanud, peab ta mingil ainetult põhjusel ikkagi võimalikuks, et tema kohta need normid ei kehti. Kohus ei saa kaebuse puudusi ületada ka tõlgendamise teel, kuivõrd kaebus on sedavõrd vastuoluline võrreldes taotletava eesmärgiga- erastada kaebaja kinnistu kõrval olev maatükk temale, mida kaebaja aga saavutada enam ei saa. Kohus leiab, et
lg 1 p 2 alusel esineb kaebuse tagastamise alus ja kaebuse puudused on kõrvaldamata ja need takistavad asja arutamist ning puudused ei ole ületatavad kaebuse tõlgendamisega kohtu väljatoodud taustaolukorda arvestades ning kaebaja seletuste/nõuete vastuoludel. 8) Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei saa juba sellel põhjusel kohus „peatada DP läbiviimine maaribal, mis piirneb M27, M25 ja mida tehakse ilma teda kõrvale jättes“. 11 Kuigi kaebajast ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja on selliselt esitanud EÕK taotluse, tõlgendab kohus, et ta soovis esitada sellise taotluse. Kaebaja taotluselt riigilõivu 15 eurot ei ole tasunud ja ta ei märkinud, et juba tasutud riigilõiv tuleks lugeda tasutuks sellelt nõudelt. Seega, isegi juhul, kui kohus ei tagastaks kaebust, oleks ka esitatud taotlus puudustega; kaebajal on tasumata riigilõiv ja ta pole teatanud, et juba tasutud riigilõiv tuleks lugeda tasutuks selle taotluse eest, vastavalt ei ole maksekorraldustele niisugust märkust tehtud. Kaebaja ei ole samas taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. Kuna kaebus tagstatakse, siis ei vaja kaebaja esialgset õiguskaitset. 9) Kui kohus tagastab kaebuse, siis tagastatakse tasutud riigilõiv
Antud juhul tuleb tagastada määruse jõustumisel ja kaebaja avaldusel SEB panga maksekorraldusega 15.01.13 tasutud riigilõiv 15,97 eurot, tasumine toimus maksja W.N. D. D. poolt märkusega „W., uus kaebus“ ja summas 20.00 eurot mis on tasutud SEB maksekorraldusega 15.01.13 W. N. D. D. poolt märkusega „W., kompensatsioon“. Karin Kalmiste Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.