Tsiviilasi nr: 2-12-28729 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-28729 Tsiviilasi S S K hagi P Ki vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.12.2012 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 990 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S S Ka apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) S S K (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx), seaduslik esindaja N K Vastustaja (kostja) P K (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), tehinguline esindaja Oksana Smirnova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 10.12.2012 otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Tagastada apellandile 14.02.2013.a menetlusdokumendiga esitatud tõend.
- Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, S S Ka kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-12-28729 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 24.07.2012 esitas S S Ka Harju Maakohtusse hagi P Ki vastu ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 300 eurot alates 01.08.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 08.11.2012 vähendas hageja elatisenõuet 250 euroni kuus. N Kja P Ki abielust sündis 12.03.2010 tütar S S Ka. Hageja vanemad elavad alates
- a. augustist lahus. Hageja elab ema juures. Vanemad leppisid kokku, et hageja ülalpidamiseks kulub 600 eurot kuus, millest kostja osa on pool ehk 300 eurot. Kostja täitis omale võetud kohustust kolm kuud, augustist kuni oktoobrini, kuid alates novembrist hakkas maksma 150 eurot, mis ei ole aga piisav. Hageja toidule kulub 110 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, tervishoiule 55 eurot, hügieenile 25 eurot, lasteaiatasule 40 eurot, suvepuhkusele 80 eurot, arendavale tegevusele 50 eurot, eluasemele 90 eurot, muule ettenägematule 90 eurot, kokku 600 eurot kuus. Hageja ema on lapsehoolduspuhkusel ja talle makstakse lapsetoetust 57,53 eurot kuus. Kuni
- a. novembrini maksti talle veel 246,79 eurot. Hageja vajab lampjalgsuse tõttu erijalanõusid, mis on tavajalanõudest kallimad. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja hinnangul täidab ta ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Kostja maksab igakuiselt elatist 150 eurot ning lisaks tasub lasteaia arved ja ostab riided, mänguasju jm. Vajalikud kulud lapse ülalpidamiseks on umbes 300 eurot kuus, millest eluasemele kulub 20 eurot, sest korteris elab 4 inimest, toidule 90 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenile 10 eurot, lasteaiale 40 eurot, suvepuhkusele 40 eurot, muule ettenägematule 20 eurot. Arendava tegevuse kulud ei ole tõendatud. Kui hageja soovib elatist miinimummäärast suuremas summas, tuleb tõendada tavapärasest suuremaid kulutusi. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas 10.12.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 190 eurot alates 24.07.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus märkis, et arvestada tuleb sellega, et kostja on tasunud igakuiselt elatisraha summas 190 eurot kuni
- a. detsembrini. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale elatist kuni
- a. novembrini 300 eurot kuus ja sealt edasi 150 eurot kuus. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt näidatud 2-aastase lapse kulud 600 eurot kuus on ülemäärased ja põhjendamata. Põhjendatud ja vajalikud on kulud toidule 110 eurot, riietele ja jalatsitele 60 eurot, tervishoiule (ravimid, soolakamber, massaaž) 55 eurot, hügieenile (mähkmed, hambapasta, kreemid jm) 25 eurot, lasteaiatasule 40 eurot ja arendusele (kino, teater, raamatud, loomaaed jm) 50 eurot. Kulutused toidule 110 eurot on põhjendatud 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-12-28729 juhul, kui laps ei viibi lasteaias igapäevaselt. Kuna hageja on tihti haige, siis viibib ta ka vähem aega lasteaias. See muudab lasteaiaga seonduvat kulu. Hageja esitas tõendid 2012.a kuue kuu lasteaiatasu kohta, mille järgi on keskmine lasteaiatasu 40 eurot kuus (lk 15-17). Arvetest nähtuvalt viibib laps lasteaias keskmiselt 9-10 päeva kuus. Vastavalt esitatud tõenditele moodustavad korteri Lasnamäe 18-70 kommunaalkulud, sh elekter ja kaabel TV keskmiselt 148 eurot. Korteris elab neli isikut. Seega hageja kulu on 37 eurot kuus. Lapse vanust arvestades ei ole vajalikud kulud reisimiseks välisriikidesse (suvepuhkus 80 eurot). Lapse ema sissetulekud on minimaalsed ning reisimine küsitav. Hageja poolt näidatud ettenägemata kulud, 90 eurot kuus, on põhjendamata ja tõendamata. Juhul kui lapse vajadused edaspidi suurenevad, on hagejal alati võimalik taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Eelnevast lähtudes on 2-aastase hageja vajalikud ja põhjendatud kulud 377 eurot kuus, millest ühe vanema osa moodustab 188,50 eurot (ümmardatult 190 eurot). Sellises summas kannab kostja ka hetkel lapse ülalpidamiskulusid, so elatis 150 eurot + lasteaiamaks 40 eurot. Kuna hageja seaduslik esindaja soovib edaspidi ise otsustada lapse kõigi ülalpidamiskulude kandmise üle, sh tasuda ise lasteaiatasu, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis summas 190 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis vähemalt 300 eurot kuus. Suvepuhkus on lapse maailmapilti avardav. Puhkuseks ei pea sõitma välismaale, vaid ka lähedastele külla, puhkeasutustesse. Kuna ettenägematuid kulutusi pole võimalik ette näha, ei saa neid ka tõendada. Puhkuseks ja ettenägematuteks kuluste tarbeks võiks kostja maksta 50 eurot kuus. Kohus ei arvestanud vanemate majandusliku seisundiga. Hageja ema ainus sissetulek on lapsetoetus. Kostja sissetulek hagejale teadaolevalt on 700 eurot kuus. Täiendavas, peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega esitatud menetlusdokumendis viitas hageja sellele, et alates 20.01.2013.a hakkab ta käima huviringis, mida korraldab äriühing ja mille maksumus on 40 eurot kuus. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, st osas, milles maakohus leidis, et 300 euro asemel tuleb kostjalt välja mõista elatis suuruses 190 eurot kuus.
- Maakohus leidis õigesti, et juhul, kui hageja taotleb PKS § 101 lg-s 1 toodud määrast suuremat elatist, tuleb suuremaid vajadusi tõendada hagejal. Hageja palub elatise väljamõistmist 300 euro ulatuses, kuna maakohus ei ole arvestanud kulutusi lapse puhkuseks 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-12-28729 ja ettenägematuteks kulutusteks. Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole arvestanud lapse vanemate varalise seisundi erinevust. Maakohus on lapse maailmapildi avardamise ja arendamise kulusid arvesse võtnud 50 euro ulatuses ning puudub mõistlik alus asuda seisukohale, et need kulud peaksid olema suuremad. Arvestades lapse vajadusi on toodud summa eest võimalik katta mõistlikud kulud last arendavatele tegevustele ning puhkusele. Hageja märkis nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses, et lapsele kuluvaid ettenägematuid kulutusi ei ole võimalik ette näha ning seega ei saa nende tekkimist ka eeldada. Hageja seostas ettenägematuid kulutusi traumadega. Meditsiinilist laadi kergemate traumade jms tõttu tekkivad kulutused sisalduvad eelduslikult maakohtu poolt arvesse võetud tervishoiu kuludes. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel tuleks asuda seisukohale, et maakohtu poolt arvestatud kulutused lapse tervishoiule ei ole piisavalt suured. Seega ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et maakohus on kulutusi lapse puhkuseks ja ettenägematuteks kulutusteks arvesse võtnud väiksemas ulatuses, kui mõistlikult kohane.
- Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja üks vanem on töötu ja talle laekub üksnes lapsetoetus. Teine vanem käib tööl ning tema sissetulekuks on palk suuruses 589,79 eurot kuus. Eelduslikult kannavad vanemad lapsega seotud kulutused võrdsetes osades. Lapse vanemate sissetuleku ebavõrdsus ei tähenda iseenesest, et suuremat sissetulekut teeniv vanem on kohustatud kandma lapsele tehtud kulutusi suuremas määras, kui seda teeb teine vanem. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend
- oktoobrist 2012 nr 3-2-1-118-12 p 15). Hageja käib lasteaias ja seetõttu ei saa ka lapse vanus olla asjaolu, mis annaks alust ülalpidamiskohustuse jaotuse määramisel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis võimaldaksid ülalpidamiskohustuse määramisel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et selles asjas ei esine aluseid, millest tulenevalt saaks järeldada, et välja mõistetav elatis peaks olema maakohtu poolt määratust suurem.
- Apellant esitas 14.02.2013.a uue tõendi. Samas menetlusdokumendis esitas apellant uusi väiteid. Ringkonnakohus leiab, et uue tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, sest tõend esitati hilinenult. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus arvestada ka uusi asjaolusid. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras oma otsusega esimese astme menetluskulud. Ringkonnakohtul ei ole alust vastavat jaotust muuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-12-28729 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 5
(5)