← Eesti

3-12-1673/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1673 Otsuse kuupäev 27.02.2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M-L.Akaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.07.201

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED

  1. Kaebuse esitaja M-L.A pöördus 02.07.2012.a. Narva-Jõesuu linnavalitsuse poole avaldusega väljastada raieluba Narva-Jõesuu kinnistul Hirve 21 asuvate, ehitustegevust takistavate puude raiumiseks. Puude raiumise vajadus oli põhjendatud elamu ehitusprojektiga ning kaebuse esitajale väljastatud ehitusloaga (väljastatud linnavalitsuse korraldusega 27.06.2012 nr 160 ning kantud ehitisregistrisse 04.07.2012.a (tl. 20 jj)).
  2. Narva-Jõesuu linnavalitsus kooskõlastas 12.07.2012 korraldusega nr 195 p.1.6 „Raieloa väljastamine“ ja andis Narva-Jõesuu Hirve 21 kinnistu omanikule M-L A’ile nõusoleku teostada tal temale kuuluval territooriumil seitsme

(7)männi ( D 60, 23, 38, 38, 30, 36, 50 cm) maharaiumine taastamistasu eest ning määras mahavõetavate puude eest taastamistasu summas 834,87 eurot Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kasuks.
  1. Kaebuse esitaja palub kohtul tunnistada vaidlustatav korraldus õigusvastaseks taastamistasu määramise osas ja mõista Narva –Jõesuu Linnavalitsuselt välja kaebaja kasuks 08.07.2012 tasutud haljastuse taastamistasu summas 834,87 eurot, kui alusetu rikastumise teel saadu.
  2. Kaebaja märgib, et taastamistasu nõude esitamine on vastuolus EV Põhiseaduse ja seadustega. Taastamistasu näol on tegemist sisuliselt maksuga, mida pole kohalike maksude seaduse §-s 5 ette nähtud nn puude maharaiumise taastamistasu maksu ja seetõttu on sellise nõude esitamine ebaseaduslik. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13.04.2000.a. määrusega nr 16 kinnitatud “Raie-eeskirjade ning haljastuse taastamistasu määrade ja rakendamise korra kinnitamine” ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2002.a. määrusega nr 59 kinnitatud “Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13.04.2000 määruse nr 16 punkti 2 lisa 2 osaline muutmine”, millega kehtestati Haljastuse taastamistasu määrade ja rakendamise kord. Kaebaja leiab, et ülalmärgitud määrus ei ole kehtiv ning raielubade andmise tingimused ja kord oleks tulnud kohalikul omavalitsusel kehtestada kehtiva LKS § 45 alusel, mis aga ei anna võimalust kehtestada haljastuse taastamistasu. Kaebaja teeb viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-41-06 ja 3-3-1-7-98, mille kohaselt kohalik omavalitsusüksus on seotud seaduslikkuse põhimõttega ja et kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud järgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas üldaktidega, eelkõige seadustega.
  3. Vastustaja Narva-Jõesuu linn leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kehtivate kordade õiguslikud alused enam ei kehti, kuid Looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Seega, Narva-Jõesuu linnavalitsus lähtus kehtivast korrast. Vastustaja arvates võib kompromiss seisneda selles, et vaidlustatava korralduse osa tunnistatakse kehtetuks haljastuse taastamistasu määramise osas ning omaniku poolt 08.07.2012 makstud 834.87 € tagasi maksmine on mõeldav, kui omanik teostab oma kinnistul maharaiutud puude asemel saamaväärsete puude asendusistutuse ning tagab istutatud puude kasvama jäämise.
  4. Pooled kompromissi ei sõlminud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  5. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, kas Narva-Jõesuu Hirve 21 kinnistu omanikule M-L A’ile nõusoleku andmine teostada temale kuuluval kinnistul seitsme
(7)männi ( D 60, 23, 38, 38, 30, 36, 50 cm) maharaiumine taastamistasu eest ja mahavõetavate puude eest taastamistasu summas 834,87 eurot määramine Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kasuks on õiguspärane või mitte.
  1. Oluline on seega selgitada, kas taastamistasu on teenustasu, lõiv või maks. Valla- või linnavalitsuse pädevus on sätestatud KOKS-i §-s 30, mille lõike 3 kohaselt kehtestab valla- või linnavalitsus valla või linna asutuse osutatavate teenuste hinnad korraldusega, arvestades HMS-i § 5 lõiget
  2. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et 2 menetlustoimingute eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja seaduses lubatud suuruses.
  3. Ei ole alust väita, et tegemist on avalik-õigusliku teenustasuga, sest raielubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse avalik-õigusliku ülesande täitmine, mitte teenuse osutamine. Raieloa tasu läheneb oma tunnustelt lõivu tunnustele, kuna see on tasu avalikõiguslikes suhetes tehtava kindla toimingu tegemise, dokumendi väljastamise eest. Kui oleks tegu teenusega, peaks sama teenuse osutamise eest (loa väljastamine) võetav tasu olema sama suur. Määrustes on aga tasud diferentseeritud sõltuvalt puu liigist.
  4. Riigilõiv on tasu, mida riik võtab avalik-õigusliku toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. Erinevus maksust seisneb selles, et lõivu tasuja saab toimingu tegemise või dokumendi väljastamise näol vastuteene. Lõivu kehtestamise eesmärk on see, et toimingust huvitatud isik hüvitaks riigi või kohaliku omavalitsuse toimingu kulud.
  5. Maks on aga avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täidetav rahaline kohustus. Tegelikult on aga taastamistasu lähedasem maksule. Haljastuse taastamistasu tuleb käsitada erieesmärgiga kohaliku maksuna, sest määruste regulatsiooni kohaselt kasutatakse laekunud raha sihtotstarbeliselt kohaliku omavalitsuse territooriumil tehtavate haljastustööde rahastamiseks, see tähendab kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitmiseks. Kohalikul omavalitsusel ei ole põhiseadusest ega seadustest tulenevat õigust kõnealust maksu kehtestada. PS-i § 113 kohaselt nähakse riiklikud maksud, lõivud, samuti trahvid ja koormised ning sundkindlustuse maksed ette seaduses. PS-i § 157 lõike 2 järgi on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada ja koguda makse üksnes seaduse alusel; KOKS-i § 5 lõike 2 kohaselt on volikogul seaduse alusel õigus kehtestada makse. KoMS-i §-s 5 loetletud kohalike maksude hulgas ei ole haljastuse taastamise tasu nimetatud. Lisaks on KoMS-i § 2 ja KOKS-i § 5 lõike 2 järgi maksude kehtestamise õigus kohaliku omavalitsuse volikogul, mitte linna- või vallavalitsusel. PS-i § 154 lõike 1 kohaselt otsustab ja korraldab kohalik omavalitsus kohaliku elu küsimusi iseseisvalt, kuid tulenevalt põhiseaduse §-st 157 eeldab avalikõiguslike rahaliste kohustuste kehtestamine seaduslikku alust. Seaduse volitusnormis tuleb lõivu või muu avalik-õigusliku tasu kehtestamiseks sätestama vähemalt tasu maksmise kohustuse ning tasu suuruse arvutamise alused. Seetõttu on taastamistasu kehtestamine KOV määrusega vastuolus KOKS-i § 3 punktiga 3 ja § 5 lõikega 2, KoMSi § 2 lõikega 1 ning PS §-ga 3, § 154 lõikega 1 ja §-ga
  7. Halduskohus nõustub kaebajaga selles, et Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13.04.2000.a. määrusega nr 16 kinnitatud “Raie-eeskirjade ning haljastuse taastamistasu määrade ja rakendamise korra kinnitamine” ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2002.a. määrusega nr 59 kinnitatud “Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13.04.2000 määruse nr 16 punkti 2 lisa 2 osaline muutmine”, millega kehtestati Haljastuse taastamistasu määrade ja rakendamise kord, ei ole kehtivad ning raielubade andmise tingimused ja kord oleks tulnud kohalikul omavalitsusel kehtestada kehtiva LKS § 45 alusel, mis aga ei anna võimalust kehtestada haljastuse taastamistasu. Kuna taastamistasu kehtestamine on õigusvastane, siis on ka selle nõudmine õigusvastane. Seetõttu kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ja tunnistab vaidlustatava Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.07.2012 korralduse nr 195 p.1.6 „Raieloa väljastamine“ õigusvastaseks.
  8. Kaebuse esitaja palub mõista Narva–Jõesuu Linnavalitsuselt välja kaebaja kasuks 08.07.2012 tasutud haljastuse taastamistasu summas 834,87 eurot, kui alusetu rikastumise teel saadu.
  9. Alusetut rikastumist avalik-õiguslikus suhtes reguleerib RVastS §
  10. Lisaks tulevad kohaldumisele eraõiguse sätted, kui RVastS-ga ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega. Antud juhul kuulub kohaldamisele RVastS § 22 lg 1, mille järgi võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalikõiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS 3 § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud.
  11. Seega on alusetu rikastumise sätete alusel millegi väljamõistmise eelduseks see, et asja on saanud see isik, kellele nõue esitatakse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse rahasumma 834,87 eurot sai Narva–Jõesuu linnavalitsus (kv nr. 39136 08.07.2012). VÕS kui ka RVastS sätete järgi tuleb tagastada vara, mis omandati õigusliku aluseta. Kirjeldatu alusel kuulub vaidlusalune rahasumma välja mõistmisele alusetu rikastumise sätete alusel Narva-Jõesuu linnalt. Menetluskulud
  12. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1 ls 1).

Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 25.05 eurot ( 09.08.2012 kv nr 39 144), mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.